Asi selles, et nii Kanajev kui Kaasik, üks neist õli- ja teine vandeadvokaadist arusaamatu parun, ehitasid oma vastikud villad otse mere äärde, mis ei ole mitte kuidagi lubatud. Normaalsusest rääkimata. Usutavasti saab iga inimene aru, et randa on vaja kaitsata isegi siis, kui see rand asub Jõelähtme vallas ning seal käivad oma rooja maha panemas […]

Haa – mulle meeldib kuum. see teeb mu näljaseks. Olen suviõgik! Sel ajal, kui mõned poevad märgade tekkide alla, araablased toodavad juurde liivakuhelikke, mille alla peita kaamleid ja arhitektuurimälestisi, laplased võtavad soolikad selgroo küljest ja laotavad endid moskiitodele digitaalfotode tegemiseks, sel ajal tunnen mina, et suvi on alanud ja võiks minna tennist mängima. Lähen. Heidan […]

TARMO TEDER kirjanik Jagada ordeneid edasi. Ainult mitte Tööpunalipu ja Lenini omi. Ja rõõmsamat tuju ja rohkem vigureid. * KOJAMEES jalgpallihaige Sellises eas inimesele sobib tervist soovida, aga temale kui presidendile sooviksin, et ta üheksa korda mõtleks enne kui ütleb. Aga see soov vist küll täide ei lähe. * LAURI VAHTRE poliitik Et jalg tatsuks […]

Kurjuse telje üks ots ulatub Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Ameeriklastel on prantslaste karistamise plaan. Selles pühas ürituses ei tohi jänkisid üksi jätta. Eesti riigil tuleb jälle appi minna. Vähe sellest, me kõik peame sekkuma. PRANTSLASED ÄRGU SUSIGU Mida prantslased tegid? Susivad, raisad, justkui Prantsuse revolutsiooni ajal ning üritavad tekitada Euroopa Liidu sisse veel ühte Euroopa Liitu, […]

Sina kui umbes minuealine inimene – millega seostuvad sulle 1. ja 9. mai? Nooruses oli 1. mai oli minu jaoks üks ilus rõõmus kevadine pidu. Lipud lehvisid, muusika mürtsus, rahvas laulis ja võttis napsi. Koos Uno Maasika, Märt Müüri ja Mati Talvikuga sai paraadist ka televisiooni otseülekandeid tehtud. Kolmetunnisest mikrofoni taga istumisest olid jalad kanged, […]

KÄRT KARPA Eesti Päevalehe toimetaja Söögikohtade hulgas mul ühte ja kindlat lemmikut hetkel ei olegi. Lõunat eelistan süüa Lost Continendis – esiteks on see mu töökohale lähedal ja teiseks on seal normaalse hinnaga normaalsed päevapraed. Õhtul väljas süües eelis tan Boccat, Troikat või Nevskit. Kõigis kolmes on väga meeldiv interjöör, suurepärased söögid ja veinid. Väikese […]

Pange tähele, et poole aasta pärast laiu tab igal pool sushi. Sama värk, riis ja kerge ujuvloom ning kalamari. Mitte et sushi paha oleks. Ei ole. Aga liiga trendy on lihtsalt. Omapära, kuhu jääb omapära ja mõtlemisvõime? Kondasin oma kambaga kogu linna läbi, aga ainuke kalarestoran, mis leida õnnestus, oli Mõõkkala. Huvitav, kas eestlastel on […]

Maikuus säriseb inimese sees mitu asja korraga: kevadevaim, talveviha ja suveootus. Tahaks korraga kõigist tükke rebida, avada kolp, heita nood rebendised kuum õhkvale ajupannile ja säristada, säristada, säristada? MÄTTALE KÕIGEPEALT Mõni päev pakub õhtuks külmavalu ja pajaroad siirduvad avarüpitsi ootvel ahjudesse, rasked napsud keredesse, teine leebe hommik on nii suvine, et vaid jahedasse kapsalehesse keeratud […]

Mida sa kõneleksid Artur Alliksaarest – milline inimene ta oli, mida ta sulle õpetas? Muidugi peaks põhjalikult valgustama seda Tartu-aega, milles me koos olime. See oli enne 1960. aastat. Kui me tuttavaks saime, oli ta just vanglast välja tulnud – vene vangilaagritest – ja mina olin Tartu Kujutava Kunsti Kooli õpilane. Aga seal käisin ma […]

Üks on üsna selge – enamasti on venelased Ameerika vastu. Suhteliselt vähe leidub neid, kes vastuolemise banaalsest lihtlausest edasi suudavad minna. Kunstnik Anatoli Belkin on Peterburgis väljapaistev isik, sealne kultuurkond peab teda tõeliseks arvamusliidriks. Ometi räägib ta kõike muud kui tüüpilist venelase juttu. Mees on õppejõud ja Piiteri ühe populaarsema ajakirja Sobaka.Ru (transkriptsioon: @.ru) peatoimetaja. […]