MURED NAGU PÜHAPÄEVAKOOLI VÄLJASÕIT: Mart Laar meenutab, kuidas ta käis pea 30 aastat tagasi esimest korda Rootsi Riksdagis ning vaatas, kuidas seal maadeldakse viinerieelnõuga. Täna tundub, et Eesti on jõudnud sarnasesse aega, mistõttu tuletab Laar meelde hetki, mil pidi veel rabelema, mitte kaasmunejatele torti saatma. Esimest korda 1991. aastal Peeter Luksepa saatel Rootsi Riigipäeva (Riksdagi) […]

SÜVIK, MIS TÕMBAB RAHANDUSSÜSTEEMI ENDA POOLE: Majandusteaduste traktor Hardo Pajula uurib pensionisammast koreograafia ajaloo vaatevinklist. Meie praegusel valitseval luulusüsteemil – teaduslikul materialismil – on mitmeid tugevaid külgi, aga tulevik on väga kesine. Pensionisamba tants on üks moodsa aja levinumaid seltskonnatantse, millest ma olen varemgi kirjutanud. Üks laastuke ilmus mu raamatus „Kassi nurinad“ ja kandis pealkirja […]

Hommage a Mati Unt ÄÄRMUSI VÄLTIV (INIM)LOOM: Mihkel Mutt, kes avaldas kuu aega tagasi uue romaani „Mägrad hernes“, arvab oma argimütoloogilises mõtiskluses, et eestlane ongi eelkõige mäger. Sihuke veidi pikaldane vedimus, kes hullus olukorras enda eest siiski seista oskab. Mäkra pole kerge paika panna – ei lokaalselt ega metafoorselt. Kuigi Eesti metsades elab neid vähemasti […]

Suur Argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 11. […]

  ANDRES AMMAS. ÕPETAJA. AJAKIRJANIK. RIIGIMEES: Lahkunud Andres Ammase tekstidest koostatud kogumik on mitmes plaanis märgiline. „See siin aga on varjamatu omamehearvustus, teistsugust nägugi ei saa ju teha. Olime Andresega „omad“ – isegi siis, kui mõnes asjas eriarvamusele jäime,“ kirjutab Andres Herkel oma eesnimekaimu Andres Ammase raamatut sirvides. Veel enam, osalt on mu jutt selle […]

VABRIKU SEMINAR ESITLEB: Vabriku Seminari Podcast on Toomas Saarepera iganädalane Youtube’i saade, kus külalisteks käivad eestlaste targad sõbrad, tuttavad ning muidu ühiskondlikult tuntud ja värvikirevad inimesed. KesKus valib igakuiselt välja ühe saate ja toob selle kokkusurutud kujul ära. Podcast #32 – kliimaaktivist Kristin Siil. Toomas Saarepera (T.S): Sina oled siis Eesti Greta Thunberg? Saan ma […]

„Pilk nähtamatusse” oli kuuldemängude kogumiku nimi, mille autoriteks Ellen Niit ja Jaan Kross, Raimond Kaugver, Ardi Liives jpt.   KÕRVAGA VAADATAV: Enne pilti oli hääl. Nii vähemalt meedias. Esimest raadioaparaadi-nimelist imet näidati Eestis kohalikule rahvale pea 100 aastat tagasi. Helena Eglit ja Jan Lucas Videvik tutvustavad Eesti raadiole ja podcast’idele pühendatud festivali, mis toimub Tartu […]

BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia igakuine ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Ave Visnapuu ekskursioon ilukõrreliste juurde, mis kasvavad pea kõikjal maailmas ja mida kasutatakse järjest enam linnahaljastuses ning aiakujunduses. Läbi suve värviliste õitega püsililledele tagasihoidlikeks kaaslasteks olnud ilukõrrelised uhkeldavad sügisel oma võimsa kasvu ja kohevate õisikutega. Siidpöörised, vitshirss, roog-sinihelmikas, teravaõiene kastik jpt ilukõrrelised pakuvad […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel viib huvilise Mägi-Karabahhi, kus keeb juba aastaid kole konflikt armeenlaste ja aserite vahel. Selle tüli vanust ning algpõhjuseid on väga keeruline määrata. Sõja sajanda kestusaasta terviseks saaks kindlasti pitsikese mooruspuu puskarit kummutada. Mägi-Karabahhi Vabariiki ei ole tunnustanud mitte ükski riik maailmas, isegi mitte Armeenia. Kaks Armeenia riiki on ju […]

KIRI EUROOPA KESKPUNKTIST: Veendunud saksa sots prof. dr. Ulrike Birkenbach, kes on kolleegides pisut pettunud, kirjutab sellest, miks ta on mures Saksamaa, Euroopa ja sotsiaaldemokraatia pärast. Saksamaa pärast on põhjust jälle muret tunda. Ilmselt on välislugejal seda raske mõista – paistab ju Saksamaa Euroopa vedurina, kes on ka raske kriisiaastaga saanud makromajanduslikus mõttes pigem hästi […]