OTSATU OTS: Dmitri Bertman, meie aja üks silmapaistvamaid ooperilavastajaid, toob lavale loo Georg Otsast, säravast eesti lauljast, kelle hääl hullutas miljoneid kuulajaid. Maailma esietendus toimub sel suvel Saaremaa ooperipäevadel. Jelena Poverina vestles lavastajaga. Georg Otsa mäletavad tänaseni pajud melomaanid üle kogu maailma. Ka Dmitri Bertmani jaoks on ta unustamatu ebajumal. Geniaalse baritoni hääl kõlas Bertmani […]

PALJU. VÄGA PALJU PLAATE: Andres Roots on Eesti üks produktiivsemaid muusikuid. Valdav enamik inimkonnast on kaotanud igasuguse ülevaate, kui palju albumeid ja singleid ta üldse välja lasknud on. Igal juhul palju. Aimar Ventsel pidas Andrese korraks kinni. Andres Roots oli kunagi bluusikollektiivis Bullfrog Brown, siis läks edasi oma nime all, sinna juurde kontsertalbumid ja mitme […]

UNESCO PÄRANDIST KANTUD: Augustis tuleb ettekandmisele võrokeelne muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“. Hebo Rahman pajatas helilooja ja ühe libreto autori Märt-Matis Lillega teose tagamaadest, kuid juttu jätkus laiemalt ka oma juurika hoidmisest ja selle võimalikkusest praeguses ühiskonnas. Suitsusaun on kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Kust „Suidsusannasümfoonia“ idee alguse sai ja sinuni jõudis? See oli Jan Rahmani üks mõttevälgatusi […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsadest. Ajaloolane Ott Sandrak sirvis raamatut „100 aastat metsa lugu“ ning kutsus mugavale ülekuulamisele raamatu koostaja, RMK pärimuskultuuri spetsialisti Triin Kusmini. Raamat „100 aastat metsa lugu“ sai alguse Triin Kusmini huvist vanade metsafotode ja metsanduse ajaloo vastu. Teiseks suureks eeskujuks – ütleb albumi koostaja – oli Tõnis […]

KUIDAS FILMIDA ROHULIBLET: Aprillis pakub kino Artis inspiratsiooni lummava dokumentaalfilmiga „Viis aastaaega: Piet Oudolfi aiad“ – see on poeetiline pilguheit kaasaja ühe mõjukama aiakujundaja ja maastikuarhitekti töösse ja loomingusse. Monica Raud jagab kaadreid, mis muudavad arusaama ilust. Praegu 74-aastane hollandlane Piet Oudolf on aianduse superstaar, mitmete ikooniliste linnakeskkondade autor, taimekasvataja ning revolutsiooniline mõtleja, kelle loodud […]

LAVAL JA LÕUENDIL: Näitus „Laval ja lõuendil“ Adamson-Ericu muuseumis kõrvutab 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud kunstnike vabaloomingut samade autorite lavakujundustega ning illustreerib, millise julgusega rakendasid kunstnikud uusi, ekspressionistlikke ja konstruktivistlikke stiilivõtteid üldiselt pigem alalhoidlikus dekoratsioonikunstis. Kuraator Kerttu Männiste teeb ülevaate. Teatrikunstnike ettevalmistus on Eestis traditsiooniliselt olnud seotud maalikunsti õppega, millest eriala iseseisvus suuremal või vähemal […]

JATSU VÄRVID: Jazzkaare juubelifestival pakub külluslikke klubikõlasid, ütleb Erkki Tero. Peale selle võib kõigutamatult nentida, et Jazzkaar on oma 30 aastaga pakkunud kuulajaile järjest laiemat jatsuspektrit. Sel aastal 30. sünnipäeva tähistav festival Jazzkaar on läbi kümnendite silma paistnud aina julgema ja vaheldusrikkama artistivalikuga, mis on laiendanud jazzispektrit ja andnud tõsikuulajaile võimaluse end tuulutada trendiharjal tuksuvate […]

KAABUD LÖÖVAD LAUSA LÕKENDAMA: Iga nägija inimene on täheldanud kaabude populaarsuse enneolematut tõusu linnapildis. Moeajaloolane Mari Kanasaar ei räägi täna neist kuulsatest taatidest, kes endale selle peakatte pähe on sebinud, vaid peatub auväärse aksessuaari ajalool. Moehuvilisele pole midagi huvitavamat kui lood peakatetest. Kübaratega saab pea alati nalja, eriti siis, kui mood nõuab nende kandmist ja […]

IGAÜKS LÄHEB LOLLIKS OMAMOODI: Kunstnik Raoul Kurvitz kirjeldab oma hobi – margikogumist. Ilmselt on filateeliaga kunagi kõik omal lohakal kombel tegelenud, ent mis teeb postmargikogu eriliseks? Eelkõige on margikogumine hea võimalus sooritada pikki geograafilisi reise ning sügavaid ajalooretki. Botaanilisi ja eluloolisi samuti. Raouli ja tema marke pildistas Mark Raidpere. Mis on see, mis teeb need […]

Selle aasta aprilliteesid: * Riik sünnib deklaratsioonist ja isegi seda pole tarvis! Ükski kriteerium riigi mõistet ei määratle! * Väikseim riik Eesti pinnal oli Eesti Vabariik ja see oli väiksem kui Naissaare Vabariik. Pidas ka kauem vastu kui 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatu. Vähe sellest, Eesti Vabariik okupeeris pool ruutkilomeetrit Keisririigi maad!   NÕELASILMASUURUNE […]