Septembrikuus toimus Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo peakonverents Partnership for Diversity Poolas Pomorze pealinnas Gdanskis. Konverentsi võtsid vastu ka?uubid, kelle keeles selle linna nimi on Gdunsk.
Poola riigi esindajad said konverentsil pidulikult teatada, et Poola parlament on ratifitseerinud regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta, mis oli alla kirjutatud juba 2003|. aastal. Omapärasel kombel on see harta ka?uubidele eriti tähtis, sest selle kaudu said nad esimest korda kahe viimase sajandi jooksul ametliku staatuse.
Segane saatus
Kui 1991. aastal ilmus “Saja rahva lugude” sarjas ka?uubi muinasjuttude kogumik, ei olnud kellelgi kahtlust, et ka?uubid on rahvus. Ka?uubide esivanemaid tunti pomoraanidena, ja tänapäeva ka?uubide kodumaa on kõigis keeltes neilt nime saanud (Pomorze-Pommern-Pommerimaa). Ka?uubide – õieti küll Ka?uubimaa – nimi on teada 13. sajandist. Oma keeli nimetavad nad end kasz?bi ning oma maad Kasz?b?. (Täppidega e hääldub redutseeritult, siis midagi e ja õ vahepealset, sz on ?, nagu poola keeleski.)
Teine maailmasõda sai ka?uubidele saatuslikuks. Kuigi kogu ka?uubide asuala ühendati taas Poola võimu alla, ei käinud nende käsi kommunistide valitsuse all sugugi hästi. Rahvustervikluse eest võideldes saatsid kommunistid osa ka?uube sakslastena Saksamaale. Nii ongi kuulsaimad ka?uubid Klaus Kinski ja Günter Grass muu maailma meelest sakslased, kuigi kumbki ei varja oma päritolu ning Günter Grassi “Plekktrumm” ongi tegelikult ka?uubi romaan.
Need, kes Pomorzesse jäid, loeti poolakateks ja nende keel poola murdeks. Pikka aega oli ainus lubatud ka?uubindus teaduslik: tohtis uurida ka?uubi “murdeid” ja ka?uubi poolakate etnograafiat. Ka?uubide poolastamine jätkus uue hooga. Siiski oli 1956. aastast lubatud koduloo-suunitlusega Ka?uubi-Pomoraani Selts, mis väikest viisi kohalikku ka?uubi asja ajada sai.
Lisaks täideti tühjaks deporteeritud maa poolakatest uustulnukatega, kel polnud kohaliku traditsiooni ja keele vastu mingit austust.
Ka?uubi kongress
Nii polegi imestada, et 2002. aasta rahvaloendusel saadi kokku ainult 5100 ka?uubi rahvusest inimest. Samas arvas ka?uubi keele oma emakeeleks 51 000. Uurijad on seda meelt, et paljudel ka?uubidel on poola-ka?uubi kaksikidentiteet. Seda aga ei olnud võimalik rahvaloendusel kirja panna… Kokku oli igapäevaselt ka?uubi keele kõnelejaid 53 000. 1980. aastate lõpus korraldatud sotsioloogilise uurimuse järgi oli ka?uubi keele oskajaid kokku 150 000-250 000. Ka?uubimaa elanikkond kokku on seejuures poolteist miljonit. Varem on ka?uubide arvuks pakutud viiekümnest tuhandest viiesaja tuhandeni.
Kommunismist vabanemise järel hakkasid ka?uubi aktivistid hoolega tööle. 1991. aastast asuti koolides lastele ka?uubi keelt õpetama, kasutades ära ametnike peataolekut ning olukorda, et vanad keelud ei kehtinud, uusi aga polnud veel. 1992. aastal toimus Ka?uubi-Pomoraani Seltsi korraldusel suur ka?uubi kongress. Enam-vähem samal ajal hakati ka omakeelset kirjandust välja andma. 1994. aastal korraldasid ka?uubid Gdunskis Euroopa Rahvuste Föderaalliidu kongressi ja 1996 rahvusvahelise vähemuskeelte konverentsi.
Ka?uubide autoriteedi tõstmiseks kasutati ära ka asjaolu, et vaba ametiühing Solidaarsus oli asutatud Gdunskis ning lansseeriti legend, et Lenini-nimelise laevatehase streikijatest olid 40% ka?uubid.
Rahvus ei ole, keel on
Siiski – mingit ka?uubi rahvuse tunnustamist Poola riigilt ei tulnud. Nüüd tuleb tagasi tulla regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta juurde. Poola allkirjastas harta juba 2003|. aastal. Viis aastat võttis harta rakendamiseks vajaliku kohaliku seadusandluse väljatöötamine. Olulisim seadustest on 2005|. aastal vastuvõetud rahvus- ja etniliste vähemuste ning regionaalkeele seadus. Seadus määratleb rahvusvähemusteks need, kellel on olemas oma riik (9 rahvast), etnilisteks vähemusteks riigita rahvad (4) ja regionaalkeeleks ka?uubi keele. Seega – ka?uubid ei ole rahvus, aga neil on oma regionaalkeel.
Regionaal- ja vähemuskeelte vahet hakkas tegema Saksamaa, kus tunnustati regionaalkeeleks alamsaksa keel. Alamsaksa keele kõnelejate etniline identiteet on saksa, nagu muudelgi sakslastel, nad ei pea end eri rahvuseks, nagu näiteks friisid. Seetõttu ei saa alamsaksa keelt pidada (rahvus)vähemuse keeleks.
Uus vaba Poola kasutas regionaalkeele mõistet rahvusterviku säilitamiseks. Kuid ega sellega Poola probleemid lahendatud pole. Sama staatust taotlevad ka sileesia keele kõnelejad, keda rahvaloenduse andmeil on mõni tuhat rohkem kui ka?uubikeelseid.
Tänased lootused
Praktilist kasu oma keele tunnustamisest on ka?uubidel küll, eriti koolihariduses. Ka?uubi keelt õpetavaid koole rahastatakse 20% rohkem, väikekoolid saavad aga 50% rohkem raha kui muud koolid. 2005|. aastast võib valida lõpueksamiks ka?uubi keele. Oluline on ka õppekavade paindlikkus: ka?uubi keelt võib õpetada kolmel süvenemisastmel.
Muudel aladel ei ole pilt nii roosiline. Töötab ka?uubikeelne raadiojaam, kuid teles on ka?uubikeelseid saateid kümmekond minutit päevas. Oma ajalehte pole, kuigi kohalikes lehtedes ilmub vahel ka?uubikeelseid lehekülgi. Möödunud aastal toimus suursaavutus ka?uubi teatrielus: mängiti fragmente Shakespeare’i “Tõrksa taltsutusest”. Ka?uubikeelset popmuusikatki on hakatud plaadistama. Kui võrrelda umbes samal ajal alanud võru-setu liikumisega, siis on need kultuurivallas paremini edenenud. Kuid: 23 kirikus toimuvad kord kuus ka?uubikeelsed jumalateenistused ja juba 1996. aastal anti välja ka?uubikeelne Uus Testament. Paavst Johannes Paulus II on mitu korda manitsenud ka?uube oma kultuuri ja keelt hoidma.
Kuigi ka?uubi keele kasutamine ei ole veel kasvanud, on ka?uubid siiski optimistlikud: ka?uubi keele ja ka?uubiks olemise populaarsus kasvavat, eriti nüüd, kui Poola peaminister Donald Tusk avalikult oma ka?uubi päritolu rõhutab.
* * *
Ka?uubi keelest ja loost
Ka?uubi keel kuulub lääneslaavi keelte hulka, olles lähedane nii poola kui ka sorbi keelele. Kui poolakad 19.-20. sajandi vahetusel tahtsid ka?uubi keelt poola murdeks lugeda, näitas Jan Badouin de Courtenay (slaavi võrdleva keeleteaduse rajajaid, olnud 1883-1893 ka Tartu ülikooli professor slaavi keelte võrdleva grammatika alal) oma 1904. aastal ilmunud töös Kurzes Resumé der “Ka?ubischen Frage”, et ka?uubi keel pole mitte saksastunud poola keele murre, vaid iseseisev slaavi keel.
14. sajandist 19. sajandi lõpuni olid ka?uubid tugeva saksa mõju all, kuivõrd nende asuala tähtsaim linn oli saksa sadamalinn Danzig. Läänepoolsed ka?uubid võtsid Preisimaa survel vastu protestantismi, idapoolsed jäid valdavalt katoliiklasteks, sest aastail 1466-1772 kuulus Ida-Pomorze Poolale.
1772. aastast kuni Esimese maailmasõja lõpuni kuulus kogu Pommerimaa Saksamaale. 1865. aastal algas ka?uubide süstemaatiline saksastamine, keelati ka?uubikeelne kooliharidus.
Protestiks saksastamise vastu kogus 19. sajandi lõpus hoogu noorka?uubide liikumine; edenesid ka?uubide rahvakultuur, keel, folkloor, rahvakunst, arenes kirjandus. Hakkasid ilmuma ajalehed-ajakirjad.
Kahe maailmasõja vahelistes territoriaalvaidlustes püüdis Poola näidata ka?uube poolakatena, Saksamaa aga sakslastena. Ka?uubimaa oli jagatud Poola, Saksamaa ja Danzigi vabalinna vahel.
* * *
Loe veel:
Andrus Mölder. Kasz?b?. – Horisont, 2002, märts, nr 2, lk 24-28.
Ka?uubi rokkmuusikat Olo Walickilt: http://www.olowalicki.com/
Ka?uubikeelse kirjanduse külg Cz?tnica: http://www.czetnica.org/
Gdunski linna ka?uubikeelne võrgukülg: http://www.kaszebe.gdansk.gda.pl/