Valdo Praust
ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 18. mail 1999, kogunesid Tallinnas Mustpeade majja Eesti erinevate vabamüürlaste organisatsioonide esindajad, et asutada oma katusorganisatsioon – Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož.
25 aastat tagasi, 19. mail 1999, võttis Venemaa Riigiduuma (parlament) vastu otsuse nimetada iidne Vene linn Novgorod ümber tema sajanditevanuse ajaloolise auväärse nimega Veliki Novgorod (Suur Novgorod). Selline nimevahetus heastas osaliselt Vene tsaari (Moskva suurvürsti) Ivan Julma poolt 1570. aasta veebruaris Novgorodis läbi viidud veretöö, mille käigus tapeti praktiliselt kõik Novgorodi elanikud ja sellega liideti tasalülitatud ning iseteadvuse kaotanud Novgorod senisest kindlamalt Moskva vürstiriigi ümber “kasvama hakanud” Moskva-Venemaaga. https://en.spbrossitour.com/wp-content/uploads/2019/02/novgorod-4.jpg
30 aastat tagasi, 1. mail 1994, hukkus Itaalias Imola ringrajal petud vormel 1 San Marino Grand Prix’ etapil sarja liider, brasiillane Ayrton Senna. Just päev varem oli samal rajal kvalifikatsioonisõidu ajal hukkunud Ronald Ratzenberger. Nende traagiliste sündmuste järel vaadati põhjalikult üle kogu vormel 1 sarja ohutus, näiteks vähendati mootorite võimsust ning rajale tehti ohutumad pehmemad piirded. Seda põhjust aga, mis Senna teise ilma viis, ei saa kunagi täielikult elimineerida – õnnetus tekkis roolivarda purunemise tõttu. http://home.bt.com/images/crash-136397859277302601?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR2JnOAlKZ3KgXNE_uldwwpS2uvLjOzDUmtMWG9S-NvaGNKLPxTFAJpS1R4_aem_AfkhRLoPXwNDnFbQfj23-6USCqQGVxhSSZ55cu2GEpshG5EP7QjbpTtZha-wf4wk3W_Q-F-ZCQ1ExJHw9paX5Sku
30 aastat tagasi, 4. mail 1994, hääletasid europarlamendi saadikud, et alates 1995. aasta algusest võiks Soome, Rootsi, Norra ja Austria saada euroliidu täisliikmeks. Soome, Rootsi ja Austriaga see juhtuski, Norras hääletas referendumil aga enamus euroliidu vastu ja tänini on Norra euroliidust väljaspool. Näiteks Soome hakkas peale euroliiduga liitumist 1. jaanuaril 1995, väga kiiresti arenema ning kaasajal on raske ära tunda seda Soomet, mis ta oli veel 1990. aastate alguses. https://finland.fi/wp-content/uploads/2015/05/3933-forpol1-jpg.jpg
30 aastat tagasi, 6. mail 1994, avati pidulikult Inglismaad ja Prantsusmaad ühendav La Manche’i väina alune 51 kilomeetri pikkune eurotunnel. Sama aasta juunis algas tunnelis kaubaliiklus ja novembris ka reisiliiklus. Tunnelit ehitati kuus aastat ja praeguses vääringus läks see maksma umbes 17 miljardit eurot. Kuna tunnel on hiigelpikk, otsustati see rajada raudteetunnelina, kus ka autod paigaldatakse spetsiaalsetele vagunitele ja läbivad tunneli mitte omal jõul, vaid spetsiaalselt autode vedamiseks mõeldud süstikrongi peal, mis koosneb omavahel lõõtsaga ühendatud paljudest vagunitest. https://s2.reutersmedia.net/resources/r/?m=02&d=20150722&t=2&i=1066160656&r=LYNXNPEB6L094&fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR2tBp0QW3hv9eifGT130wkA_yfYdnu3o-PbGrXOhbGOore4OVADlJ_iNY0_aem_ASgmv5Ee7xW_2zJQpWUQ0BCJdW4JhfQr5_M7kmf6NsoHkpVdCT-ysptL4Sv3g0xY8jeZt1QAH1EOLyLAHDvT9rzA
30 aastat tagasi, 21. mail 1994, avati Kadrinas emakeele ausammas. Ausamba püstitamise idee üks algseid autoreid oli ajakirjanik Rein Sikk ning sammas valmis rahva poolt annetatud raha eest. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/64/Emakeele_ausammas_Kadrinas.jpg
30 aastat tagasi, 27. mail 1994, saabus Vene dissidendist kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn peale 20 aasta pikkust pealesunnitud emigratsiooni Venemaale. Oma elu viimased 14 aastat elas ta Venemaal riigi poolt austatuna oma kodumaal Venemaal. Muuseas olid tal sel eluperioodil väga head suhted Venemaa praeguse pikaaegse presidendi Vladimir Putiniga ja ta toetas oluliselt Putini poolt juba siis harrastatud suurvene šovinismi. Solženitsõn on üks väheseid nõukogudeaegseid Läände sattunud dissidente, kes N. Liidu lagunemise järel on Venemaale naasnud. http://www.breakpoint.org/wp-content/uploads/2018/06/TP-6-8-2018-1.jpg
40 aastat tagasi, 8. mail 1984, teatas N. Liidu olümpiakomitee ametlikult, et boikoteerib suvel USA-s Los Angeleses toimuvaid olümpiamänge. Neli aastat varem, 1980, oli läänemaailm boikoteerinud Moskva olümpiamänge protestiks N. Liidu vägede sissemarsi eest Afganistani 1979. aastal.
50 aastat tagasi, 18. mail 1974, korraldas India oma esimese tuumapommikatsetuse, millele anti kummaline nimi – Naeratav Buddha (Smiling Buddha). Sellega sai Indiast maailma kuues tuumariik USA, N. Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina kõrval. Tuumapommi valmistamise võimekuse oli India välja arendanud tõenäoliselt seoses Pakistaniga aset leidnud pikaajalise vastuseisu ja arvestatavate konfliktide tõttu.
60 aastat tagasi, 20. mail 1964, avastasid Arno Penzias ja Robert Wilson reliktkiirguse – kiirguse, mis pärineb Universumi algusaegadest ehk vahetult Suure Paugu järgsest ajast, mil kiirgus oli ainega soojuslikus tasakaalus. Kuna Universum on sellest ajast alates paisunud meeletult paljudes suurusjärkudes, on kaasajal reliktkiirguse temperatuur väga madal, vaid 2,7 Kelvinit ehk niisama palju kraade üle absoluutse nulli. Neliteist aastat hiljem (1978) said Penzias ja Wilson oma avastuse eest Nobeli füüsikapreemia, sest leitud oli üks oluline tõestus kunagise Suure Paugu toimumisest. https://images.newscientist.com/wp-content/uploads/2014/05/mg22229690.500-1_800.jpg
70 aastat tagasi, 10. mail 1954, algas elektroonikas jõuline räniajastu, kui Morris Tanenbaum ja Charles Lee Texas Instrumentsist esitlesid avalikkusele tööstuslikuks masstootmiseks sobivat ränitransistorit, mille tootmine kohe ka masskogustes lahti läks. Transistor ise kui elektronlambi väike ja kompaktne asendaja oli Shockley, Bardeeni ja Brattaini poolt leiutatud juba kuus aastat tagasi, 1948. aastal, kuid tollal põhines ta looduses küllaltki haruldasel germaaniumil. Kõigest kolm aastat hiljem – 1957 – hakkas Jack Kilby ühele ränikristallile paigutama mitut transistori, luues sellega aluse mikrokiibi tekkimisele, mis sai omakorda aluseks kogu kaasaegsele elektroonikale ja IT-valdkonnale. https://images.computerhistory.org/siliconengine/1954-1-1.jpg
70 aastat tagasi, 14. mail 1954, võtsid ÜRO liikmesriigid Haagis vastu konventsiooni, mis sätestab kultuuriväärtuste kaitset sõjalise konflikti korral. Veel kümmekond aastat varem, Teise maailmasõja ajal, vilistas valdav enamik maailma juhtriike sellele vajadusele – inglased pommitasid maatasa terve hulga Saksa ajalooliste linnade südameid (Lübeck, Dresden, Hamburg, Kassel, Hildesheim jt), USA tegi Itaalias maatasa väärtusliku Monte Cassino kloostri, N. Liit pommitas maatasa Narva ajaloolise barokse vanalinna ja osa Tallinna vanalinnast, sakslastest natsid lasid süstemaatiliselt õhku suure osa Varssavi vanalinna jms. Teise maailmasõja järgsel ajal on Haagi konventsioon siiski palju ajaloomälestisi säästnud, kuid kahjuks mitte täies mahus. Näiteks kümmekond aastat tagasi araabia riikides võimutsenud Islamiriik on meelega hävitanud hulga kultuurimälestisi. https://www.unhcr.org/thumb1/4a081ec76.jpg
70 aastat tagasi, 29. mail 1954, asutati faktiliselt Bilderbergi grupp, kui Hollandis Arnheimi lähedal asuvas Bilderbergi hotellis kohtusid Euroopa ja USA majanduse, tööstuse, rahanduse ja poliitika mõjukad isikud, et arutada edasisi tegevusi sõjajärgse Euroopa ülesehitamisel. Üsna pea muutus see kohtumine regulaarseks ja pani aluse nn Bilderbergi grupile, kus maailma tulevikku ei aruta mitte kõrgel võimupositsioonil olevad poliitikud, vaid erinevate alade mõjuvõimsad isikud. Üsna pea juurutati nendel kohtumistel põhimõtted, et enamik isikuid kutsutakse nendele koosolekutele isiklikult, nad esindavad seal vaid iseennast (mitte mingit riiki/organisatsiooni) ning arutelud jäävad salajaseks ja ajakirjanikele suletuks. See on tekitanud muuseas palju vandenõuteooriaid, milles on Bilderbergi gruppi süüdistatud näiteks maailma varjatud valitsemises ning uue maailmakorra sisseseadmises.
75 aastat tagasi, 5. mail 1949, sündis Euroopa Nõukogu, kui kümme Lääne-Euroopa riiki sõlmisid Londonis nn Londoni lepingu, millega nad kohustusid oma välispoliitilised tegevused omavahel kooskõlastama. Seesugune tegevus ja Euroopa Nõukogu loomine oli Suurbritannia sõjaaegse peaministri Winston Churchilli poolt 1943. aastal väljaöeldud idee, mis sai kindlama kuju sõja järel, mil üks paariarežiim kahest – Natsi-Saksamaa – oli puruks löödud. Praegu kuulub Euroopa Nõukogusse ehk on sellise põhimõttega nõustunud 46 riiki, ainsad sinna mittekuuluvad Euroopa riigid on tänapäeval Vatikan, Valgevene ja Venemaa (viimane visati välja pärast agressioonisõja algust 2022. aasta märtsis). https://www.cvce.eu/content/publication/2004/10/1/d779d8ff-20e1-450e-8229-4bc47e35adb6/publishable.jpg
75 aastat tagasi, 8. mail 1949, avati Ida-Berliinis Treptow’ pargis hiigelmälestusmärk Nõukogude sõdur-“vabastajale”, kes vallutas neli aastat varem – 1945. aasta mai algul – Berliini, sundides Natsi-Saksamaa valitsuse kapituleeruma. Muidugi oli mõistlik Natsi-Saksamaa kui paariariik likvideerida, kuid seda ei oleks pidanud tegema niimoodi, nagu see 1945. aasta kevadtalvel ja kevadel toimus – Berliini hävitamise ja tsiviilelanikest ohvrite hinnaga ning teise paariariigi – N. Liidu – sõdurite poolse suuremahulise tapmise ja vägistamisega. Nii sobib see monument küll hauatähiseks nõukogude poolel langenutele (olid ju ka nemad režiimide ohvrid), aga kindlasti ei sobi ta mingiks Saksamaa “vabastamise” mälestusmärgiks. https://assets.bwbx.io/images/users/iqjWHBFdfxIU/iIJjYERMB0Qw/v0/-1x-1.jpg
75 aastat tagasi, 10. mail 1949, hääletas Saksa Parlamentaarne Kogu – Saksamaa kolme okupatsioonitsooni, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tsooni ühisparlament –, et koos loodava ühise lääneliku Saksamaa Liitvabariigi pealinnaks saab Bonn. Bonn toimis pealinnana 41 aastat, kuni 1990. aasta Saksamaa ühinemiseni, mil otsustati, et pealinn peab naasema ajaloolisse Berliini, mis oli alates 1701. aastast olnud Preisimaa pealinn ning alates 1871. aastast ehk ühtse Saksamaa Keisririigi moodustamisest saadik ka Saksamaa pealinn. https://www.bundestag.de/resource/image/565086/16×9/1460/822/4434b41b04d33c74779dd1d28fbaf188/Na/kw32_kalenderblatt_parlamentarischer_rat_bild.jpg
75 aastat tagasi, 11. mail 1949, nimetas varasem Siiami Kuningriik end kuningas Bhumibol Adulyadej eestvõttel ümber Tai Kuningriigiks. https://i.pinimg.com/originals/20/e5/17/20e5174cd9ded0bb14efb895ec89d240.jpg
75 aastat tagasi, 12. mail 1949, lõpetas N. Liit 11 kuud kestnud Lääne-Berliini blokaadi, kus kogu maismaaliiklus Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahel oli täielikult katkenud, st blokeeritud N. Liidu vägede poolt. Selleks ajaks oli selge, et blokaad oli läbi kukkunud, kuna USA transpordilennukite arv ja võimekus võimaldasid õhusilla abil Tempelhofi lennujaama transportida kõike Lääne-Berliini eluks vajalikku, sh sütt katlamajade jaoks. Õhusilda ei julgenud N. Liidu hävitajad puutuda, kuna selleks puudusid tal varasemate, okupatsioonitsoone fikseerivate aktide järgi volitused. Nii kukkus läbi N. Liidu esimene katse Lääne-Berliin jõuga enda kätte krabada ja ta pidi arvestama olukorraga, kus Lääne-Berliin jääb vähemalt mõneks ajaks Lääne enklaaviks keset Stalini võimu all olevat Ida-Saksamaad.
75 aastat tagasi, 23. mail 1949, keelati Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsusega Eesti taludes palgatööjõu kasutamine – seal võisid töötada edaspidi vaid oma pere liikmed ilma tasu saamata. Koos kaks kuud varem toimunud massilise märtsiküüditamisega ja üksiktalupidajatele põllumajandusmaksu kõrgeks keeramisega oli tegu ühega kolmest räigest meetmest, millega likvideeriti Eestis üksiktalud ning loodi kolhoosid – vormiliselt vabatahtliku liitumise, tegelikult aga sunnimeetmetega ähvardamise teel.
80 aastat tagasi, 18. mail 1944, algas N. Liidus krimmitatarlaste suurküüditamine Kesk-Aasiasse, peamiselt Usbeki NSV-sse. Kolm päeva kestnud küüditamine puudutas kõiki krimmitatarlasi ilma igasuguste eranditeta; sealhulgas ka neid, kes olid kommunistid või muidu (pealtnäha) lojaalsed N. Liidu võimudele. Kokku küüditati Kesk-Aasiasse üle 194 000 inimese. Tõenäoliselt tahtis N. Liidu juhtkond Krimmi kui nõukogude eliidi ideaalse puhkusepiirkonna teha puhtaks “kahtlastest” mitteslaavlastest. Nii küüditamise käigus kui ka selle järel tapeti või suri nälga vähemalt 15% väljasaadetutest, st sellega kaasnes vähemalt 30 000 inimohvrit. Alles 1980. aastate teisel poolel, Gorbatšovi-aegsete reformide (perestroika) ajal lubati krimmitatarlastel naasta oma kodumaale, kus nende esiisad olid sajandeid elanud.
90 aastat tagasi, 15. mail 1934, tegi Läti Vabariigi President Karlis Ulmanis riigipöörde ja võttis kogu võimu enda ja oma kaaskonna kätte; parlament ja parteid saadeti laiali. Praktiliselt kordas Ulmanis Lätis sama tegu, mida Konstantin Päts oli teinud Eestis kaks kuud varem, 1934. aasta märtsis.
90 aastat tagasi, 23. mail 1934, tabas USA Louisiana osariigi Bienville’i politsei mitu aastat tegutsenud ohtlikud pangaröövlid ja mõrvarid Bonnie Parkeri ja Clyde Barrow, keda oli jahitud juba pikka aega. Kuna oli teada nende osalus enam kui kümnes mõrvas lisaks sama paljudele pangaröövidele, oli politseile antud õigus nende tabamise korral avada tuli, st ei loodetud neid enam saada kätte elusana. Nii ka läks – kui varitsusel satuti nende autole peale, avati sellele paljudest relvadest tuli. Mõrvaripaari surm oli silmapilkne; hiljem loendati, et nende autot Ford V8 tabas üle 150 kuuli. Kuna seda majanduskriisi aegset tagaajamise ja tabamise lugu on hiljem kajastatud väga paljudes teostes ja filmides, on tegu konkurentsitult maailma kõigi aegade kuulsaimate pangaröövlite ja mõrvaritega. https://cdnph.upi.com/svc/sv/i/7637214814810/archives/1/14640177866608/Bonnie-Parker-Clyde-Barrow-killed-by-lawmen-in-ambush.jpg
100 aastat tagasi, 4. mail 1924, avati Pariisis VII olümpiamängud, mis kestsid üle pooleteise kuu ning neis osales ühtekokku 3092 sportlast 44 riigist. Muu hulgas osales mängudel sportlastena ka 136 naist. Kokku jagati välja 131 medalikomplekti. Eesti osales Pariisi olümpiamängudel ajaloos teist korda iseseisva riigina. Mängudel osales Eestist rekordiline arv sportlasi – 47. Kokku sai Eesti kuus medalit: ühe kuldse, ühe hõbedase ja neli pronksmedalit. https://img.olympics.com/images/image/private/t_s_pog_staticContent_hero_xl_2x/f_auto/primary/rrtryjuo3tlri0y8b7yi
100 aastat tagasi, 8. mail 1924, sõlmis Leedu Esimese maailmasõja võitjariikidega Klaipeda (Memeli) lepingu, mille kohaselt läks varem Ida-Preisimaa põhjatipuks olnud Klaipeda (Memeli) ümbrus Leedule ja sai saksakeelse piirkonnana suured autonoomiaõigused. Klaipeda piirkonna ehk Meemelimaa eraldamine Preisimaast oli Poola taastaja Josef Pilsudski idee, kes tahtis luua Leedu-Poola ühisriiki ning vaba läbipääsu laevadele Nemunase (Memeli) jõele. Seesugust riiki aga ei tekkinud ning piirkonda sisse viidud Prantsuse ekspeditsioonivägedel polnud soovi piirkonda pikemalt okupeerima jääda. Kuna neil aladel oli ka tuntav leedu vähemus (leedukad kutsuvad seda Väike-Leeduks), siis viis Leedu oma väed sinna jaanuaris 1923 lihtsalt sisse, 15 kuud hiljem kinnitati see ka lepinguga. https://www.vle.lt/uploads/_CGSmartImage/45925_1-da11c757822d5c37580da5b4d3ce13d8.jpg
175 aastat tagasi, 3. mail 1849, algas Saksimaa pealinnas Dresdenis nädal aega kestnud suur ülestõus – viimane 1849. aasta suurte ülestõusude seeriast, mida hiljem on hakatud käsitlema ühtse revolutsioonina. Dresdeni ülestõusu sütitas Saksi kuninga Friedrich August II otsus, et tema ei toeta viis nädalat tagasi nn Frankfurdi parlamendi poolt vastu võetud uut föderaalse ja vabariigi korda toetava Saksamaa põhiseadust ja eelistab olla edasi omaette kuningriik. See nörritas teatud osa rahvast, kes tuli tänavale ja ässitas üles suure osa ülejäänud rahvast, kes hakkas püstitama barrikaade. Kogunud veidi jõude, ründas kuningas koos appi tulnud Preisi vägedega paljus juba ülestõusnute kätte langenud Dresdenit ja 9. maiks oli ülestõus maha surutud. Ülestõusnute seas oli üle kahesaja hukkunu, Saksi kuninga poolel 31 hukkunut, haavatuid mõlemal poolel kaks-kolm korda rohkem. Dresdeni linn sai ülestõusu ja selle mahasurumise käigus üksjagu purustusi.
175 aastat tagasi, 16. mail 1849, saadeti “kommunismi isa” Karl Marx Saksamaalt sundkorras välja ja ta leidis endale uue elukoha Londonis – põhjuseks tema väljaantavas ajalehes Neue Rheinische Zeitung kirjutatud üliradikaalsed, head tava solvavad ja kohati lausa terroritegudele õhutavad kirjatükid. Need kritiseerisid nii olemasolevat maailmakorda, kuningavõimu kui ka kuulutasid ette tulevasi revolutsioone. Näiteks jaanuaris 1849 – kolm kuud enne Saksamaalt väljasaatmist – kirjutas Karl Marx Neue Rheinische Zeitungis, et kui revolutsioon on tulevikus kapitalistliku korra kukutanud, siis maailmas on tõenäoliselt palju rahvaid, kes sellega kaasa ei suuda minna ja need rahvad tuleb tema hinnangul paratamatult hävitada. Marx nimetas selliseid rahvaid (bretoonid, baskid jt) muide rahvarämpsuks (Völkerabfalle). Pole siis ime, et seesuguse kaasaja mõistes räige vihakõne avaldamise eest kuulutati Marx Saksamaal persona non grata’ks ja saadeti maalt välja. Kahjuks tegid 20. sajandil nii mitmedki Marxi õpetuse praktikas elluviijad (Lenin, Stalin, Pol Pot jt) seesuguse rahvaste hävitamise reaalsuses ka teoks.
175 aastat tagasi, 22. mail 1849, sai Abraham Lincoln USA patendi #6469 ujuvdoki leiutamise eest. Lincoln on senini ka ainus USA president, kes on ühtlasi saanud ka USA patendi.
175 aastat tagasi, 23. mail 1849, sai eraldi usuna alguse babism, kui Iraanis Shirazis elanud kaupmees Mirza Ali Muhammad kuulutas, et on saanud sõnumi Jumalalt, mistõttu tema järgijad hakkasid teda austama nagu prohvetit (sarnaselt AD 622 Mekast Mediinasse ümber asunud Muhamediga). Ta ise võttis endale nimeks Bab. Nii lahknes islamist (selle Iraanis levinud harust šiiitlusest) babism. Kuna babism taganes nii toora kui ka koraani õpetusest, ei meeldinud Babi õpetus Pärsia (Iraani) islamlikele võimudele ja ta hukati kui usutaganeja järgmisel, 1850. aastal 30-aastasena. Hiljem on babism (st Babi õpetuse järgimine) ja seal välja arenenud bahaism levinud siin-seal tükati kogu maailmas – oletatakse, et sel usundil koos erinevate harudega on maailmas kokku järgijaid umbes viis-kuus miljonit inimest.
200 aastat tagasi, 7. mail 1824, toimus Viinis Kärntnertori teatris Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia – õhtumaise klassikalise muusika ühe tippteose – esmaettekanne. Kuulsa saksa helilooja tervis oli selleks ajaks juba niivõrd halvenenud, et ta oli kaotanud peaaegu täielikult kõrvakuulmise. See ei seganud tal aga sümfoonia esmaettekannet edukalt dirigeerimast (pildil), sest ta nägi pillimeeste liigutuste ja näoilme järgi, milliseid takte sümfooniast parajasti mängitakse. Sümfoonia 4. osa sisaldab ka vokaali ning põhineb Friedrich von Schilleri poolt 1785. aastal kirjutatud poeemil “Ood rõõmule”.
https://i.pinimg.com/originals/1c/27/1a/1c271aae848d070fd3a9c329a5e6a3ad.jpg
