Kevad koliseb ja suliseb ja sumiseb ja suriseb ümberringi. Igal aastal punkt samal ajal hakkavad loendamatutes metsatagustes lugematud kodanikud suvitamist harjutama. Hamba- ja terasharjadega nühitakse mullune söestunud rasv grillrestidelt ja suitsutusraamidelt, trotsitakse tegelikult veel üpriski jahedat kevadlikku ilmakest ning püütakse, kihvad ristis, sisendada endale, et ongi juba suvi. No tegelikult muidugi veel ei ole, kaugel […]

ENN VETEMAA, kirjanik Egas ma nii rikas ole, et muudkui kusagil käia võin. Aga on üks pull koht Raekoja platsil ehk küüslaugurestoran, see on mulle meelde jäänud (see on Balthazar – toim.) Seal on isegi jäätis küüslauguga! Ning road jätavad mulje.

Mida võiks ühist olla samurail ja rock´n´rollil? Raske küsimus, eks. Kuid jaapani re?issöör Hiroyuki Nakano on need kaks ühendanud oma postmodernislikus rock´n´roll-samuraikomöödias Samurai Fiction (1998). Muusika dikteerib filmi rütmi ja pildi esteetika sarnaneb parimate muusikakanalite valitud paladega. Ühest küljest vaadatuna ongi tegemist juskui paaritunnise gruuviva ja pilkuköitva muusikavideoga. Samas esineb teoses läbiv stoori, millesse on […]

Aleksei Germani film Hrustaljov, ma?inu! on täna paigutatud maailma kõigi aegade ja rahvaste viiekümne parima filmi hulka. Autor ise on nüüd juba vana ja haige inimene, aastaid on tal tublisti üle kuuekümne. Möödunud talvel peksid teda Peterburi lähedal Loomingumajas kõrgelseisvate vanemate purjus pojakesed. Ta nägemine halveneb pidevalt, kuna ta istub päevade ja aastate kaupa montaa?ilaua […]

60ndate lõpu Tartu oli kui suur hiliskevade. Ülikooli klubis toimusid edasi “Rajaca” paroodiaõhtud ja kuulsast Suitsu-õhtust kasvas otsekui loomulikult välja Toominga-Hermaküla teatriuuendus. Tundus, et nad teevad ikka midagi väga olulist. Midagi eksistentsiaalselt ülitähtsat. Midagi tõelist. Ja pole siis ka imestada, et minagi sinna kippusin ja Toominga ka ära rääkisin, et ta mind truppi võtaks. Paraku […]

Ants Antson on Tallinna ja Kopli poiss. “Pärapõrgust, sealt TPI juurest,” ütleb ta ise. Ning teeb kohe ka selgeks, mille pärast sealtkandist nii palju tippsportlasi omal ajal võrsus. “Seal vedas selle poolest, et oli kolm spordiväljakut – normaalmõõtmetega staadion, siis tudengite enda ehitatud spordiplats laevatehase vosemsotdevenosto juures, siis veel pargis kaks tennise- ja üks korvpalliväljak. […]

Oli kord aeg, mil mäned?eri staatus ei erinenud muusikatööstuses sekretäri omast ja mil juriste polnud valdkonna juures üldse näha. Nagu me teame, on nüüd vastupidi – popmuusikatööstuse kõige pisem osa on muusikud ise. Mõni aeg tagasi nägin BBC kanalilt intervjuud ühe Austraalia poistebändiga. Bändi neli liiget istusid lõõgastunult reas, mingi vestlussaate diivanil. Üks neist oli […]

Mootorrattaga olen sõitnud pea kogu oma elu, mul on olnud tohutu hulk erinevaid rattaid. Mõni aeg tagasi lõpetasin ideaalse tsikli otsingud, ostsin 147-hobujõulise Kawasaki Ninja – see on kiire kui kuul ning parim variant pikkadeks sõitudeks. Üks mu lemmiksuundi jääb Kiievist põhja poole – T?ernobõli lähistele, Surnud tsooni, mis asub 130 kilomeetri kaugusel minu kodust. […]

Küllap on igaüks saanud kirju mõnest Aafrika riigist, mis pakuvad teie arvele suurt rahasummat selle eest, et saatja saaks oma ebastabiilsest riigist või aktsiatehingutele ebasoodsast olukorrast välja viia 47,5 või 23,5 jne. miljonit dollarit. SUURUSELT VIIES MAJANDUSHARU NIGEERIAS Niisuguste kirjade autorid teevad näo, et tegemist on professionaalsete ärimeestega, kes ainult vajavad erapooletut eraisikut, kelle pangaarvele […]

Mäletan 1991. aastat, kui sattusin Dubasarisse, väikesesse asustatud punkti Dnestri äärses Moldaavias. Sel ajal töötasin Moldaavia parlamendi ajalehes, millel oli patriootiline nimi “Staful Tarii (sõnasõnalt “riigikogu”). Ma ei suhtunud asjasse eriti tõsiselt, sest olin lugenud, kuidas Ostap Bender karjus Nõukogude-Rumeenia piiri ületamisel (võib-olla sealsamas Dubasaris) ülbetele piirivalvuritele – Ma kaeban teie peale Staful Tariisse – […]