KÜSIMUSED TEADUSE JA HARIDUSE PIIRIMAIL: Peeter Olesk küsib, kas ühiskond näeb tulevikus inseneris oma sõpra või vaenlast. Professor Villem Alttoal (1898–1975), kellest on raske öelda, kuidas ta midagi uuris, oli kombeks öelda, et ülikool jaguneb kaheks. Üks on diplomitsehh, mis mudelis peaks andma gümnaasiumiõpetaja ettevalmistuse ja selle nimel tuleb kogu tsükkel läbida võimalikult kiiresti. Teine […]

AASTAD MOSKVA LÄHISTEL: Peeter Olesk uitab kirjanduse, filosoofia ja poliitika piirimail koos oma Moskva õpetaja, filoloogiadoktor Grišuniniga.  Ülemal on pandud kirja esimene pool ühe vene õpetlase nimest. Tema nimi tervikuna oli Andrei Leopoldovitš Grišunin (1921–2006). Filoloogiadoktor aastast 1981, NSVL TA Gorki nim. Maailmakirjanduse Instituudi vene klassikalise kirjanduse sektori vanemteadur, tuntud venekeelse seeria „Kirjandusmälestised“ ning NSVL […]

SISSEJUHATUSVÕIMALUSED KULTUURILUKKU: Peeter Olesk mõtiskleb hea kirjanduse ja hea õpetajate vahelistest suhetest üliõpilase pilgu läbi. Paraku ma ei oska oma õpetajatest kirjutada nii, et ma ise jääksin pildilt täiesti välja. Kuid Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri dotsent Jaak Põldmäe oli rohkem kui meie, sealhulgas ka minu õpetaja. Temast sai Sirje Oleski kursuse- […]

  MEIE METS: Peeter Olesk mõtiskleb metsa ja kultuuri seoste üle. Huvitav, kui suur metsarahvas me õigupoolest oleme? Igal juhul on metsa vähemalt kultuuris väärtustatud küll ja veel.   Romantilisel kujul ei ole mets ega metsamees Eesti Maaülikooli rektori nõuniku töölauale veel jõudnud. Romantika ühikuks võib võtta pooleliitrise pudeli metsakohinat ehk puskarit, mis oli kangem […]