KATHOEI JA KOMPLITSEERITUD SUGU: Fotokunstnik Alan Proosa on viimased viis aastat jaganud oma elu Eesti ja Tai vahel, millest jutustab tema näitus „Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“ Tartu Kunstimuuseumis. Indrek Grigor inspekteeris väljapanekut. Kagu-Aasia on võrdlemisi kauge ning julgen väita, et enamiku eestlaste jaoks ühte sulav piirkond. Sama kehtib ka Kagu-Aasia transsooliste inimeste kogukonna […]

ÜHISANALÜÜSI KATSE: Leila Lükko katse paigutada ühe nimetaja alla seitset noort Eesti kunstnikku. Ture telemast, Kristi Kongi, Merike Estna, Mirjam Hinn, Katrin Piile, Mart Vainre, Regina-Mareta Soonsein ja Katja Novitskova. Modernismiperiood lõpetab kunstivoolude ajaloo ning postmodernistlikud suundumused kombivad möödunud ajaloo mullas, püüdes ületada modernismi lõpuperioodile omast absurditunnetust. Modernismi kätketud surma idee, juba alates Nietzsche väitest, […]

NAGU KORRALIK PLAHVATUS: Eestit väisava Kim Ki-duki loomingule ja üha popimaks muutuvale kaasaegsele Lõuna-Korea kinomaastikule heidab pilgu filmientusiast ja kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod. oktoobri õhtul kogunes kino Artise suurde saali 166 inimest vaatama 35 mm filmilindi pealt 17 aasta tagust filmi „Kevad, suvi, sügis, talv… ja taas kevad” („Spring, Summer, Fall, Winter… and […]

RASSIPUHTUSE NIMEL, EDASI! Imelike Filmide Festivali pealik Harly Kirspuu peatub Natsi-Saksamaa propagandafilmidel. Ehkki sisult ühenäolised, olid need lindid vaieldamatult pompöössed ning lausa naeruväärsuseni pateetilised. Ning ajasid inimesi karjakaupa ja kiiresti patriootiliselt hulluks. Propagandafilmid. Kuidagi imeliku maitsega see sõna võib ju olla, sest igasugune propaganda ei paista justkui kaasaegsesse ja vabasse lääne ühiskonda kuuluvatki. Tegelikult muidugi […]

TÄNAVANURKADELT TULNUD: Cyrille Aimée – see nimi kõlab nagu muusika, nagu armastus, linnulaul… või päikesekiir, mida kinni püüda ei õnnestu. Jah, selle nime taga ongi päikeseline lauljatar, kelle tütarlapselik hääl ja sarm muudavad õhtu rõõmsaks, kus iganes ta parajasti esineb. Anne Erm jagab Jazzkaarel üles astuva lauljatari, kes alustas tänavamuusikuna, maailmasuurt sära. Kuulsin Cyrille Aiméed […]

ERAKORDSELT VÕIMAS: Just nüüdsama avaldas BBC Music Magazine iga-aastase nimekirja kooridest, kes kuuluvad praegu kümne maailma tipu hulka. Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) võib endale tunnustavalt rinnale patsutada, leides end peaasjalikult inglise kooride seltskonnast, ütleb lauljatar Maria Valdmaa. Kui ma neliteist aastat tagasi Hollandisse õppima läksin ja sinna tööle jäin, ei oleks ma küll osanud ette […]

KOKTEILIPAUS KINO JA POLIITIKAGA: Meie Kiku on vajunud teenitult ajaloohämarusse, aga Meie Krissu ei kao areenilt mitte kunagi. Kristina Märtin on see inimene, kes kantseldab Eesti filmi, on elanud väga värvikirevat elu kõikvõimalike vabariiki valitsevate jõudude külje all ning tunneb rohkem kui poolt Eestimaa elanikkonnast. Kultuurikoer Saba haaras kaasa Juku-Kalle Raidi ja Marek Reinaasa ning […]

MINEK MINEVIKKU, AGA MITTE AJAMASIN: Rahvad ja kultuurid on eri aegadel paikadele, mida nad on pidanud oma koduks ja kodumaaks, omistanud erisuguseid tähendusi. Tänu Eesti asukohale ida ja lääne vahel on siit kulgenud läbi suured ja vähemad rahvusvahelised kaubateed nii maitsi kui ka meritsi. Kultuurilised ja poliitilised suhted naaberrahvastega on läbi aja olnud nii vabatahtlikud […]

MURED NAGU PÜHAPÄEVAKOOLI VÄLJASÕIT: Mart Laar meenutab, kuidas ta käis pea 30 aastat tagasi esimest korda Rootsi Riksdagis ning vaatas, kuidas seal maadeldakse viinerieelnõuga. Täna tundub, et Eesti on jõudnud sarnasesse aega, mistõttu tuletab Laar meelde hetki, mil pidi veel rabelema, mitte kaasmunejatele torti saatma. Esimest korda 1991. aastal Peeter Luksepa saatel Rootsi Riigipäeva (Riksdagi) […]

SÜVIK, MIS TÕMBAB RAHANDUSSÜSTEEMI ENDA POOLE: Majandusteaduste traktor Hardo Pajula uurib pensionisammast koreograafia ajaloo vaatevinklist. Meie praegusel valitseval luulusüsteemil – teaduslikul materialismil – on mitmeid tugevaid külgi, aga tulevik on väga kesine. Pensionisamba tants on üks moodsa aja levinumaid seltskonnatantse, millest ma olen varemgi kirjutanud. Üks laastuke ilmus mu raamatus „Kassi nurinad“ ja kandis pealkirja […]