NÜÜD LÄTLASED TULEVAD MÜRINAL KÕIK: Tallinna Linnateatri festival Talveöö Unenägu toimub tänavu kümnendat korda. Juubelile vääriliselt on festival pühendatud Euroopa ühele mõjukamale lavastajale Alvis Hermanisele ja tema teatriloomingule. Helen Männik tutvustab selle aasta festari peakangelast.
Tallinna Linnateater on Talveöö Unenäo festivali korraldanud alates 2000. aastast. Festivalil on läbi aastate olnud mitmeid kuraatoreid ning tänu sellele ka mitmeid erinevaid nägusid, kuid üks on jäänud samaks – tegemist on Linnateatri festivaliga, mis on korraldatud valdavalt teatri enda jõududega. Kaheksateistkümne toimumisaasta jooksul on festivali meeskond toonud Tallinnasse lavastusi oma ala meistritelt nagu Peter Brook, Kama Ginkas, Frank Castorf, Patravadi Medjuhon, Reko Lundán, Alvis Hermanis, Dmitri Krõmov, Robert Lepage, Brett Bailey ja Kirill Serebrennikov.
Etendus autorita
Tänavune, 2018. aasta festival keskendub taas ühele lavastajale – Alvis Hermanisele, kelle looming on meie jaoks vormilt uudne, aga hingelt lähedane.
Alvis Hermanise koduteatriks on Riia Uus Teater, mille juht ta alates 1997. aastast on. Saades peanäitejuhiks, otsustas ta seni vaid lavastusprojektide najal toiminud teatrisse palgata peamiselt noortest näitlejatest koosneva püsitrupi. „Saime trupiga olla üks teatrigeneratsioon ning alustada teatri tegemist nullist,“ meenutab Hermanis.
Esimesed aastad polnud uue peanäitejuhi jaoks kuigi lihtsad. „Alguses olid saalid peaaegu tühjad. Olime õnnelikud, kui 40–50 inimest meie etendusi nägi. Ent peagi saime Riias ja kogu Lätis tuntuks kui intellektuaalne teater, eliitteater. Rahva seas oli ääretult stiilne ja äge käia meie teatris etendusi vaatamas,“ mäletab ta.
Kui varem olid lätlased harjunud teatris nägema näidenditel või romaanidel põhinevaid lavastusi, siis Hermanis loobus sellest – lavastused hakkasid sündima trupi ühistööna, kus tekst sündis proovide käigus. Hermanis peab kõige olulisemaks teatri komponendiks just näitlejaid, kellele, muide, kuuluvad ka tema lavastuste autoriõigused. „Minu jaoks seisneb teatri kvaliteet näitlejates. Näitleja on teatri kese,“ ütleb ta. Lavastuste sisu aga tugineb paljuski ümbritsevale – lavastused räägivad peamiselt lätlastest, ühiskonnast, Lätist ja selle ajaloost. Lavastused on vormilt aga modernsed, teatrikeelelt rahvusvahelised. „Viimane oli ilmselt ka põhjus, miks meie teater rahvusvaheliselt nii tuntuks sai,“ ütleb ta.
Riia ühiskorter
Nii hakkas Riia Uus Teater koguma populaarsust ka väljaspool Lätit. Ühiselt käidi osalemas erinevatel teatrifestivalidel, kust toodi koju mainekaid auhindu. Trupp viibis suurema osa teatrihooajast peamiselt välismaal, koduteater seisis tühjana. „Meie viis teatrit luua on väga paindlik, mõne lavastuse valmimine võib aega võtta aastaid. „Pika elu“ prooviprotsess kestis näiteks kaks aastat,“ kirjeldab Alvis.
Alvis Hermanise lavastusi on keeruline üheselt iseloomustada – igaüks neist loob oma maailma, igal lavastusel on eripärane stiil, milles loominguline impulss on ühendatud filigraanse teostusega.
„Pikk elu“ räägib ühest päevast eakate pensionäride elus Riia ühiskorteris ja asjadest, mis neid ümbritsevad. „Läti armastuse“ algseks teemaks, mille arendamisega tegeleti terve aasta, oli see, kuidas inimesed kohtuvad tänu tutvumiskuulutustele. „Oblomov“ on lugu, mis kõnetab isiklikult igat vaatajat ning paneb meid uskuma, et igaüks, ka kõige veidram inimene väärib armastust. „Musta piima“ lavaletoomiseks kogusid Riia Uue Teatri näitlejad kahe aasta jooksul lugusid Läti maaelust ning see lavastus on nende uurimistöö tulemus.
Poeet ja baleriin
Festivali programmi kuulub ka suurt rahvusvahelist tähelepanu saavutanud „Brodski/Barõšnikov“. Tegemist on Nobeli laureaadist poeedi Jossif Brodski luuletustest koosneva monolavastusega, emotsionaalse rännakuga luuletaja sügavuti tungivate ja keerukate teoste olemuse juurde, mida esitab Mihhail Barõšnikov, maailmanimega teatri- ja filminäitleja ning omaaegne balletitäht. Barõšnikov, kes emigreerus Venemaalt USAsse 1970ndatel, nagu ka Brodski, esitab oma kauaaegse sõbra luulet algupärasena, vene keeles. Näitleja väljendusrikka füüsise abiga avab Hermanis publiku jaoks aupaklikult ukse Brodski mõttetihedasse sisemaailma.
Sel korral teeb Talveöö Unenägu esmakordselt koostööd ka teatrifestivaliga Kuldne Mask Eestis – eriprogrammi raames saab detsembris vaadata Venemaal Rahvaste Teatris esietendunud Alvis Hermanise lavastust „Šukšini jutustused“, mis jutustab Siberi külas elavate inimeste lugusid.
„Olen selline lavastaja, kelle stiiliks on stiili puudumine – iga lavastus on radikaalselt erinev esteetilises ja muuski mõttes. Ma ei usu, et erinevaid uksi saaks avada ühe ja sama võtmega,“ ütleb Hermanis. Ka detsembris Eesti lavadele jõudvad lavastused on väga eriilmelised. Ühtlasi sillutasid need Hermanisele tee Euroopa suurimatesse teatrimajadesse, kus ta lavastab siiani.
Auhinnad ja teatrid
Hermanis toob lavastusi välja Euroopa mainekamates teatrites
Teatrite loend, kus on näidatud Hermanise lavastusi, venib pikaks. Me leiame siit mitmeid kuulsaid kohti nagu Burgtheater Wien, Schaubühne Berlin, Münchner Kammerspiele ja Schauspielhaus Zürich ning ooperimajades nagu Milano Teatro alla Scala, Opéra national de Paris, Berliini Staatsoper im Schiller Theater, Wiener Staatsoper ja Brüsseli La Monnaie. Alates 2012. aastast on ta lavastanud oopereid festivalil Salzburger Festspiele. Tema ooperilavastuste hulka kuuluvad muu hulgas „Trubaduur“ Placido Domingo ja Anna Netrebkoga (2014) ja „Danae armastus“ (2016) Salzburger Festspielel, „Fausti needus“ Jonas Kaufmaniga Pariisi Rahvusooperis aastal 2015, „Kaks Foscarit“ Placido Domingoga ja „Madama Butterfly“ Teatro alla Scalas aastal 2016 ning „Parsifal“ Wiener Staatsoperis aastal 2017.
Alvis Hermanise pälvitud preemiate hulka kuuluvad muu hulgas Euroopa Teatriauhind „Uute teatrireaalsuste“ kategoorias (Eestis pälvis selle äsja Teater NO99), samuti Stanislavski auhind, kaks Kuldse Maski preemiat ja Max Reinhardti sulepea Salzburgi Festivalilt. Hiljuti nimetas Šveitsi kultuuriväljaanne DU Magazine 1965. aastal Riias sündinud Hermanist üheks viimase dekaadi kõige mõjukamaks teatritegijaks Euroopas.
Talveöö Unenägu toimub 9.–15. detsembril Tallinnas.
Talveöö Unenägu 2018: Alvis Hermanis
9.–15. detsembril 2018
„Must piim“ 9., 10. detsember kell 19.00
„Läti armastus“ 11., 12. detsember kell 19.00
„Brodski/Barõšnikov“ 12., 13. detsember kell 19.00
„Pikk elu“ 13., 14. detsember kell 19.00
„Oblomov“ 15. detsember kell 16.00
Eriprogramm:
„Šukšini jutustused“ 9., 10. detsember kell 19.00
Kõikidel etendustel on olemas sünkroontõlge eesti ja vene keelde.
festival.linnateater.ee
