Kui Viljandi teater ennevanasti pealinnas käis, siis olid kõik mulgi näitlejad kohutavalt närvis. Piilusid kardina vahelt, kes saalis on, ja põdesid kohutavalt, kui mõnd tuttavat kriitikut või teatraali nägid. Põhjuseks olid masendavalt nõmedad lavastused. Kõike seda sitta keeras Ugalas kokku muidugi Jaak Allik, sisult roostes mutter, vormilt rikkis ametnik. Tulemus on käes. Ugala teatrist ei […]

AM: Sa sattusid siia Rootsist täiesti arusaamatutel põhjustel. Ütle, mida tähendab “betooniinsener”, see on see asi, kes sa hariduselt oled. MSJ: Mina olin üheksandas klassis, kui sooline kvoteerimine hakkas Rootsis läbi lööma. Põhikooli kutsenõustaja vaatas, et tüdrukul on reaalained korras, ja hakkas mulle auku pähe rääkima. Hiljem olen õppinud muusikat ja sotsioloogiat, sest mu tehnikagümnaasiumi […]

Vanasti kandis see asutus nime “HD”, see on miski mootorrattafirma nime lühend. Saalis istusidki nahas mehed, mootoratturhiired planeedilt Maa. Tänaseks on nad kuhugi ära sõitnud, endisest õllekast on saanud pitsarestoran. Iseenesest tekitavad kõik pitsakohad ettevaatust ning komplekse, võtame selle Amerikaana või Peetri või Kontravento, igal pool on midagi puudu. Kuidas sa istud Amerikaanas, mis näeb […]

Tulen läbi linna, liikuv õhk ulub kõrvus, sall jäi koju ja kurk ähvardab külma saada. Kuivab niikuinii. Nagu nimestki näha ja kuulda, on jaanuar janukuu. JUSTNAGU LÄTLASED Toidud-vedelikud aasta lõpul hulgakas ajaks ette ärr tarvitet, käibevahend niisamuti, eks sa siis ela ja ole, imetle korrektselt varnas rippuvaid hambaid. Lumi ja külm ühelt poolt, aasta algamine […]

NAVITROLLA Maalikunstsnik Käin Pika Jala restoranis. Meeldivad tore personal ning lähedus minu galeerile – vaid kümmekond sammu. Vastu hakkavad hinnad. Olen vaene kunstnik, aga Tallinna restoranide hinnad lähenevad juba Londoni omadele!

Praegusel talvisel ajal, mil putukate maailm sügavat talvepuhkust peab ning õues ja toa keegi peale elukaaslase ei pinise, inise ega sumise, on hea moment vaadata lähivaates putukate tegemisi. Prantsuse bioloogidest re?issöörid Claude Nuridsany ja Marie Perennou on DVD-l välja toonud 28 peamiselt putukatemaailma kuuluvat olendit: sipelgad, herilased, mardikad, kiilid, lepatriinud, röövikud, vesikirbud, ämblikud, liblikad, sajajalgsed, […]

Iseenesest on väga tänuväärne, et ilmus teos Venemaa kultuurist, mis ei esinda mitte sedastavat kuvandit, vaid pigem kirjeldusi ja kõikvõimalike Vene mölakate (kirjanikud, kunstnikud, poliitikud jne) pihtimusi otse maa räpasest ajaloost. Vene kultuuristoori võib kokku võtta kaheti. Variant a: põle old, ja variant b: on küll, aga nii segane, et käsitle, kuidas tahad. Kuna mitte […]

Käisin detsembris üle tüki aja Kirjanike Liidu musta laega saalis. Seal oli Musta lae kontsert (see on muusikaürituste sari). Ja mitte ainult. Seal oli kogunisti kontsertetendus. Pealkirjaks “Elutoamuusika”. Etenduses kasutati piibli, W, Woolfi, E. Ionesco, I. Bergmani, J. Liivi, D. Kareva ja J. Kaplinski tekste ning S. Reichi, J. Cage’i, A. Koppeli ja Lauri Jõelehe […]

“Eesti filmi tegemine oli 1947. aastal ootamatu ja sensatsiooniline sündmus,” räägib Gunnar Kilgas. Käis veel kahe noore näitleja otsimine Jakobsoni näidendi “Elu tsitadellis” järgi vändatavasse linateosesse. Puudu olid professor Miidase noorema poja Karli ja tütre Liidia osade täitjad. Muidugi pöörduti kõigepealt teatrikooli ehk tolleaegsesse Eesti Teatriinstituuti. See asutus jõudis enne natsionalistliku õppeasutusena sulgemist välja lasta […]

Agaate Veeberi nimi tuli mulle pähe ootamatult. Elasin Age ja meie tookord aastase pojaga ühe suve Nürnbergi lähedal, külas baltisaksa taustaga pianistil Renate Lutheril (vineeritöösturi lapselapselapsel). Suvi oli palav, Nürnbergi seisva õhuga kitsastel tänavatel vahel võimatult palav. Astusin siis ühte või teise kirikusse sisse – seda olen ju teisteski linnades alati teinud – ja istusin […]