MINEVIKU VIISID JA ÕIGLUS: Tuntud ja ainulaadne Jaapani koor koos ansambel Kanazawaga trummi-show’ga esineb 23. juulil Tallinnas Eesti Kontserdisaalis. KDX-ART MTÜ kirjutab koorist ja ajaloolistest sündmustest muusika taga.
Jaapani koor esineb Eestis esimest korda, esitades oma süidi segakoorile „Saatana pidusöök“, mis põhineb kirjanik Seiichi Morimura algupärasel lool. Sellele palusid muusika kirjutada üleriigilise muusikaorganisatsiooni Jaapani Lauluhääl (The Singing Voice of Japan) rahvakoor ja Kōbe linnavalitsuse koori helilooja Shin’ichirō Ikebel, kes koos Kōbe kooriga kohandas teksti ka koorimuusikale.
Teise maailmasõja teemad
Süit kanti esmakordselt ette 1984. aastal Kōbes ning esitati mitmel korral ka pärast seda, kuid selle viisi autori Ikebe dirigeerimisel toimus esimene kontsert alles 1990. aasta 29. septembril Tōkyōs ning oli pühendatud Jaapani-Hiina Sõpruse ja Koostöö Assotsiatsiooni asutamise 40. aastapäevale. Kontsert osutus ülimenukaks ning alates 1995. aastast, mil täitus 50 aastat Teise maailmasõja lõpust ja ühtlasi Jaapani kapituleerumisest, on kontserdid toimunud üle kogu Jaapani kokku 47 linnas ja omavalitsuses.
Kontserdid Jaapani eri paigus väljendasid jaapanlaste südamepõhjast tulevat üleskutset mitte kunagi enam korrata seda tragöödiat, mis nõudis Teise maailmasõja ajal Hiinas üle 20 miljoni ohvri elu ning mille eest kannab vastutust Jaapan.
Errusaadetud üksus
- aasta augustis, kui Jaapan kapituleerus, kaaluti üksuse 731 tegevust käsitlevate tõendite täielikku hävitamist. Hiinas Harbini äärelinnas põletati maha selle üksuse hoone number 2, mille sisehoovis asunud vanglas, kus viidi läbi inimkatseid, hukati mürkgaasiga umbes 400 vangi ning nende surnukehad heideti Harbinit läbivasse Songi jõkke.
Umbes 1400 üksuse 731 töötajat koos pereliikmetega evakueerusid erirongiga mööda Mandžuuria raudteed Korea poolsaare lõunapiiril asuvasse Pusani linna ning pärast seda, kui nad laevadega Jaapani sadamatesse jõudsid, „saadeti nad erru“.
Selle asemel, et kindralleitnant Shirō Ishiile allunud üksuse 731 ohvitserid ja meditsiiniline personal sõjakuritegude eest vastutusele võtta, sõlmiti salajane kokkulepe anda USA-le üle kõik üksuse protokollid, mis puudutasid inimkatseid. Selle tagajärjena ei mõistetudki Tōkyō tribunalil kohut üksuse 731 personali üle, kes oli seotud keemiarelvade väljatöötamisega. Kui üksuse sõjakuriteod lõpuks ilmsiks tulid, selgus, et Jaapani ülikoolides töötas mitmeid arste, kes olid oma doktorikraadi saanud selles üksuses läbiviidud uurimuste eest. Pärast sõda peatati paljude endiste üksuses 731 töötanud arstide kuulumine Jaapani arstide ametiliitu ja ülikoolide arstiteaduskondadesse.
Keemiarelv
Pärast Jaapani kapituleerumist üksust täielikult ei likvideeritud ja see tegutses veel aastaid hiljemgi, mille tagajärjeks oli suure hulga inimeste haigestumine AIDSi. Kohe pärast Korea sõja puhkemist asutasid üksusega 731 seotud arstid Jaapani Verepanga ning müüsid üksuses leiutatud kuiva vereplasmat Ameerika sõjaväele, teenides sellega tohutuid summasid. See ettevõte vahetas 1964. aastal oma nime ümber Roheliseks Ristiks ning juba järgmisel aastal võttis see firma Ameerikast vastu suurel hulgal doonoriverd, mille hulka sattus ka HI-viirusega nakatunud verd; sel viisil nakatus üle 2000 hemofiiliapatsiendi vereülekande teel AIDSi. Seda loetakse kolme institutsiooni – Jaapani Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi, kõnealuse ravimifirma ja Riikliku Nakkushaiguste Uurimise Instituudi – ühiselt korda saadetud kuriteoks.
Jaapani kapituleerumise ajal polnud üksuses 731 lihtsalt „nottideks“ kutsutud katsealusest ühtegi elus, Jaapani arstid hoidsid üksuse tegevuse koha pealt suud lukus ning Tōkyō tribunalil ei mõistetud kohut kuritegude üle, mida see üksus sooritas, tehes inimkatseid keemiarelva väljatöötamiseks. Need kolm asjaolu tegid võimalikuks selle, et pikki aastaid pärast sõda püsis saladuskatte all kõik, mis oli seotud üksuse 731 eksisteerimise ja tegevusega.
Selle saladust katva loori eemaldas aastail 1981–83 Seiichi Morimura kirjutatud teos „Saatana pidusöök“, mis ilmus 36 aastat pärast sõja lõppu. Jaapani valitsus jätkab üksuses 731 keemiarelva väljatöötamisega seotud materjalide varjamist ning koolides sellest lastele ei räägita. Kui ajaloolane Saburō Ienaga lisas enda kirjutatud keskkooli-ajalooõpiku teksti juurde märkuse üksuses toimunud inimkatsetest, käskis Jaapani haridusministeerium selle õpikust kustutada. Jaapani valitsus ei tunnista praegugi üksuses 731 läbiviidud inimkatseid ja keemiarelva kasutamisega tehtud kahjusid.
Asjatud kohtuprotsessid
Niisiis tuleb välja, et üksuses 731 toimunud inimkatsete ja seal väljatöötatud keemiarelvade (iseäranis teatud katkubakteritega nakatatud kärbeste abil leviv keemiarelv koodnimetusega PX) läbi said hiinlastest n-ö „topelt mõrvaohvrid“ ning seetõttu toimus Jaapanis ka kaks eraldi kohtuprotsessi.
- aastal andsid Hiina ohvrite omaksed Tōkyō piirkonnakohtusse sisse hagi Jaapani riigi vastu, taotledes inimkatsete toimumise fakti tunnistamist ning selle eest ametliku vabanduse esitamist ja kompensatsiooni maksmist. 1997. aastal esitasid 180 keemiarelva ohvrit ja nende omaksed kohtule ühishagi, milles nõudsid Jaapani riigilt vabandamist ja hüvitist.
Need kaks kohtuprotsessi kestsid järgmised 10 aastat, üks inimkatsete ja teine keemiarelvade asjus, ning 2007. aasta mais kuulutas ülemkohus mõlemas kohtuasjas välja hageja kaotuse.
Mitte ainult nendes kohtuprotsessides, vaid ka kõigis teistes sõjajärgsetes kohtuasjades on kompensatsiooninõuded Jaapani ülemkohtus jäänud rahuldamata, kuid see kohtuvaidlus toimus ajal, mil Jaapani peaministri Abe esimene valitsuskabinet hakkas jõuliselt rõhutama Jaapani vajadust „distantseeruda sõjajärgsest režiimist“. Seetõttu ei saa kohtu tegevust mõista teisiti, kui et ülemkohus kohandas oma otsused vastavalt valitsuse väljendatud tahtele, kui ta kõigis neis kohtuasjades langetas negatiivse otsuse. Päevselge on see, et Jaapani kolmeastmeline õigussüsteem on vaid formaalne ning kohtumõistmine on allutatud poliitilisele tahtele.
