ORGAANILINE NING LOOMULIK: Eero Epner annab KesKus’i lugejale pisut mekkida elulooraamatut Lembit Ulfsakist. “Meil oli kohe esimesel kursusel selge, et meie seas on üks andekas – tema,” on öelnud Helene Vannari. Ulfsakile Moskvas kuulsuse toonud filmi saab mai lõpul vaadata kinos Artis. 1970-ndate keskpaigaks oli Lembit Ulfsak ühelt poolt tuntud ja teiselt poolt avastamata. Ta […]

NAGU HAIKUDE KIRJUTAMISE PRINTSIIP: Paul Kuimeti ja Tõnis Saadoja ühine näitus Tartu Kunstimuuseumis pälvis Eero Epneri tähelepanu. Võib-olla vaatame me sel näitusel seda midagit, mille järgi igatsetakse siis, kui mööda on läinud sada aastat ning minevikku vaadates tundub meile, et toona oli võimalik miski, mida enam ei ole. Tõnis Saadoja ja Paul Kuimet on sündinud […]

KUIDAS KÄESOLEVAT KIRJELDADA: Eero Epner mõtestab NO99 lavastuse „Ilona. Rosetta. Sue“ taustaks sotsiaalse teatri alatist kahevahelolekut: on vaja rääkida reaalsest, aga mitte kunagi otsekõnes.  Sotsiaalsust nõutakse kunstilt tänapäeval sama sageli nagu vallasemalt lapse isa nime: Kus ta on? Kuhu ta kadus? Miks teda pole kohal, kui teda kõige rohkem vaja on? See nõudmine on eriti […]

TEISISÕNU, AGA OTSE: Eero Epner pajatab, et erinevalt paljudest teistest kunstivaldkondadest loetleb teater enda ajalugu hooaegade kaupa. NO99 võtab praegu teemaks pedagoogika. Ja meie võtame seda hooajamõttena. Mõni võib lugeda „ajalugu hooaegade kaupa“ institutsionaliseerumise paratamatuks ja kurvaks kaasnähuks, mis sunnib teatrit mahutama ennast kodanlase suvepuhkuste vahele, kuid „hooaeg“ võib olla ka – vastupidi – inspireeriv […]