Septembris tähistab Eesti ühe ilmakuulsa eestlase, helilooja Arvo Pärdi 75. sünnipäeva – Eesti Riiklik Sümfooniaorkester alustab Neeme Järvi käe all uut hooaega just Arvo Pärdi kolmanda, maestro Järvile pühendatud sümfooniaga; sünnipäevakontsertidel Paides ja Rakveres jõuab aga kuulajani kantaat “Meie aed”, Pärdi muusikale seatud tantsuetendusest ja temaatilisest filmiprogrammist kõnelemata. Kindlasti on aga üheks sünnipäevakuu teetähiseks asjaolu, et pärast vahepeatust Stockholmis jõuab lõpuks Eesti kuulajate ette Pärdi suurteos “Aadama itk”, mille menukas maailmaesiettekanne kultuuripealinnade Istanbul 2010| ja Tallinn 2011| koostöös sai teoks juunikuus Istanbulis.
Oma tee otsingud
Üks väheseid pikemaid usutlusi, kus helilooja Arvo Pärt oma lapsepõlvest ja kujunemisteest kõneleb, leidub hinnatud Itaalia muusikateadlase ning Torino muusikafestivali “Settembre Musica” kunstilise juhi Enzo Restagno raamatus “Arvo Pärt peeglis”, kuhu autor on koondanud hulga olulisi vestlusi, artikleid ning esseesid.
Enzo Restagno küsimusele, millal otsustas juba seitsmeaastaselt muusikaga tegelemist alustanud Pärt muusikuks saada, vastas helilooja nõnda: “Me oleme sellised, nagu oleme, kuid kes meist saada võib, seda ei tea mitte keegi, kõige vähem väike laps. Ma ei saa öelda, et sel ajal oleks mul olnud kavatsus saada muusikuks, kuid arvan, et esimestest komponeerimiskatsetest peale tekkis minus ähmane aimus sellest. Mõnikord näib mulle, et juba tol ajal oli mul eelaimus, et suudan muusikat luua, et ka mina võin teha midagi sellesarnast, mida olin kuulnud raadiost või kontsertidel. Vastab tõele, et ma sain küpseks väga hilja ja et tol ajal ei õnnestunud mul leida teed, mis oleks võinud viia selleni, mida ma tõepoolest otsisin. Minu igatsust leida teed, mida mööda veendunult edasi liikuda, väljendab kaudselt ka minu entusiastlik sukeldumine dodekafooniasse, millest ma hiljem siiski eemaldusin sel lihtsal põhjusel, et otsida midagi muud. Kõik need on olnud katsed aru saada, milline on minu tee ja minu maailm.”
Kui Kain tappis Abeli
Kuhu otsingute tee helilooja anno domini 2010| viinud on, sellesse lubab kiigata uudisteos “Aadama itk”. Vahetult maailmaesiettekande eel, kui temaga peaproovis hetkeks vestelda õnnestus, sõnas Pärt teose tutvustuseks, et selle aluseks on väga ilus ja sügav tekst, mis on kirjutatud eelmise sajandi esimesel poolel, autoriks nüüdseks pühaku seisusse tõstetud Athose munk Siluan. “Ta kirjutas oma pika elu jooksul üles mõtteid ja elamusi ning andis need hiljem oma õpilasele, Venemaalt pärit noorele Athose mungale Safronile. Viimane oli tuntud oma suurepäraste vaimuannete poolest – nooruses eduka kunstnikuna tegutsenud mehest sai hiljem tunnustatud teoloog, kuni ta lõi kõigele käega ning läks kloostrisse. Püha Siluan mõistis, kellega tegemist ja usaldas talle kõik oma kirjutised.
Pärast Siluani surma 1930ndate keskel hakkas Safroni pühaku kohta raamatut kirjutama, see on tõlgitud mitmekümnesse maailma keelde. Raamatu esimene pool kõneleb Siluani elust, üldse ortodoksi kiriku vaimust ja õpetusest ning teine pool sisaldab püha Siluani kirjutisi. Need on nagu psalmid, kõrge poeesia,” kõneles Arvo Pärt. “Mina tunnen seda teksti juba palju aastaid, kasutan selles teoses küll vaid üht osa.” Kuid mille üle Aadam kaebab? “Selle üle, et ta on reetnud oma looja; ta on Looja usalduse kaotanud. Ta tahtis saada jumalast targemaks, polnud kuulekas – teda juhtis uhkuse ja uudishimu vaim,” selgitas helilooja. “Sama haigus on meie sees, see hakkas peale sealt, kui Kain tappis Abeli ja Aadam ütles: minust põlvnevad inimesed, kes on pidevalt üksteisega vaenujalal ja hakkavad üksteist tapma.”
Maailmast, muutuvast
Arvo Pärdi autorikontserti Istanbulis väisasid nii Türgi kui ka Eesti president, ministritest ja kultuuriavalikkusest kõnelemata. Pärdi suurteose maailmaesiettekanne juuni alguses langes aga poliitiliselt pinevasse aega: mõni päev varem mälestasid tuhanded türklased hukkunud kaasmaalasi, kellele sai saatuslikuks viibimine Gaza sektorisse suundunud abilaeval. Pärdi sõnul võib riikidevaheline kommunikatsioon olla nii poliitiline, majanduslik kui ka kultuuriline, kuid see on vaid nähtav maailm ning muuga ei osatagi helilooja hinnangul justkui tegeleda. “Aitaks see, kui oskaksime mõelda ja tunda, et: sinu laps on ka minu laps. See tähendab: sa oled minu vend või õde, aga siis peaksime olema sugulased. Võib-olla olemegi, ainult et neid juuri tuleb kaugelt otsida. Kui me selle tunnetuseni ükskord jõuame, oleme kõik üks, sest maailm on üks organism. Kui üks inimene kannatab, kannatab terve maailm. Aadam on meie kõigi isa; mida kaugemalt vaatame, seda selgemini näeme, kuidas oleme kõik ühes paadis,” selgitas Pärt.
Pärt ja Kaljuste
“Aadama itku” Eesti esiettekanne toob publiku ette Camerata Salzburgi ja Eric Ericsoni kammerkoori Tõnu Kaljuste juhatusel, Istanbulis esitas Aadama osa Vox Clamantis, jutustav roll oli Eesti Filharmoonia Kammerkooril. Esmakordselt tegid tol kontserdil Pärdi muusikaga tutvust ka kohaliku Borusani orkestri noored muusikud dirigent Kaljuste juhatusel.
Tõnu Kaljustega seob heliloojat aastakümnete pikkune viljakas koostöö, mis on päädinud mitmete helisalvestustega, esiettekannetest üle ilma kõnelemata. “Eks see on üks suur saladus; ei teagi, kuidas seda lahti rääkida,” muheles Pärt, kui temalt hästi sujunud koostöö kohta pärisin.
On nad ehk head sõbrad?
“Sellest üksi jääks väheks,” arvas helilooja. “Mingisugune muusikaline mõttekaaslus peab olema. Väga tähtis on ka see, et Tõnu Kaljuste on juba õppinud mu muusikat juhatama, meil pole tarvis hulka üleliigseid sõnu ning mul ei tarvitse ette näidata, kuidas midagi teha. Võõra dirigendiga ei pääse ma sellest aga kuidagi mööda, sest see muusika on veidi teistsugune kui suurem osa traditsioonilisest klassikalisest muusikast,” kõneles Pärt.
* * *
Pärdi pidunädalad
Arvo Pärdi 75. aasta juubelit tähistav muusikafestival toimub 17. augustist 17. septembrini Paides, Rakveres ja Tallinnas.
– 3. septembril Estonia kontserdisaalis: “Aadama itk” – esiettekanne Eestis. Salzurg Camerata, Eric Ericsoni kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.
– 7. septembril Rakvere gümnaasiumis, 8. septembril Paide raekojas, 9. septembril Laulasmaa koolis: viiuliõhtu “Eller & Pärt”. Andres Kaljuste (viiul), Sophia Rahman (klaver).
– 10. septembril Estonia kontserdisaalis: ERSO hooaja avakontsert, dirigent Neeme Järvi.
– 11. septembril Paide spordihallis ja Rakvere spordihallis: Arvo Pärdi tasuta sünnipäevakontserdid. Ettekandele tuleb kantaat “Meie aed”. ERSO, Rakvere ja Paide lastekoorid, ETV tütarlastekoor, Ellerhein. Dirigendid Neeme Järvi ja Aarne Saluveer.
– 17. septembril Paide kultuurikeskuses: tantsuetendus “Dance by Pärt” – koreograafid Toomas Edur, Marina Kesler, kaasa teeb Tallinna Kammerorkester.
* * *
Juubelisaated Eesti raadios ja televisioonis
Eesti raadio- ja telejaamades on Arvo Pärdi juubeli puhul kavas rida erisaateid ja kontserdiülekandeid ning eetris kõlavad nii Pärdi vanemad kui ka kõige uuemad teosed.
2. septembril on Eesti Televisiooni kavas kontserdisaade “Arvo Pärt Istanbulis”, mis toob vaatajani 7. juunil Istanbuli Rahvusvahelisel Muusikafestivalil toimunud Arvo Pärdi “Adam’s Lament” maailmaesiettekande. Saade kajastab ka Pärdi tegemisi ning eestlaste-türklaste koostööd suursündmuse ettevalmistamisel. Kontserdi salvestas Istanbuli telekanal TRT.
9. septembril näitab ETV Nargen festivali ja Von Krahli teatri ühislavastust “Alguses oli”. Lavastuses on kasutatud Pärdi teoseid “In principio” ja “Miserere”.
11. septembril vahendab ETV Rakveres toimuvat Arvo Pärdi sünnipäevakontserti.
12. septembril on ETV2 kavas Arvo Pärdi teemaõhtu.
Klassikaraadio eetris on Arvo Pärdi juubelile pühendatud eriprogrammi raames 30. augustist 12. septembrini igal õhtul kell 22.05 Immo Mihkelsoni koostatud saatesari Pärdi elust ja loomingust.
30. augustist 3. septembrini kell 15.15 tutvustatakse Arvo Pärdi teoste kuulsaimaid salvestusi kaheksalt plaadilt.
Klassikaraadio vahendab ka kuut kontserti Pärdi pidunädalatelt, neli otseülekannet on kuulatavad ka EBU (European Broadcast Union) liikmesriikides. Samuti on Klassikaraadio kuulajatel võimalus osa saada kahest kontserdist Londonis toimuval festivalil BBC Proms ning Baltic Sea Festivali raames korraldatud Arvo Pärdi juubelikontserdist Stockholmis.
* * *
Uued plaadid ECM-ilt
Seoses Arvo Pärdi juubeliga andis plaadifirma ECM augustis välja kaks plaati: “Symphony No. 4” ja koostöös kirjastusega Universal Edition “Tabula rasa” eriväljaande.
Konverents ja seminar Pärdi muusikast
24.-25. septembrini peetakse Londonis Arvo Pärdi muusika teemalist konverentsi, 15.-17. oktoobrini toimub intensiivseminar Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Allikas: Arvo Pärdi Keskuse kodulehekülg