KUJUTATUD TERAVUS: Mae Variksoo uurib kunstnik Ilmar Malini teekonda sürrealismi juurde. Malini näitust võib uurida kultuuripealinn Tartu kunstimuuseumis. “Tõeliselt kaasaegne saab olla ainult see, kes on kogenud sürrealismi õppetundi,” on Malin ise väitnud. Ilmar Malini loomingu pikim ning viljakaim sürrealismile pühendatud periood saab otsustava tõuke 1966. aastal, mil ta reisib Rootsi, kus tal avaneb võimalus […]

MÕMM-MÕMM-MÕMM, LAULAB KARUJÕMM: Soome “karupresidendi” Urho Kaleva Kekkose “Eesti maraton” ja suusajäljed Otepää kuplitel. Karusümboleid ja Soome “karupresident” Kekkoneni uuris Tiina Vähi. Kui Soome president Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) 40 aastat tagasi, 1964. aastal 11.–14. märtsil Eestisse mitteametliku visiidi ehk “Eesti maratoni” tegi, olime üllatunud, et kas Soome karu on talveunest ärganud ja üle Soome […]

AJALUKKU VAJUNUD TARTU: Jaak Juske pani Euroopa kultuuripealinna aastaks kirja Tartu vanad legendid ja kummituslood. Nii sündis raamat “Tartu saladuste mägi. Toomemäe põnevad lood”. Neist suurem osa koondub Toomele. Järgnevalt edastab Jaak mõned põnevad pajatused. Toomemäe kadunud maailm Kui jalutame Toomemäe kaunis pargis suurte põlispuude all, on vaja päris palju fantaasiat, kujutamaks ette, milline see […]

HIRM SEISAB SINU SISEUKSE TAGA: Jelena Skulskaja uus lugudesari – hirmust kirjanduses. 24. osa, sest Jelena alustas lõpust, 25. osast. Jõuame iga korraga hirmule järjest lähemale. Selles osas kirjutab Skulskaja naiste hirmudest. Sarja nimi on parafraas Hasso Krulli luuletusest “Surm seisab sinu siseukse taga”, mille laulis kuulsaks Kojamehe bänd Kulo. Mõnikord kutsutakse mind vanglatesse esinema, […]

HÄMMASTAVAD EELARVELISED HÄVINGUD: Imelike Filmide Festivali (IFF) esisportlane Harly Kirspuu võtab seekord ette tohutut rahalist hävingud toonud filmiprojektid. Miks peaks üldse keegi selliseid asju tegema? Niisiis, eelarvelised hävingud filmimaailmas. Siinkohal tuleb ära mainida, et edasine kokkuvõte keskendub peamiselt ingliskeelsele filmitööstusele, sest näiteks India ja muude Aasia filmimaade kohta pole nii kerge andmeid leida ning näiteks […]

ESIMENE TÕUGE ON JUHUSLIK: Teleprodutsent ja kollektsionäär Kaupo Karelson tutvustab õiguskantsleri büroos avatud vanade Liivimaa kaartide näitust ning räägib, kuidas ta vanu kaarte koguma komistas. Usun, et paljud kollektsionäärid – sõltumata sellest, mida nad koguvad – nõustuvad, et esimene tõuge, millest kollektsioon alguse saab, võib olla täitsa juhuslik. Hasart iga uue kaardiga Just sellise juhusena […]

INIMÕIGUSTE INSTITUUDI AASTAKONVERENTS: Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppe tudengite ülevaadete põhjal koostas konverentsist kaardi Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk. 8.–9. veebruaril toimus Tallinnas iga-aastane inimõiguste konverents, mille üldpealkirjaks oli seekord “Demokraatia vs autokraatia”. Juba 15. aastat peetava konverentsi fookuses olid sel aastal demokraatia olukord, inimõigused ja nendega seotud teemad tänapäeva maailmas. Konverentsi kesksed […]

UUS PARLAMENT, AASTANE TITT: Napilt aastapäevad tagasi selgusid demokraatia pidupäeva ehk riigikogu valimiste tulemused Eestis. Kellele tõi pidupäev seni kestva pohmelli, kellele edu, millega mõisteti väga vähe peale hakata, analüüsib Postimehe ajakirjanik Aarne Seppel. Pärast iseseisvuse taastamist üheksandate valmiste tagajärgedest vast polekski aasta hiljem põhjust kirjutada, kui juhtunuga poleks kaasas käinud erakordsuse hõngu. Kiirkokkuvõte ütleb, […]

BALTI RIIKIDE TEE VABADUSSE: Jón Baldvin Hannibalsson, Islandi rahandus- ja välisminister 1987–95, teeb meie taasiseseisvumisele ajaloolise vaate. Just Island tunnustas esimesena – välisminister Hannibalssoni veenmistöö tulemusena – Eesti taasiseseisvumist. Eesti rahvuslik liikumine iseseisvuse taastamiseks oli kindlasti rahvuslik taasärkamine: laulev revolutsioon. Kuid see oli ka rohujuuretasandi liikumine demokraatia tagasivõitmiseks: inimkett. Teie laulev revolutsioon ja Balti kett, […]

Valdo Praust ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 25 aastat tagasi, 12. märtsil 1999, said NATO täisliikmeteks esimesed Ida-Euroopa riigid – Poola, Tšehhi ja Ungari. 25 aastat tagasi, 5. märtsil 1999, ratifitseeriti Eesti ja Venemaa merepiiri leping, mis jõustus ja muutis veidi varasemat, liiduvabariikide ajast jäänud eraldusjoont merel – täpsemalt Sillamäe kohal meres asuvate Tütarsaarte […]