Ootustekohaselt sai Eurovisiooni palaganil läbipõrunud pändimees Eplik sai Rakveres molli. Mats, kes talle vastu vahtimist virutas, kinnitas et sai selle hea mõtte ajalehest. Järjekordne ohver vaba ajakirjanduse roimade pikas reas. Muide, äsja tehti kohalt lahti lõugu laiutanud miilits, aga sellest on kusagil eespool pikemalt juttu. Inimesed, saage ometi aru, et te elate Eestis ja ükski […]
Read more →Vähesed paigad võivad uhkustada kahel korrusel paikneva koduloomuuseumiga. Kuulsusrikast kihelkonnakooli, mille juhatajaks on olnud luuletaja ning tõlkija Jakob Tamm, õpetajaks Jakob Liiv ning kus paljude teiste seas on koolitarkust omandanud ka Anton Hansen Tammsaare, dirigent Tuudur Vettik ja poetess Kersti Merilaas, mäletavad esimesel korrusel üle saja aasta vanused koolipingid, õpetaja kantsel ja tahvel. Ülemise korruse […]
Read more →Kui Juku-Kalle mulle päev varem helistas ja küsis, kas ma ei tahaks Murru vanglasse elajaid vaatama minna, vastasin enne kui mõtlesin, et tahan küll. Sekund hiljem jõudis see elajate asi kohale ja hakkasin kõhklema. Tegelikult ei olnud midagi päris täpselt teada, oli juttu, et mingi teatrietendus ja et vist oli elajad, aga võib-olla oli ka […]
Read more →1939. aastal avaldas Aira Kaal (1911-1988) Reet Uielu nime all perekonnaromaani “Mamma ja mina”. See oli üks esimesi eesti oma raamatuid, mis ilmus “Looduse” Kroonise Romaani sarjas. Tänu sellele sai tulevasest Aira Kaalust kaasaegse beibenduse eelkäija, kuid mitte eeskuju, sest “Mamma ja mina” unustati tegelikult korrapealt. Sõda tuli lihtsalt peale. Kuid mingi tabamatu naiselik vaim […]
Read more →Isegi tema õrnust ja armastust tuli kuidagi peita vihkamisega, sest muud materjali tema käsutuses ei olnud. Oma kuuekümnendatesse kuuluvates esimestes filmides püüdis ta kasinaid finantse kokku hoida ja mängis vahetevahel ise, nagu näiteks koos Võssotskiga “Põgusates kohtumistes”. Sellest lõikus mällu tema hüppel tiigri moodi keskendatus: lühike soeng, tukk, kitsas suu, kullipilk. Niisiis – Kira Muratova. […]
Read more →Nii EHI kui TPÜ (Tallinna Pedagoogikaülikool) hakkavad iseseisvate allüksustena kuuluma loodavasse Tallinna Ülikooli (TLÜ-sse). Käesoleva aasta kevadel kinnitati TLÜ Põhikiri. Tsiteerin selle 1. peatüki 1. jao punkti nr. 6.10: “Ülikooli töö põhineb vastastikusel usaldusel, osapooltel on õigus teineteiselt eeldada ja nõuda tegutsemist vastavalt heale tahtele ja parimatele kavatsustele.” – Kahjuks jõuti seda punkti rikkuda kohe […]
Read more →Rein ja Väino Arenit on ikka oletatud pärinevat kunstnik Peet Areniga ühest suguvõsast, Väino Aren aga ei tea sellistest sidemetest midagi. POOL SAJANDIT TALLINNAS Lapsepõlv ja noorus möödusid näitlejaist vendadel Tartus raudteelasest isa ja lastekasvatajast ema kolmelapselises perekonnas, kuhu kuulus veel ka vanuselt keskmine õde Eda (abiellumisel Pakk), kes oli hiljem Tartus tuntud hambaarst ja […]
Read more →Roomast 100 km raadiuses asub kümneid külastamist väärivaid väikelinnu, milles on säilinud keskaja hõngu. Üks selline on Anagni (loe: Ananji). Soovituse sinnasõiduks andis mulle Eesti saatkonna kultuurihuviline autojuht Harri Aarmaa. PAAVSTIDE LINN Ühel aastaalguse laupäeval sõitsin keskpäevase rongiga Anagnisse, umbes 60 km Roomast kagusse. Anagni raudteejaamas, seitsme kilomeetri kaugusel linnakesest ootas liinibuss reisijaid ja veerand […]
Read more →Vastust pealkirjas toodud küsimusele teab suurepäraselt iga lasteaialapski, kuid kahjuks on vastus tundmatu meie tipp-poliitikutele, kelle seas on ka ajaloolasi. Viimased peaksid eriti hästi teadma, mis juhtus täispuhutud Rooma riigiga. SEEDIMATUTE MAADE PROBLEEM Gigantomaania ehk suurusehullustus on raske ja praktiliselt ravimatu haigus, kuid gigandiks võib kasvada ka mitte omatahtsi. Keskaegkonnas arenesid välja hiiglaslikud roomajad – […]
Read more →Minu nooruses öeldi: millest on liiga rumal rääkida, sellest võib laulda. Moodsas majandusteaduses võib selle panna matemaatikasse. R. Coase Kui mõni Eesti Panga, rahandus- või majandusministeeriumi välissuhete osakonna töötaja ootamatult üles äratada, kostub tema suust suure tõenäosusega peagi unesegast ingliskeelset mõminat: “Meie majandusedu rajaneb valuutakomiteel ? liberaalsel väliskaubandusel ? ja mm ? konservatiivsel eelarvepoliitikal.” TEENIMISVÕIMALUST […]
Read more →
