SUHTLUS FOTODE ABIL: Tallinna Fotokuu ehk rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal toimub oktoobri lõpuni Tallinnas ja Narvas. Kultuuripärandi spetsialist Sirli Oot joonistab huvilisele kaardi, mille abil on lihtsam kohapeal orienteeruda.
Tallinna Fotokuu on alates esimesest toimumiskorrast 2011. aastal oma nimele vaatamata oluliseks pidanud laiemalt kaasaegsele kunstile keskendumist. Sõna „foto“ biennaali nimes tuletab meelde, et tänapäeva maailm on pungil fotodest, ta on oma fotogeenilisusest teadlik ning fotode abil peamiselt suhtlebki. 2017. aasta Fotokuu põhiprogrammi on algatanud ja vedanud Laura Toots ja Kadri Laas ning selle raames saab näha maali- ja fotonäitusi, installatsioone, residentuure, raamatuesitlusi, stuudiokülastusi, filmilinastusi nii kultuuriasutuste sees kui ka avalikus ruumis.
Ilukirjanduslik lähenemine
Programmi koostamist alustasid Toots ja Laas biennaali avanäitusest Tallinna Kunstihoones. 2016. aasta suvel korraldati selle jaoks rahvusvaheline kinnine kuraatorikonkurss, mille tulemusena valiti kuraatoriks Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Anthea Buys.
Eriliselt hakkas silma Buysi näituseprojekti ilukirjanduslik lähenemine. Projekti alguspunktiks on reaalselt eksisteerinud ajaloolised tegelased, kes elavad kuraatori kirjutatud tekstis läbi fiktiivseid kogemusi ja olukordi. Fotokuu programmi koostajad tegid teadliku otsuse, et kunstnikele, kuraatoritele ja teistele osalejatele biennaaliülest peateemat välja ei pakuta. Igale programmi osale on antud vabadus olla täpselt see, mida on soovinud kuraator või kunstnik.
Ometi näib, et Fotokuu avanäitus „Visuaalkurnatus“ Tallinna Kunstihoones ja Fotomuuseumis on andnud jumet ka ülejäänud programmile, rääkides laiapõhjaliselt mitmest olulisest murdepunktist minevikus, olevikus ja tulevikus. Märksõnad nagu aja kulgemise poeesia, tulevikust unistamine, emigratsioon ja hõivamine on nüüdseks kujunenud kogu programmile laienenud suundumusteks, vihjates biennaali isetekkelisele selgroole.
Koht läbi mälu
Vedajad on näitustele lisaks kaasanud teistsuguseid formaate ja programmi lülitanud ruume, kus näitusi tihti ei eksponeerita. Võtmeküsimus oli nn paaripanemine – leida sobiv ruum juba välja valitud näitusele, sobitada kindel kunstnik spetsiaalse ruumiga ja kutsuda kuraatoreid kohaspetsiifilisi projekte looma.
Kinos Sõprus linastuv Ingel Vaikla kureeritud kunstnike lühifilmide programm on kollektsioon uuematest ja vanematest audiovisuaalsetest töödest, mis mõtestavad „koha“ kontseptsiooni keele, identiteedi ja mälu mõistete kaudu. Filmid avavad vaatajale rabavalt ilusaid ja isiklikke otsinguid juurte ja kuuluvustunde juurde.
Need provokatiivse visuaalse keelega filmid saadavad vaataja läbi võõraste maailmade ja välismaiste linnade, tutvustades kohalike inimeste kollektiivsete mälestuste ja isiklike unistuste universumeid. See valik kombib poeetilise ja performatiivse kaameratöö piire, näidates ruumi, arhitektuuri ja inimkeha vahelisi suhteid. Kolmel õhtul aset leidvad filmilinastused loovad dialoogi publiku ning nii tuntud kunstnike kui ka noorte filmitegijate vahel.
Platvorm haridusprogrammidele
Tallinna Fotokuule on oluline olla mitmekesine ja põimunud, seda eriti erinevate publikugruppide kaasamisel. Seega on suur rõhk pandud näitusteülesele publikuprogrammile, mis toob välja seoseid erinevate näituste vahel, avab ja ka laiendab näitustel käsitletavaid teemasid.
Eesti ja väliskülaliste loengud, giidiekskursioonid, kunstnike vestlused ja raamatuesitlused on suunatud kunstiprofessionaalide kõrval ka laiemale publikule ja sellest lähtuvad ka ürituste teemadevalikud.
Lisaks on Tallinnas ja Narvas toimuvad näitused platvormiks haridusprogrammile, mida pakutakse tasuta üldharidus- ja huvikoolide gruppidele eesti ja vene keeles. Haridusprogrammi eesmärk on arendada õpilaste visuaalset lugemisoskust, kujundada huvi nüüdisaegse kunsti vastu, arendada võimet tänapäevase kultuuri nähtusi kriitiliselt analüüsida ja pakkuda inspiratsiooni loominguliseks tegevuseks.
Kreenholmi vabrik ja Narva
Fotokuu kimab sel aastal ka Narva. Mida piirilinnas saab?
Sel aastal laieneb Tallinna Fotokuu ka Narva, mille raames toimub Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge“ Narva kunstiresidentuuris. Näituse fookuses on Kreenholmi tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil, mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale kollektiivile.
Koostöös Narva kunstiresidentuuriga korraldab Tallinna Fotokuu esimest korda ka residentuuriprogrammi, milles töötavad Fotokuu kutsel Narvas norra kunstnikud Ellen Henriette Suhrke ja Hans Kristian Borchgrevink Hansen.
Kolmanda Narva programmi osana avaneb oktoobris Anneli Porri kureeritud grupinäitus „Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias“ Narva kunstigaleriis, mis keskendub fotograafia ühele põhižanrile portreele – sellele, kuidas fotograafia loob ja toob esile inimese psühholoogia, esteetika ja identiteedi eripärasid.
Fotokunstimess ja muud kohad
Mess ja terve hunnik huvitavaid galeriisid
Septembri lõpus toimub Telliskivi Loomelinnakus taas Eesti Fotokunstimess. Kaheksandat korda aset leidval näitus-messil on esindatud 41 kunstnikku, viis galeriid ja viis projektiruumi. Seal on võimalik tutvuda nii Eesti kui ka välismaiste fotokunstnike uudse loominguga, et huvi korral alustada või täiendada oma isiklikku kunstikogu.
Kunstiteoseid eksponeeritakse lisaks veel järgmistes paikades: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Kanuti Gildi SAAL-i keldrisaal, ARS-i projektiruum, Telliskivi Loomelinnak, Puänt raamatupood, Vabaduse väljaku, Kumu ja kunstnike stuudiotes üle Tallinna. Lisaks põhiprogrammile toimub Fotokuu raames galeriide programm, kus suures osas on esil just Eesti kunstnike isikunäitused. Siia on kaasatud järgmised galeriid Tallinnas: Temnikova & Kasela galerii, Hobusepea galerii, Kunstihoone galerii, Tallinna Linnagalerii, Mihhail galerii, Vaal galerii, Draakoni galerii.
