Oli aeg, kui termin “inimõiguste eest võitlejad” märkis midagi üllast ja lugupidamist väärivat. Organisatsioonid nagu Piirideta Arstid või Amnesty International võitlesid inimeste brutaalse kohtlemise vastu ning paljastasid jõhkrate re?iimide kuritegusid. Mitte enam. Tänapäevaks on enamik inimõiguste ülla sildi taha peituvaid rahvusvahelisi organisatsioone ultravasakpoolsed ideoloogilised rünnaküksused, mis tegelevad oma väärastunud maailmavaate jõhkra peale surumisega täiesti vabadele ja demokraatlikele ühiskondadele. Näiteks Eestile.
TÄIESTI SÕGE RAPORT
Just selles valguses tuleb näha äsja avalikkuse ette jõudnud AI raportit siin toimuvast massilisest diskrimineerimisest. Nagu ideoloogilise propaganda puhul ikka ei lasta faktidel oma sõnumit segada. Pisut annab numbreid ikka paisutada ja “tagakiusamise” kirjeldusele värvi lisada.
Ent on veel midagi, mis käib lahutamatult kaasas vasakpoolse ohvrimentaliteediga. Selleks on perspektiivi puudumine. Vasakpoolseid ei huvita asjade põhjused, nad ei vaevu süvenema tausta. Venelased ei saa Eestis rääkida vene keeles ja see on nende meelest ebaõiglane tagakiusamine. Inimõiguslased ei tunne huvi, kuidas venelased siia sattusid, miks neil pole siin põlisrahvaga samu õigusi või millise tagakiusamise autorid nad ise varasematel aastakümnetel siin olnud on. Ei huvita. Praegu on ohvrid venelased, mitte eestlased ja kogu lugu.
VALE POOLE VALIK
Taoline perspektiivita ja varasemaid seoseid eirav lähenemine taastoodab kurjust ja ebaõiglust kuna ta eitab õiglase tasu ja varasemate ebaõigluste heastamise võimaluse. Õiglane tasu, näiteks kurjategija karistamine, muutub selle loogika kohaselt automaatselt hoopis ise ebaõiglaseks käitumiseks. Nii on vasakpoolsed alati kurjategija poolel, keda tahetakse hukata, mitte tema jõhkruste läbi kannatanud ohvri ja ohvri lähedaste õiglase tasu nõude poolel. Kurjategija on ju kannataja hetkel, mis või kes oli kannataja hetk varem see ei huvita.
Pole siis ime, et AI ja muud taolised paduvasakpoolsest ideoloogiast läbi imbunud üdini mittelegitiimsed organisatsioonid valivad alati vale poole. Ja taastoodavad ebaõiglust. Me ei pea neist välja tegema, kuid peame teadma: vasakpoolsed teevad maailma iga päev halvemaks.