Valdo Praust
ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 9. juunil 1999, sõlmiti Makedoonia linnas Kumanovos NATO ja Jugoslaavia vahel vaherahuleping, millega lõppes Kosovo sõda. Tegemist oli ühtlasi ka NATO ja Jugoslaavia vahelise sõjaga, mille käigus muu hulgas NATO õhujõud pommitasid Jugoslaavia (Serbia) pealinna Belgradi. Sama lepinguga sätestati vaidlusalustes piirkondades (pms Kosovos) rahvusvaheliste rahuvalvejõudude kohalolek (KFOR), mis on kestnud tänini ja mis on ära hoidnud edasised sõjalised konfliktid. https://www.nato.int/Kfor/chronicle/images/2003/chronicle_200305/16a.jpg
30 aastat tagasi, 1. juunil 1994, hakkasid La Manche’i väina aluses Eurotunnelis liikuma Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised kaubarongid. Kuna reisiliikluse taristu ei olnud veel päris valmis, avati see – nagu ka pidulikult kogu tunnel – viis kuud hiljem, sellesama 1994. aasta novembris. Tunnelit (mida plaaniti muuseas juba 19. sajandil) hakati reaalselt ehitama 1988. aastal ning ehitustööd kestsid kuus aastat.
30 aastat tagasi, 18. juunil 1994, avati Tartus meie rahvusliku ärkamise suurkuju Jakob Hurda mälestussammas, mille autoriteks olid skulptor Jaak Soans ja arhitekt Rein Tomingas. Hurt võttis pastoritöö kõrval oma südameasjaks eesti rahva vaimuvara ja ka muu vanavara kogumise, mille käigus ta kogus kokku hulga lugusid ja ka ainelist pärandit, mis oli seoses tööstuslike eseme kasutuselevõtuga kasutusest kõrvale jäänud. Jakob Hurda peielauas 1907. aastal arutati, kuidas tema kogutut säilitada ja edasi arendada ning lepiti kokku, et selleks asutatakse Eesti Rahva Muuseum. Tänapäeval moodustab Hurda vaimne pärand lisaks veel Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu algse tuumiku. https://fastly.4sqi.net/img/general/600×600/4211049_mPJFzPFXr2pSwFsnCprX6gW3yOr5cjn-1ZrNrgH2cZE.jpg
30 aastat tagasi, 22. juunil 1994, avati Tartus Toomemäel Riigikohtu uus hoone. Tegu on ülikooli kliiniku ajaloolise hoonega, mille esimese korruse müürid pärinevad veelgi varasemast ajast, 18. sajandi sõjaväekasarmust, mis aga kliiniku vajadusi arvestades ehitati ülikooli rajamise järel 19. sajandil kahekorruseliseks. https://f7.pmo.ee/JdFTDLmf2Lnsk84U2a59B4eJAa8=/685×410/smart/nginx/o/2016/07/15/5626755t1h94a0.jpg
30 aastat tagasi, 27. juunil 1994, korraldas kuritegelik (usu)sekt Ülim Tõde (Aum Shinrikyo) Jaapanis Matsumoto linnas mürkgaasi sariini rünnaku, milles hukkus kaheksa ja sai tervisekahjustusi umbes viissada inimest. Sarnast sariinirünnakut kordasid nad üheksa kuud hiljem (märtsis 1995) Tokyo metroos, mis tõi endaga kaasa 13 hukkunut ja üle tuhande vigastatu. Rünnakute põhjuseks oli sekti tugevalt väärastunud maailmapilt. Nende kahe terrorirünnaku eest mõisteti sekti Ülim Tõde vaimne juht Shoko Asahara koos seitsme kaaslasega 2006. aastal surma.
40 aastat tagasi, 6. juunil 1984, sai Vene programmeerija Aleksei Pašitinov valmis tuntud arvutimängu Tetris esimese versiooni. Selle oli ta kirjutanud arvutile Elektroonika-60. Hiljem, alates 1980. aastate lõpust, levis mäng läänes paljudel erinevatel arvutiplatvormidel ja muutus siis üle kogu maailma ülipopulaarseks. https://i.ytimg.com/vi/omXjhq7DqQY/maxresdefault.jpg
40 aastat tagasi, 29. juunil 1984, avati tollases Valgevene NSV pealinnas Minskis metroo, mis oli algselt 8 kilomeetrit pikk ja sisaldas kaheksat jaama. Tollases N. Liidus oli tavaks, et kui linna elanike arv jõuab miljonini, hakatakse sinna metrood kas ehitama või vähemalt kavandama. Minsk jõudis selle piirini 1970. aastate esimesel poolel, seega jäi tollaste tavade järgi seal metroo ehitamine pigem isegi veidi hiljaks, sest ehitama hakati seda 1977. aastal ning seitse aastat kulus esimese liini käikulaskmiseni. Praeguseks on metroosüsteemi pikkus Minskis umbes neljakordistunud – 41 kilomeetrit ja 33 erinevat jaama. https://ic.pics.livejournal.com/metroelf/10607104/836238/836238_1000.jpg
50 aastat tagasi, 19. juunil 1974, otsustas Saksa Liitvabariigi parlament Bundestag, et föderaalse keskkonnaameti uueks asukohaks saab Lääne-Berliin. See otsus kutsus esile Ida-Saksamaa jõulise protesti, sest 1971. aasta lepingutes oli sees klausel, mida Ida-Saksamaa tõlgendas nii, et Lääne-Berliin ei ole Lääne-Saksamaa osa, vaid iseseisev riigitaoline moodustis, mis toimib vastavuses rahvusvaheliste erikokkulepetega. Lääne-Saksamaa ei lasknud end sellest protestist häirida ja keskkonnaamet viidi ikkagi Lääne-Berliini. Faktiliselt oli Lääne-Berliin ju Lääne-Saksamaa osa alates 1949. aastast, st ajast, kui Stalin leidis, et Berliini blokaad on läbi kukkunud ja võimaldas taas erikokkulepete alusel liiklust Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahel. Nimelt oli Lääne-Berliini elanikel Lääne-Saksamaa pass, nad kasutasid Lääne-Saksamaa raha ja osalesid ka Lääne-Saksamaa üleriigilistel valimistel.
50 aastat tagasi, 26. juunil 1974, alustas kaubandusmaailmas oma levikut praeguseks masskasutuses olev kaupade triipkood UPC (Universal Product Code), kui USA nätsutootja Wrigley’s varustas sellega oma Marchi keti Ohio supermarketis müüdavad tooted. Süsteem võeti kasutusele põhjusel, et supermarketi kassas oleks kassapidajal mugavam seda toodet ühe liigutusega identifitseerida. Kohe kasutuselevõtu järel ilmnesid triipkoodi tohutud eelised, mistõttu hakkasid riburada mööda ka teised tootjad oma tooteid triipkoodiga varustama ning hulga teisi supermarketeid seda lugevaid kassasüsteeme evitama. 1980. aastatel ja 1990. aastate algul levis sealt alguse saanud süsteem kiiresti üle kogu maailma. Seesugune kodeerimissüsteem ise oli aga tegelikult leiutatud juba palju varem – 1950. aasta paiku Norman Woodlandi ja Bernard Silveri poolt. https://coda.newjobs.com/api/imagesproxy/ms/niche/images/articles/FirstBarcode.jpg
60 aastat tagasi, 12. juunil 1964, arreteeriti Rootsis õhujõudude kõrge ohvitser Stig Wennerström N. Liidu sõjaväeluure GRU heaks töötamise eest, kellele ta oli viisteist aastat, alates 1948. aastast, edastanud Rootsi õhukaitse väärtuslikku strateegilist ja operatiivteavet. Usutavasti pidi Rootsi oma õhujõudude ja õhukaitse plaanid 1960. aastate keskpaigas tugevalt ümber tegema – umbes nii, nagu Eesti pidi pärast Herman Simmi paljastamist 2008. aastal ümber korraldama hulga oma sõjalisi side- ja teabesüsteeme. Stig Wennerströmile määrati esialgu eluaegne vanglakaristus, mis aga 1972. aastal asendati 20-aastase vangistusega, millest ta reaalselt kandis ära siiski vaid kümme aastat. https://images.interactives.dk/stig_wennerstrom_rattegang-rDg8Brk5E7n03Eb2Hpz7cA.jpg
60 aastat tagasi, 12. juunil 1964, arreteeriti Lõuna-Aafrika Vabariigis Nelson Mandela koos seitsme ülejäänud Aafrika Rahvuskongressi liidriga, kes võitlesid mustanahaliste õiguste eest ning seal alates 1948. aastast valitsenud apartheidi kaotamise eest, mis andis valgetele (17. sajandi hollandlastest sisserännanute järeltulijatele afrikaanidele) eelisõiguse. Arreteerimise põhjuseks polnud aga mitte võitlus apartheidi vastu kui selline (mida tihti muide arvatakse), vaid meetod, mida selles võitluses kasutama hakati. Kui varem oli Aafrika Rahvuskongress järginud hindu vabadusvõitleja Mahatma Gandhi vägivallatu allumatuse poliitikat, siis 1960. aastate algul loobusid nad rahumeelsest vastasseisust ja hakkasid korraldama riigi ametiasutustes plahvatusi ja muid terroriakte. Kuigi need terroriaktid ohvreid kaasa ei toonud, ei saanud võimud seesugust käitumist lubada ning Aafrika Rahvuskongressi liidrid arreteeriti kui terroristliku organisatsiooni juhid, et hoida ära süütuid ohvreid. Kui Frederik de Klerk 26 aastat hiljem – 1990 – apartheidi kaotas ning Nelson Mandela vanglast vabastas, eelnes sellele lubaduse võtmine Mandelalt, et ta loobub oma 26 aasta tagustest terroristlikest meetoditest ja naaseb rahumeelse tegutsemise juurde (õnneks nii ka läks). https://pbs.twimg.com/media/CHSJiH2WUAA7kiy.jpg
70 aastat tagasi, 18. juunil 1954, korraldas USA eriteenistuste toel Guatemalas riigipöörde, millega kukutati kümme aastat võimul olnud nn “revolutsiooniline” valitsus eesotsas president Jacobo Arbez Guzmaniga. USA-s nimelt kardeti tõsiselt, et hulga vasakpoolseid reforme teinud valitsus võib langeda N. Liidu “kiiluvette”, nagu selleks ajaks oli juba juhtunud Hiina ja Põhja-Koreaga; oma lõunapiiride läheduses ja teisel pool Atlandi ookeani ei tahetud seesugust riiki hoogustuva külma sõja tingimustes lubada. Selleks ajaks olid Guatemala revolutsioonilised võimud juba N. Liidu eeskujul alustanud kommunistlike ümberkorraldustega – riigistanud suured eravalduses olevad põllumajandusfarmid, keelanud ka oma kodanike mineku Korea sõtta bolševike vastu jms. Riigipööre ei läinud Guatemalas aga sugugi valutult ja lihtsalt: riiki tunginud USA üksused pidasid revolutsioonilise valitsuse jõududega kaks nädalat tõsiseid lahinguid, enne kui riigis võim juuli alguseks oma kätte saadi. Nii näis Guatemala riigipööre teatud osale maailmast selge USA invasioonina, mida ta sisuliselt ju oligi. Kõike seda muidugi saatis N. Liidu ja tema liitlasriikide (nn rahvademokraatia maade) pidev ja jõuline massipropaganda, kuidas USA kui kapitalistlik agressor tungib kallale “rahuarmastavatele riikidele” jms. Kindlasti oli Guatemalas 1954. aastal toimunul väga suur mõju ka mõned aastad hiljem – 1959–1961 – toimunud Kuuba sündmustele, kus USA ei julgenud arvatavasti enam nii jõuliselt reageerida. https://imgur.com/rebels-aim-guns-doll-portraying-guatemalan-president-jacobo-rbenz-during-1954-cia-backed-coup-detat-1200×630-LUIU8CQ
70 aastat tagasi, 27. juunil 1954, käivitus N. Liidus, Kaluuga lähedal Obninskis maailma esimese seesugune tuumaelektrijaam, mis tootis elektrit üldkasutatavasse elektrivõrku, aga mille tegelik eesmärk oli hoopiski olla “plutooniumivabrikuks” tuumapommide valmistamise jaoks. Selle 5-megavatise võimsusega tuumajaama reaktor oli nimelt vesijahutuse ja grafiitaeglustiga, nn RBMK-reaktorite (grafiitaeglustiga kanalreaktorite) eelkäija. Nimetatud tehnoloogia võimaldas sünteesida aatomipommi valmistamiseks vajalikku radioaktiivset plutooniumit Pu-239, mida looduses ei leidu, sest selle poolestusaeg on 24 000 aastat. USA-s oli muuseas juba varem käivitatud mitmesuguseid tuumareaktoreid (Idahos nt 1951. aastal), kuid need polnud lülitatud riigi üldisse energiasüsteemi – st tuumaenergia “rahumeelset kasutamist” avalikkuse ees ei teeseldud, kuna avalikkus teadis tuumapommidest ju nagunii.
75 aastat tagasi, 8. juunil 1949, ilmus Londonis George Orwelli kuulus romaan “1984” – koos viis aastat varem (1945) avaldatud oma teise romaaniga “Loomade farm” avas see lääne inimesele kujukalt N. Liidus valitsenud bolševistliku totalitarismi sisu. Varem oli see lääne inimesele suuresti tundmata, sest N. Liit oli oma piirid sulgenud ja üksikutele lääne külalistele näidati spetsiaalselt ilustatud pilti. Perioodil 1941–1945, mil N. Liit ja lääneriigid olid sõjas pealesunnitud liitlased, ei suudetud igal pool lääne inimestele seda tsirkust (potjomkinit) mängida ja läänes said mõned inimesed tasapisi teada, kuidas N. Liit seestpoolt tegelikult toimib. Orwelli mõlemad raamatud mängisid neli aastakümmet kestnud külma sõjana tuntud vastasseisus N. Liidu mõistmisel üliolulist rolli. https://i.pinimg.com/originals/4f/26/2d/4f262d648016d66e6624863e9c2c065b.jpg
80 aastat tagasi, 4. juunil 1944, jõudsid lääneliitlaste väed Teise maailmasõja läänerindel (geograafia järgi pigem küll lõunarindel) välja Itaalia pealinna Rooma, mis hõivati praktiliselt ilma lahinguteta. Otsustavaks hetkeks Itaalia hõivamisel oli strateegilises paigas asunud mägedevahelise Monte Cassino hõivamine, mis võttis aega mitu kuud. Kui Monte Cassino oli 18. mail liitlaste kätte langenud, siis edasist vastupanu neile peaaegu enam ei olnud ning kolme nädalaga oldi juba ka Roomas. Rooma oli muuseas esimene Teljeriikide pealinn, mille lääneliitlased Teise maailmasõja lõpufaasis enda kätte said. http://www.historyofwar.org/Pictures/allied_troops_colosseum.jpg
80 aastat tagasi, 13. juunil 1944, tulistas Saksamaa oma esimese tiibraketi V1 Londoni pihta. Raketi täpsus polnud kiita, kuna sellel oli mehaaniline jäigalt etteantud lennuprogramm, mingit järgivsüsteemi sellel peal polnud. Aga kuna London oli üsna suur sihtmärk, siis selle keskosale sihtides ta linna mingit osa ikka tabas. Üheksa kuuga tulistas Saksamaa Inglismaa pihta umbes 10 000 tiibraketti V1, millest veerand tabas oma sihtmärki. Paljud V1 läksid rikki ja ei lennanud sihtmärgini, paljud lasti alla Inglise hävitajate ja õhutõrje poolt – olid nad ju faktiliselt ilma piloodita ühekordsed automaatlennukid ehk nn lendavad pommid. Üsna pea õppisid inglased V1 tõrjuma ka tõkkeaerostaatidega, millest V1 ei osanud “pimedana” mööda minna. Aga umbes kaks ja pool tuhat Londonit tabanud V1-te tekitasid siiski palju purustusi ning tõid kaasa üle kuue tuhande ohvri ja umbes 18 000 vigastatut. https://www.historyplace.com/worldwar2/ww2-pix/v1.jpg
80 aastat tagasi, 17. juunil 1944, kuulutas Island end iseseisvaks, Taanist sõltumatuks vabariigiks. Taani Kuningriigiga oli Island seotud pikki sajandeid, kuid alates 19. sajandi teisest poolest saadi järjest enam autonoomiat – 1874 alustas tegevust Islandi omavalitsus ning 1918 loodi formaalselt lausa omaette Islandi Kuningriik, mille juht oli Taani monarh ja mis oli Taaniga formaalselt personaalunioonis. Kui Saksamaa Teises maailmasõjas 1940. aastal Taani annekteeris, okupeerisid Briti üksused kiirelt Islandi, et hoida ära selle strateegiliselt tähtsa saare natside kätte langemist. 1941. aastal asendus Briti okupatsioon USA omaga, kelle väed jäid Islandile kuni 1946. aastani. Tõenäoliselt mõjutas USA vägede kohalolek iseseisva Islandi Vabariigi väljakuulutamist 1944. aastal üsna olulisel määral. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati muuseas välja vabas õhus Thingvelliris – sümboolses paigas, kus Islandi ajalooline rahvakogu Althing oli käinud koos juba alates 930. aastast. https://www.visir.is/i/39794344026E474A73C7371997FF2068DBCFBA71F4CEF2C07BDFE1BA1D392A1E_713x0.jpg
80 aastat tagasi, 20. juunil 1944, vallutas Punaarmee Jätkusõjas Soome idaosa tähtsaima linna Viiburi. Viiburi loovutati N. Liidule küll juba Talvesõja lõpetanud rahulepinguga, kuid 1941 alanud Jätkusõjas võttis Soome linna tagasi. Viiburi langemisega samal päeval nõudis Nõukogude pool ühtlasi ka Soome tingimusteta kapituleerumist, kuid Soome keeldus sellest ja võitles visalt edasi. https://proza.ru/pics/2015/11/11/1713.jpg
80 aastat tagasi, 20. juunil 1944, astus inimkond kosmoseajastusse, kui Saksamaa ballistilise raketi Aggregat A4 (ehk V2) järjekordse katseeksemplari MW 18014 lend viis selle 176 kilomeetri kõrgusele. Sellega oli esimene inimloodud ese ajaloos ületanud kosmose alguseks loetava kokkuleppelise 100 kilomeetri piiri – nn Karmani piiri.
80 aastat tagasi, 25. juunil 1944, algas Jätkusõjas kaks nädalat kestnud ränk ja tõsine Tali-Ihantala lahing, mis pani Karjala kannasel seisma Punaarmee kiire edasitungi loodesse, Soome sügavusse. Tegu oli Soome ja tõenäoliselt ka kogu Põhjamaa ajaloo suurima lahinguga, milles osales umbes 50 000 soomlast 150 000 punaarmeelase vastu. Oma mastaapsuselt ja tulemuselt oli tegu millegi sarnasega, mis toimus kuu-poolteist hiljem Sinimägedes Tannenbergi liinil, kus Punaarmee edasitung samuti seisma pandi. Soomlased lasid selles lahingus kahe nädala jooksul välja rekordilised 120 000 suurtükimürsku. On vägagi tõenäoline, et soomlaste võit Tali-Ihantala lahingus pani sõjajärgsel ajal aluse Soome iseseisvuse säilimisele. Igatahes, üsna pea pärast lahingut algasid “telgitagustes” rahuläbirääkimised, mis paari kuu pärast – 19. septembril 1944 – lõppesid Soome poolevahetusega Teises maailmasõjas; see oli tingimuseks, et Soome riik võis üldse kuidagimoodi (välispoliitiliselt oluliselt “nudituna”) sõja järel iseseisvana alles jääda. https://images.cdn.yle.fi/image/upload//w_1198,h_674,f_auto,fl_lossy,q_auto:eco/13-3-7513196.jpg
90 aastat tagasi, 3. juunil 1934, avati Otepää kiriku seinal meie esimese sinimustvalge lipu õnnistamise 50. aasta juubeli ürituste raames kaks kivist bareljeefi, mille kujundas Voldemar Mellik. Üks neist kujutas lipu (mis toona oli Eesti Üliõpilaste seltsi EÜS-i lipp) õnnistamist Otepää kirikus 1884. aasta juunis, teine aga sama lipu rahvuslikuks ning riigilipuks saamist. Nõukogude okupatsiooni ajal need bareljeefid 1950. aastal purustati ning taastati pronksi valatuna ligikaudse koopiana 1989. aastal.
90 aastat tagasi, 8. juunil 1934, muudeti N. Liidus kehtinud Vene NFSV kriminaalkoodeksit – peamiselt kahes põhimõttes. Esiteks muutusid selgeks kriminaalkuriteoks kõik N. Liidust lahkumise katsed, mida peeti samastatuks kodumaa reetmisega – ehk riik muutus sellega faktiliselt suureks vanglaks. Teiseks oli uues kriminaalkoodeksis selgelt öeldud, et lisaks seadusest üleastujatele kannavad kriminaalkorras vastutust ka tema sugulased – see oli ülisuur kaugenemine õhtumaises maailmas alates 17.–18. sajandist üldlevinud individuaalsuse ja individuaalse vastutuse põhimõttest.
90 aastat tagasi, 17. juunil 1934, tegi oma esmalennu N. Liidu reisilennuk ANT-20 “Maksim Gorki” – tollane maailma suurim reisilennuk, mille reisijatesalong võis mahutada olenevalt konfiguratsioonist 48 kuni 80 reisijat (tüüpilisse selle ajastu reisilennukisse mahtus kümme-paarkümmend reisijat). Lennuk valmis tegelikult aasta varem (1933) ehitatud katselise raskepommituslennuki TB-4 tsiviilvariandina, kuna leiti, et see on hea juhus “uhkeldada” maailmas suurima reisilennukiga, mida sai suurepäraselt ära kasutada N. Liitu ülistavas rahvusvahelises propagandas. Tegelikult ei läinud ei kaheksa tonni pomme kanda suutnud TB-4 ega ka ANT-20 mitmete asjaolude kokkulangemisel seeriatootmisse, vaid jäid mõlemad katseeksemplarideks. Seda küll sellise vahega, et kui raskepommitajat TB-4 valmistati tõepoolest üksainus eksemplar, siis algne ANT-20 hävis 1935. aasta lennuõnnetuses, misjärel valmistati temast kiiresti uus (ja veidi muudetud konstruktsiooniga) teine eksemplar. Muuseas oli ANT-20 vägagi omapärase konstruktsiooniga – sellel oli kuus kuni kaheksa mootorit ning erinevalt tänapäeva lennukitest paiknes osa ruume lisaks kerele ka paksude tiibade sees – lahendus, mida hiljem ei ole lennunduses enam kasutatud. Kuna nendes ruumides puudusid aknad, olid need ette nähtud kasutamiseks magamistubadena. https://gentlemint-media.s3.amazonaws.com/images/2012/03/31/d0f42991.jpg.757x975_q85.jpg
90 aastat tagasi, 18. juunil 1934, maaliti mitmele Londoni tiheda liiklusega ristmikule maha maailma esimesed triibulised ülekäigurajad, “sebrad”. Sellega koos alustati jõulise riikliku kampaaniaga massiteabevahendites, mis ärgitasid jalakäijaid ületama tänavat just seal ning autojuhte neid ka läbi laskma. Samuti kaasati aktsiooni politseijõud, kes hakkasid autojuhte kohapeal “õpetama” seal jalakäijatele teed andma. Veidi aega tagasi oli Briti parlament võtnud vastu uue liiklusseaduse (“Road Traffic Act of 1934”), milles sellised ülekäigurajad ette nähti koos jalakäijate eesõigusega autode ees teed ületades. Üsna pea tehti sama ka teistes Inglismaa linnades ja sealt võtsid eeskuju ka maailma teised riigid. Rahvusvaheliselt mainiti sebra-tüüpi ülekäiguradasid esmakordselt 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsioonis, mis oli esimeseks tõsisemaks katseks erinevate riikide liikluseeskirju baastasemel ühtlustada. https://1.bp.blogspot.com/-18R2UcV3BFw/XFfFnqltStI/AAAAAAAAEgE/8gBvdJR1vE8OupIL8oU7HFSS9tQuZcu0ACLcBGAs/s1600/WH%2BSeptember%2B2008%2B%2B%2528187%2529.jpg
100 aastat tagasi, 2. juunil 1924, said USA põliselanikud indiaanlased riigis tollal jõustunud Indian Citizenship Acti kohaselt riigi täieõiguslikeks kodanikeks. Tollal oli indiaanlasi riigis umbes 200–300 000 kandis, samal ajal kui USA enda rahvaarv oli 125 miljonit. Seega oli indiaanlaste osakaal toona USA-s umbes 0,15%. https://pages.vassar.edu/theirsorours/files/2015/02/68_w_full.jpg
100 aastat tagasi, 3. juunil 1924, toimus Jõgeva ja Kaarepere vahel Valga-Tallinna postirongiga Eesti ajaloo üks ohvriterohkemaid rongiõnnetusi, milles sai surma 10 inimest ning lisaks veel mitukümmend vigastada. Nimelt sõitis rong rööbastelt välja paljude lahti olnud raudteenaelte tõttu, mistõttu vajus raudtee laiali ning paljud vagunid paiskusid kõrgelt tammilt alla uperkuuti puruks. Miks raudteenaelad sisse löömata olid, seda ei õnnestunudki lõplikult välja selgitada. Konkreetsemalt kahtlustati kolme varianti: raudteetööliste lohakus, kättemaks ning riiklikul tasemel (kommunistlik) sabotaaž – kuid midagi konkreetsemat ei õnnestunudki välja uurida. https://www.facebook.com/photo/?fbid=8122824194397025&set=gm.1608751322999175&idorvanity=73291599724938
175 aastat tagasi, 5. juunil 1849, sai Taanist absoluutse monarhia asemel konstitutsiooniline monarhia. Lisaks kuningavõimule loodi seal toona kahekojaline parlament, mis valiti üldrahvalikul hääletusel ning mis hakkas palju riigi jaoks olulisi küsimusi otsustama kuninga asemel. Taanis peetakse selle sündmuse tähistamiseks 5. juunil rahvuspüha.
200 aastat tagasi, 12. juunil 1824, pani Prantsuse füüsik ja sõjaväeinsener Nicolas Leonard Carnot aluse kaasaegsele termodünaamikale, kirjeldades oma raamatus “Arutlused tule liikumapanevast jõust ja masinatest, mis seda jõudu arendavad” maailmas esmakordselt soojusmasina teooriat. Kuigi kaasaegne termodünaamika eeldas peale Carnot’ tööde veel hulga täiendavaid publikatsioone Rudolf Clausiuselt, William Thompsonilt (lord Kelvinilt) ja teistelt, oli Carnot maailmas esimene, kes postuleeris, et jahtuv soojusmasin teeb tööd. Nii defineeris ta klassikalise soojusmasina neljast taktist koosneva protsessi ning selle kaudu ühtlasi ka soojusmasina kasuteguri. Carnot’ aegadel käis kogu see teooria muidugi aurumasinate kohta, mis just sellal oma võidukäiku alustasid, kuid 70–100 aastat hiljem jäi see teooria kehtima ka sisepõlemismootorite juures, mida kasutab enamik meie autosid tänaseni.
