• Avaleht
  • Kontakt
  • Tellimine
  • Kultuurisündmused
  • Rubriigid

Autorilt: Kultuuri KesKus

MÜÜME MINEVIKU MAHA: Et nõukogude ajast võib teha atraktiivse turismikontseptsiooni, saab veenduda Väike-Maarjas. Kohalik koduloomuuseum pakettis siinse kandi okupatsiooniajaloo elamusterohkeks turismitooteks. Ajaloolane Margit-Mariann Koppel jälitas okupatsiooni koos Tartu Tamme Gümnaasiumi viienda klassi õpilastega.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Vähesed paigad võivad uhkustada kahel korrusel paikneva koduloomuuseumiga. Kuulsusrikast kihelkonnakooli, mille juhatajaks on olnud luuletaja ning tõlkija Jakob Tamm, õpetajaks Jakob Liiv ning kus paljude teiste seas on koolitarkust omandanud ka Anton Hansen Tammsaare, dirigent Tuudur Vettik ja poetess Kersti Merilaas, mäletavad esimesel korrusel üle saja aasta vanused koolipingid, õpetaja kantsel ja tahvel. Ülemise korruse […]

Read more →

OLEVUSED TEEVAD OLEVUSI: Fagira D. Morti käis vaatamas, Murru vanglas 23. mail toimunud esietendust, kus vangide kirjandusklubi “Kulg” liikmed lavastasid Mare Riimetsa juhendusel Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa näidendi “Olevused”.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Kui Juku-Kalle mulle päev varem helistas ja küsis, kas ma ei tahaks Murru vanglasse elajaid vaatama minna, vastasin enne kui mõtlesin, et tahan küll. Sekund hiljem jõudis see elajate asi kohale ja hakkasin kõhklema. Tegelikult ei olnud midagi päris täpselt teada, oli juttu, et mingi teatrietendus ja et vist oli elajad, aga võib-olla oli ka […]

Read more →

PIME ORIENTEERUJA: Kirjanik Aarne Ruben süüvib Aira Kaalu juhtimisel erinevatesse naistüüpidesse, kus ta iseseisvalt ei liigu.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



1939. aastal avaldas Aira Kaal (1911-1988) Reet Uielu nime all perekonnaromaani “Mamma ja mina”. See oli üks esimesi eesti oma raamatuid, mis ilmus “Looduse” Kroonise Romaani sarjas. Tänu sellele sai tulevasest Aira Kaalust kaasaegse beibenduse eelkäija, kuid mitte eeskuju, sest “Mamma ja mina” unustati tegelikult korrapealt. Sõda tuli lihtsalt peale. Kuid mingi tabamatu naiselik vaim […]

Read more →

PEAGI 70: Kirjanik Jelena Skulskaja usub, et vene re?issöör Kira Muratova jõuab oma antikangelastega järele Fellinile, oma julmusega aga sarnaneb viimase Kim Ki-Duki halastamatute kinofoorumite kangelastele.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Isegi tema õrnust ja armastust tuli kuidagi peita vihkamisega, sest muud materjali tema käsutuses ei olnud. Oma kuuekümnendatesse kuuluvates esimestes filmides püüdis ta kasinaid finantse kokku hoida ja mängis vahetevahel ise, nagu näiteks koos Võssotskiga “Põgusates kohtumistes”. Sellest lõikus mällu tema hüppel tiigri moodi keskendatus: lühike soeng, tukk, kitsas suu, kullipilk. Niisiis – Kira Muratova. […]

Read more →

AVALIK, VIHANE JA ISEGI KURI: Jüri Eintalu väidab, et Humanitaarinstituut sülgab pläraka Tallinna Ülikooli põhikirjale ning et seal valitseb ebaakadeemiline juhtimisstiil.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Nii EHI kui TPÜ (Tallinna Pedagoogikaülikool) hakkavad iseseisvate allüksustena kuuluma loodavasse Tallinna Ülikooli (TLÜ-sse). Käesoleva aasta kevadel kinnitati TLÜ Põhikiri. Tsiteerin selle 1. peatüki 1. jao punkti nr. 6.10: “Ülikooli töö põhineb vastastikusel usaldusel, osapooltel on õigus teineteiselt eeldada ja nõuda tegutsemist vastavalt heale tahtele ja parimatele kavatsustele.” – Kahjuks jõuti seda punkti rikkuda kohe […]

Read more →

VENDADE SAATUS: «Õnne 13» täht, omaaegne «Estonia» tantsija Väino Aren (69) räägib Ilmar Pallile iseendast ning oma tippnäitlejast vennast Rein Arenist (1927-1990).


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Rein ja Väino Arenit on ikka oletatud pärinevat kunstnik Peet Areniga ühest suguvõsast, Väino Aren aga ei tea sellistest sidemetest midagi. POOL SAJANDIT TALLINNAS Lapsepõlv ja noorus möödusid näitlejaist vendadel Tartus raudteelasest isa ja lastekasvatajast ema kolmelapselises perekonnas, kuhu kuulus veel ka vanuselt keskmine õde Eda (abiellumisel Pakk), kes oli hiljem Tartus tuntud hambaarst ja […]

Read more →

NIMI MARMORTAHVLIL: Eesti Piirivalve kartograaf Tõnu Raid leidis Itaalias kolades piiskop Alberti kodumaja. Piiskop Alberti teeneks peetakse saksa võimkonna rajamist Eesti-, Liivi-, ja Lätimaal 13. sajandi alguses.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Roomast 100 km raadiuses asub kümneid külastamist väärivaid väikelinnu, milles on säilinud keskaja hõngu. Üks selline on Anagni (loe: Ananji). Soovituse sinnasõiduks andis mulle Eesti saatkonna kultuurihuviline autojuht Harri Aarmaa. PAAVSTIDE LINN Ühel aastaalguse laupäeval sõitsin keskpäevase rongiga Anagnisse, umbes 60 km Roomast kagusse. Anagni raudteejaamas, seitsme kilomeetri kaugusel linnakesest ootas liinibuss reisijaid ja veerand […]

Read more →

TÕSTAB NÄPU: Akadeemik Anto Raukase kiri otse välitöödelt. Raukases on ärganud tung võrrelda Euroliitu väljasurnud reptiilidega ning ta hoiatab, et liit laguneb veel enne, kui ta laieneb.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Vastust pealkirjas toodud küsimusele teab suurepäraselt iga lasteaialapski, kuid kahjuks on vastus tundmatu meie tipp-poliitikutele, kelle seas on ka ajaloolasi. Viimased peaksid eriti hästi teadma, mis juhtus täispuhutud Rooma riigiga. SEEDIMATUTE MAADE PROBLEEM Gigantomaania ehk suurusehullustus on raske ja praktiliselt ravimatu haigus, kuid gigandiks võib kasvada ka mitte omatahtsi. Keskaegkonnas arenesid välja hiiglaslikud roomajad – […]

Read more →

PEAVÕIDU LOOTUSES: EBS-i õppejõud Hardo Pajula räägib Eesti majandusest kui poliitilised ettevõtlusest: panused tehakse valimistel ning järgnevatel aastatel tõmmatakse seadusandlikust loosirattast välja üksikud suurvõidud ja hulk lohutusauhindu. Pajula soovitab kodumaistel lotomängijatel sirvida Ronald Coase’i uut raamatut.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



Minu nooruses öeldi: millest on liiga rumal rääkida, sellest võib laulda. Moodsas majandusteaduses võib selle panna matemaatikasse. R. Coase Kui mõni Eesti Panga, rahandus- või majandusministeeriumi välissuhete osakonna töötaja ootamatult üles äratada, kostub tema suust suure tõenäosusega peagi unesegast ingliskeelset mõminat: “Meie majandusedu rajaneb valuutakomiteel ? liberaalsel väliskaubandusel ? ja mm ? konservatiivsel eelarvepoliitikal.” TEENIMISVÕIMALUST […]

Read more →

IGA-AASTANE KOOLILÕPUKATASTROOF: Stilist Anu Aaremäe mõnitab keskkoolilõpetajaid, kes kakerdavad juunis mööda linna, lutt ühes ja suits teises käes. Tutipeo lõppedes algab sama ilge elluastumispidu.


Lisatud 16 Jun 2003 / 0 Comment /
Tweet



“Noo nii ja täna on see pidulik päev, mil te tiivad sirutate ning ellu astute?”, venitab porgandihäälega õppealajuhataja kui vana grammofoniplaat. Ellu astuma? Naljakas väljend. Kas me enne olime siis surnud? “Ei, pigem inkubaatoris ikka,” tahtnuks seesama porgandihäälega õppealajuhataja kindlasti mulle vastu vaielda. Inkubaatorist pääsemisele pühendatud pidulik tseremoonia on juba aastaid ja aastakümneid sama lausekonstruktsiooniga […]

Read more →
« First‹ Previous336337338339340341342343344Next ›Last »



Kentmanni 4 / Sakala 10, Tallinn 10116