Aa, ja siis on veel Teater “Peugeot-Eestis-läks-kahjuks-pankrotti” Vanemuine ja Tiit “Värise-Euroopa” Ojasoo. Ja oli Ruja. 15. augustist alates on Ruja lugu Vanemuise kõrval vabaõhulaval. Sealsamas, kus Jeesus Crist Superstaar oli. (Rahvasuu teab rääkida, et Eestis on mees, kes saab orgasmi sõnadega raiss-raissraiss-raiss-raiss-veeeeeber-d?iiseskraist!!!!, aga see ei puutu siia, rujalisse maailma).
On kuidas on, aga Ojasoo-Semperi programmilise absoluudi ja Vanemuise produktsiooni kooskõla tahab Kowalsky näha, seda enam, et näitlejad on täitsa nii, isegi väga nii.
On kuidas on, aga nädal enne esikat pole vist mõtet Rannapile helistada – väriseb.
JÄLGIDA SISETUNNET!
Ja lõppeks näpuotsaga kämpi – Dvinn Dvinjaninov lavastab lavastuse, mille nimi on – tähelepanu – “Muusikalihitid: Suvesuhe 2008|”. Nukuteatri märgi all tiirutab see mööda Eestit, mööda suvelavasid, alates 22. augustist.
Ja selle kallimad piletid on kõige kallimad sellel suvel. Vat ei tea kohe, et mes sa kostad või kos sa pistad. Ja nii on, need on tükid, mida Kowalsky selle eesti suve jooksul on mõtelnud vaatama minna. Ehk läheb kah.
Lugejal soovitab muidugi jälgida sisetunnet ja meeles pidada, et tegelikult, tegelikult on elus ka tähtsamaid asju, kuis pooled suveööd, kerge vein sees, teatrist koju sõita. Ja meenutab: mai teises ja juuni esimeses pooles sünnib alati palju lapsi. Me maa on kaksikutega kaetud, nii see jäägu!