Tiger tiger burning bright
In the forests of the night
Igaühel on võimalik selgeks õppida Hiina hieroglüüf, mida hääldatakse kui Tai Hu ja mis tähendab suurt valitsejat. See hieroglüüf matkib oma kirjapildis üsna täpselt mustrit tiigri lauba kohal.
PROUAD, HÄRRAD JA NENDE TERRITOORIUM
Kõige suurem kaslane kasutab ja kaitseb arvatavasti pindala poolest kõige suuremat individuaalset territooriumi. Isase amuuri tiigri isiklik maa-ala on umbes 300-400 ruutkilomeetrit, emaste liikumispiirjooned muutlikumad – sõltuvalt poegade vanusest. Proua tiigri eluala on kõige väiksem siis, kui pojad sünnivad – peaasi, et see ei kattuks üheski osas ümberringi elavate isaste aladega.
Kuigi isane tiiger ei pruugi tingimata poegadele viga teha, ei ole see võimatu. Enam-vähem tolerantse hoiaku poolest poegade vastu erineb tiiger näiteks isasest leopardist või kõige kompromissitumast isasest jääkarust. Viimased hävitavad võimalusel, maksku mis maksab, kõik noored, ükskõik, kas enda või kellegi teise pojad.
Tiigripojad (pesakonnas 2-4) kaaluvad sündides veidi üle kilo. Nende imetamise ajal püüab proua praktiliselt kõike, mis liigub. On tõepoolest hämmastav, kuivõrd mitmekesine on saakloomade valik kogenud emasel. Ta toitub hea meelega konnadest, rohutirtsudest, närilistest, sisalikest ja madudest, kuid on täiesti võimeline küttima hirvi, pühvleid, noori karusid ja – paraku tuleb tunnistada – ka inimesi. Viimasena mainitud saaki eelistab tiiger siis, kui seda on talle õpetatud ema või tal on endal positiivne inimjahi kogemus.
Võttes arvesse, et täiskasvanud amuuri tiiger peab keskmiselt saama 6-7 kilo puhast loomset toitu päevas (konte arvestamata), tuleb tunnistada, et inimest kütib tiiger äärmiselt harva. Asi on selles, et inimene käib kahel jalal ja paistab kiskjale seetõttu kui potentsiaalselt väga ohtlik olend. Kõik loomad hindavad võimalikke vastaseid kõrguse järgi.
Jahil äärmiselt ettevaatlik, ründab tiiger saaklooma võimalusel selja tagant. Nii minimiseerib ta vigasaamise võimalust, mis oleks suurele kiskjale saatuslik. Trauma või isegi lihtsa põrutuse puhul nõrgeneb kiskja füüsiline seisund, see aga tähendab, et järgmine söömaaeg muutub küsitavaks.
1000 RUUTKILOMEETRIT NÄKKU
Kui pojad kasvavad, vajavad nad üha rohkem toitu ja varsti lisaks emapiimale ka saakloomade liha. Vastavalt sellele kasvab ema individuaalne territoorium. Juba 6-8 kuuselt hakkavad pojad emaga koos jahil käima, alguses küll ainult vaatlejatena.
Kokku jäävad pojad emaga 2,5 kuni 3,5 (vahest kauemgi) aastaks. Poisid lahkuvad tavaliselt pesakonnast aastakese varem kui tüdrukud. Põhjus lihtne: tiigripoiss peab leidma endale oma ala, mida ei vaidlustaks teised isased tiigrid. Selleks, et leida ja korralikult märgistada 200-300 ruutkilomeetrine territoorium, kulub isasel amuuri tiigril vähemalt aasta, sageli rohkem. Kuid seda tingimusel, et suures ökosüsteemis on amuuri tiigri asustustihedus enam-vähem normatiivne ehk arvukus on piisavalt kõrge. Viimaste aastakümnete jooksul on aga kõikide tiigri alamliikide arvukus langenud katastroofiliselt, ja seda nii madalale, et noor isane tiiger leiab endale (ilma kogemusteta) ka 1000 ruutkilomeetrise ala erastamise võimalusi ning entusiastlikult ahnena (nagu noored enamasti on) üritabki tiigripoiss põhjalikult märgistada sellise hiidterritooriumi piirjoont. See on nii suur projekt, et selle käigus eemaldub noor maavaldaja paikadest, kus tal oleks kevadel mingisugusedki väljavaated emastega kohtuda. Ning uued pojad jäävadki sündimata.
SOOLAPUHUJATE “RAVIMID”
Kui pojad on suureks kasvanud, avardab ematiiger oma ala nii kaugele, et see hakkab kattuma isaste poolt märgistatud territooriumite servadega. Emane jätab sinna lõhnastatud teateid, et on vägagi huvitatud noorhärradega kohtumisest. Kui aga härrad on tuhande kilomeetri kaugusel, ei pruugi nad ootavatest emastest lihtsalt teada saada. Õigeaegselt kohale ilmuda ning aktiivne ettepanek teha on siiski isaste ülesanne. Isase tiigri elus on riskiga seotud väljakutseid rohkesti. Esikohal neist hiina rahvameditsiini üliväärtustatud preparaatide tohutu suur nõudlus turul. Just nimelt isasest tiigrist tehakse üle kolmesaja nn. ravimi, mille farmatseutiline väärtus ja toime on null. Otsustage ise, kas tiigri silmadest tehtud salv võib tõesti ravida teie glaukoomi või iridotsikliiti või mõnd teist silmahaigust? Kas rikkale vanamehele toob tõesti kasvõi hetkekski potentsi tagasi mõni lurr, mis on tehtud isase tiigri suguelunditest?
Biokeemiliselt, farmatseutiliselt, füsioloogiliselt muidugi mitte, kuid usk teeb imesid ja kui selline rikas impotent maksab üüratut raha salakaubitsejale isatiigri sugutist tehtud “ravivahendi” eest, siis hetkeks võib-olla tõesti tunneb ta end taas isasena ja see tunne põhjustab muidugi soovi iga hinna eest hankida järgmine doos “ravimit”.
Äärmiselt raske on kaitsta tiigrit inimese eest; teisi vaenlasi tiigril praktiliselt pole. Kuid inimene kujutab vaenlasena endast tiigrile absoluutset ohtu.
PÄÄSTEKESKUSE TÖÖ
Tallinna Loomaaias elavad ja paljunevad amuuri tiigrid juba aastakümneid tõepoolest hästi. Teine selline alamliigi päästmise ja paljundamise keskus on Kaunase loomaaias ja me oleme nendega tihedas koostöös.
1960-70ndatel aastatel kinkisid ainuüksi Aram ja Vaka maailmale 19 täiskasvanud poega. Hakkama saab ka meie praegune paar Bronto ja Speige (Piiga), nende vanem tütar Brita on meie juures, 2007| sündinud Banga (väga suuri lootusi andev plika) läks Leetu.
Pean tunnistama, et kui mind une pealt äratada ja küsida kiiresti, kes on su lemmikloom, siis usun, et vastuseks tuleb tiiger.
Kui selle suure kaslase kasvatamisel õigesti käituda (NB! Mitte dresseerides, vaid suhtlemises tiigerlikke võtteid kasutades – ainult siis on võimalik neid paljundada, kuna dresseeritud tiigrid ei paljune), saad sa endale üüratult suure (isased kaaluvad kuni 360kg ja üle sellegi) sõbra, kes on suhtlemisaldis, kellel on üliilmekalt hea meel, kui sa tuled ja keda sul – kui sa oled mõistlik ja ettevaatlik – pole mingit vajadust karta.
Meie loomaaia töötajatel on 68 aasta jooksul olnud (harva küll, kuid siiski) traumaatilisi kogemusi paljude loomaliikidega. Nii sõraliste, elevantide kui karudega, ent mitte iialgi tiigriga.
Viiest alles jäänud tiigri alamliigist on kokku järgi alla 6000 isendi ning meie planeet ilma tiigrita oleks vähemalt minu silmis hale. Tiiger on oma ökosüsteemi valitseja ning kõige tõhusam teiste kiskjate arvukuse kontrollija. Juba tasakaalu pärast vajab planeet tiigrit.
*
P.S Tallinna Loomaaia kindlat tööd tiigri päästmisel on võimalik igaühel omalt poolt toetada. Aitäh teile ette! Bronto, Piiga, Brita, Banga ja teised.
***
TIIGRID: 5 HINGITSEVAT JA 3 KADUNUD LIIKI
VEEL ALLES:
– Amuuri tiiger elab põhiliselt Kagu-Venemaal, vähesel määral ka Hiinas ning Põhja-Koreas. Alles on 3100-4600 looma.
– Bengali tiiger elab põhiliselt Indias, aga ka Bangladeshis ning vähesel määral Bhutanis ja Hiinas. Alles on 3100-4600 looma
– Indo-Hiina tiiger elab Kambod?as, Hiinas, Malaisias, Birmas, Tais ning Vietnamis. Alles on 1200-1700 looma.
– Lõuna-Hiina tiiger on ohustatuim liik, teda on Hiinas järgi 20-30 isendit.
– Indoneesias Sumatra saarel elavat sumatra tiigrit on alles 400-500 looma.
VÄLJA SURNUD:
– Kaspia tiigri elupaigaks olid kunagi Afganistan, Iraan, Türgi, Mongoolia ja Venemaa Kesk-Aasia regioon. Välja surnud tõenäoliselt 1950ndatel. Viimased kaspia tiigrid elasid Põhja-Iraanis Mazandarani rajoonis. Liigi väljasuremise peamisteks põhjusteks võib pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.). Kasutades armeed, puhastati tiigrist edukalt Kaspia mere äärsed alad, viimase põntsu pani nõukogude võim ja selle keskkonnapoliitika.
– Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava tiiger oli välimuselt üsna sarnane sumatra tiigrile, aga tal oli rohkearvulisem, tumedam ja tihedam triibustik. 50ndatel eksisteeris veel 20-25 jaava tiigrit, enamus Ujong Kulon Wildlife Reserve kaitsealal. Kuid juba 60ndatel olid peaaegu kõik hävitatud. Väljasuremiseni viis inimtegevuse laienemisega (põlluharimine, metsade maharaiumine, jne.) paratamatult kaasnev tiigri saakloomade vähenemine ja ka tiigri otsene hävitamine.
– Viimane bali tiiger tapeti arvatavasti 1937. Bali saarel (Indoneesia). Ta oli teistest alamliikidest kõige väiksemal territooriumil elanud tiiger. Niigi algselt väikse populatsiooni viisid hukuni samad põhjused, mis jaava tiigri puhul. Viimased tiigrid elasid saare loodeosas.
***
LOE LISAKS:
ÖKOSÜSTEEMI INDIKAATORID
Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100.000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks.
Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada.
Tiiger on meie ökoloogilise süsteemi üks suurepärasemaid indikaatoreid ja planeedi looduse säilimise sümbol. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine ja päästmine tähtis nii täna kui ka tulevikus. Üht edukaimat amuuri tiigri päästmise programmi viiakse läbi Tallinna loomaaias.