ERAKORDSETE LUGUDE INIMESI: Raamatuid ning filme, mis räägivad Tiibeti ajaloost ja budistlikust filosoofiast on maailmas mitmeid, vähem on aga neid, mis annaksid pildi tiibeti naistest. Kõikehõlmava Heaolu kirjastus andis välja Namgjal Lhamo Taklha teose „Tiibeti naised“. Gerol Silkin teeb lühiülevaate Tiibeti naistest ning taustast. Sügavalt patriarhaalse ühiskonna naised jutustavad selles raamatus oma elust enne Tiibeti […]

KOHALIK STÄNDAPP KOMEDI: Estraad on vana nagu öö ning alati populaarne. Mäletatakse Baskinit, Abelit, Aimlat. Uue tuule stand-up kujutab endast midagi muud. Marek Reinaas otsis üles rõõmsast habemikust populaarse stand-up’i tegija Sander Õiguse ning üritab tänapäevasest huumorist sotti saada. Mingil hetkel liitub naljahuvilise Marekiga ka Juku-Kalle Raid. Stand-up müüb maailmas suuri tuhandesi saale. Eestis nii […]

EESTIMAA OLI LUKKU PANDUD: Talupoegade taibukus avaldus nutikates puulukkudes. Kodalukkude ülevaatenäituse „LUKKsus“ kuraator Heidi Solo räägib iidsete ukselukkude loost ning eripärast. Kohale vaatama saab neid minna Eesti Rahva Muuseumisse. Kodalukud olid tuntud ennevanasti üle maailma. Tegemist on puust lukkudega, mis töötavad raskusjõu toimel. Võtit ei keerata, võtmega tõstetakse muugid riivipesadest välja. Sisuliselt vajab inimene kodaluku […]

MINA RÄÄGIN SEDA LUGU NII: Etenduse „sest meid on õpetatud madusid kartma“ lavastaja Karl Koppelmaa mõtisklus lavaloost. Kaks inimest. Mõlemad on head. Mõlemad teevad vigu. Ja see natukene head, mis nad teevad, seda pole keegi vist tähele pannud. Kuni selle hetkeni, kui üks neist otsustab ületada kõrbe, teades väga hästi, mis see talle maksma läheb. […]

SUUR JA LAI ON MAA, MIS ON MU KODU: Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium koostasid 500 Eesti kaarti hõlmava rahvusatlase, mis jutustab lahti vabariigi ajaloo ning elu erinevad tahud, olgu selleks siis murrete levik, raudteede ajalugu, kliima, majandus, geograafia või mõni muu valdkond. Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati […]

MITME KIHIGA SUUR TEKSTIVÕILEIB: Kirjandusteadlase Sirje Kiini 70 aasta juubeli puhul sooritab KesKus rahvamatka Kiini tekstide ja biograafiate radadel. Tartu ülikooli kirjandusõppejõud Leena Kurvet-Käosaar lehitseb Sirje Kiiniga kohtudes tema tekstikogumikku „Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus (artikleid, sõnavõtte, (sise)arvustusi 1977–2019)“. Leena: Esimene teema, millest võiksime pikemalt vestelda, on see, et mis tähendas olla kirjandusteadlane või kirjandusega […]

VABRIKU SEMINAR ESITLEB: Vabriku Seminari Podcast on Toomas Saarepera iganädalane Youtube’i saade, kus külalisteks käivad eestlaste targad sõbrad, tuttavad ning muidu ühiskondlikult tuntud ja värvikirevad inimesed. KesKus valib iga kuu välja ühe saate ja toob selle kokkusurutud kujul ära. Podcast #25 – Astrid Kannel inforuumist ja tänasest ärevast välisilmast. Toomas Saarepera (T.S): Olles professionaalne ajakirjanik, […]

OKTOOBRIS TALLINNAS: 1969. aastat võib lugeda Vene kultusbändi Mašina Vremeni ehk Ajamasina alguseks. „27. mai,“ mäletab Andrei Makarevitš täpselt. Tänaseks on grupp arvatud Vene kümne mõjukama bändi sekka, nende laul „Povorot“ („Pööre“) hääletati neljandale kohale Vene rokkmuusika loos. Eestiga on bändil tugevad sidemed, 20. oktoobril esinevad nad Tondiraba Jäähallis. Alguses kulges Mašina Vremeni tee nagu […]

PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Siinne peatükk […]