Tommyboy on pärast Mati Nuude surma see mees eesti muusikas, kelle coolness-faktor ja eluskaal on otseses võrdelises seoses. Peale selle on ta uskumatult laia muusikalise silmaringi ja tolerantsiga ning 100% Eesti kõige mõttekam räppar. Ning ta jõuab igale poole ja teeb kõike. Näiteks ansamblit Külalised, kes avaldasid hiljuti omanimelise debüütalbumi. Pärast albumi kuulamist oli selge, et Radari aastaalguse staar saabki olla vaid Külalised. Vastab Tommyboy.
*
Kes on Külalised?
Tere, me oleme kuus sõpra-tuttavat, kes teevad koos muusikat, mis sisaldab tükke-motiive-kilde meie endi lemmikmuusikastiilidest, alates räpist ja jazz’ist kuni folgi ning elektroonikani välja. Kõigi muusikaline taust peale minu, Tommyboy, on Otsa-kool ja meie klahvimängija Rain Rämmal jätkab õpinguid Muusikaakadeemias. Meie naishääl Mai Leemet õpib Linnaülikoolis, bassimees Karl-Gustav tegeleb kontserttehnika rentimisega, trummar Tarmo Kiuru õpib Otsas ja kitarrist Raivi Rohumets töötab vabal ajal spordiennustusettevõttes. Mina hastlin kümnel rindel, et kõht eest ei kaoks.
*
Kuidas tuli idee luua selline crossover projekt, kas tuli Tommyboy ja ütles, et hakkame jazz’i tegema?
Esimesed kompavad jutud elusbändi teemadel toimusid bassimees Karl-Gustavi ja minu vahel juba üle kolme aasta tagasi. Muud plaani polnudki esimese hooga, kui et katsetada räpi ja jatsu segamist. Külaliste algne koosseis sisaldas kolm instrumenti – trumm, kontrabass ja räps. Nii et hetkel oleme me 100% kasvanud – nüüd on lisaks klahvid, kidra ja naisvokaal. Lugusid on saanud teha pigem ikkagi meeleolu järgi. Võib-olla tekstilises plaanis olen proovinud hoida sellist iseloomulikumat teemadejoont – lihtsalt, et endale ja kuulajale ei läheks asi üksluiseks.
*
Kuidas te oma lugusid lindistasite, sellise mitmekülgse ansambliga läheb ikka korralikku stuudiot vaja ja ülirikkad te vist pole?
Jah, õnneks on saatuse õnnevürfel meie suhtes heldelt pöörelnud, salvestamine ega harjutamine ei ole kunagi jäänud prooviruumide või stuudio taha toppama. Selline tore organisatsioon nagu Stereotunnel abistas meid stuudioga, mille nad, võib öelda, et spetsiaalselt Külaliste jaoks püsti panid. Päris tasuta lõunaid pole aga ikkagi olemas ja siinkohal ma rahast rohkem ei räägiks – raha ei tee ju õnnelikuks, see teeb kas rikkaks, kui on, või vaeseks, kui teda pole. Samuti aitasid meid veel noored andekad muusikud Peedu Kass ja Erki Pärnoja ning Jaan Tellus kogu materjali ülesvõtmise ja miksimisega. Eks leiutamist-katsetamist oli päris mitmes episoodis, aga lõpuks sai plaadile materjal, millega me ise rahule jäime. Loodame, et fännid jäävad samuti.
*
Nagu siit-sealt kuulda, ollakse teie debüütalbumist vaimustuses.
Tunne on hea, kergendav on korralikult ära vormistada muusika, mida peaaegu kolm aastat sai haudutud. Publik on meile kontsertidel seni väga sooja vastuvõttu pakkunud, loodame, et album saab sama rõõmsa tervituse osaliseks kodudes, autodes, iPodides jne.
*
Kui HU? debüteeris, tituleeriti neid kõige muu hulgas “eesti popi päästjateks”. Kas Külalised on eesti jazz’i päästjad?
Hmm, see oleks siuke väga kollane ja ülevõlli tiitel. Ma loodan pigem, et me aitame kaasa jatsu populariseerimisele ja et erinevad muusikastiilid võtavad sellest suurepärasest ?anrist rohkem üle. Külalised ei pretendeeri ebaloomuliku superkangelase vormile ega sisule – me tahaksime pigem teha seni keeruliseks peetud muusikastiile kuulajatele lähedasemaks.
*
Ilma naljata, miks Eestis tehakse nii vähe tantsitavat jazz’i?
Ma arvan, et tehakse ikka, aga paljud ei oska otsida või ei leia seda lihtsalt üles. Kuigi asi paraneb järjest ja ma loodan, et lähiajal saab täiesti veendunult skandeerida – kõik armastavad jazz’i!
*
Kas sellise crossover projekti puhul ei hakata tegijaid süüdistama nn puhta stiili reetmises ja kommertsis?
Ma küsiksin vastu, et millist puhast stiili me siis esindame? Fundamentaalsete jatsumeeste või haardkoor räpipeade jaoks oleme me võib-olla tõesti selline eri stiilide grupika tagajärjel tekkinud naljakas soerd.
*
Ma tean, et Külalised on andnud intervjuu ka MTV-le. Kas sellest mingit kasu ka oli? Kes tänapäeval üldse MTV-d vaatab?
Ei oska nii statistikaga vastu laksida, aga tänapäeva infomürases õhus peab lisaks laulmisele ja räppimisele aeg-ajalt ka pilti vilgutama ehk siis me loodame, et armsad MTV vaatajad panid pildi ja hääle tänu sellele intervjuule rohkem kokku. Ja me loodame, et Balti MTV liigub seebilt muusikale tagasi.
*
Kui ma oleks välismaalane ja te peaksite mulle tutvustama eesti muusikat, millised artistid jääksid sõelale?
Ma arvan, et see sõltuks sinu vanusest, aga jõulisemas keskeas tüübi puhul alustaksin Pärdist ja lõpetaksin HU?-ga. Või Chalice’iga, või Öökülmaga või ansambel Anduriga või siis räägiksin sulle meist endist. Eesti muusikas on viimastel aastatel õnneks paljustki rääkida.
* * *
Mida Külaliste puhul arvestada?
Omast kohast on Külalised absoluutselt omanäoline muusikanähtus Eesti audiomaastikul. Teisalt võib ansambel Külalised täiel määral olla osa uuest eesti muusika elavnemisest – häid bände on nagu kärbseid sitahunnikul, need tuleb vaid üles leida. Külaliste muusikas seguneb 30ndate suitsune baarijazz ja kvaliteet-hiphop. Laulja Mai Leemet kõigub kusagil Billy Holiday ja Aretha Franklini toorversiooni vahel, Tommyboy aga sooritab muusikalise spagaadi Raimond Valgre ja Chuck D vahel. Sinna juurde svingkitarr, kontrabass ja klassikaline klubijatstrumm, mis põimib sisse hiphopikäike.
Jatsuga on ikka nii, et seda hästi tehes peab olema musikaalne. Külalised on seda, pakkudes muusikalist varjupaika casting-baasiliste projektpuntide eest. Sinna juurde see, et nende debüüdil on Eesti kõige stiilsem armastuslugu ja seksihümn. Ning piisavalt sotsiaalkriitikat, mis seljatab iga nn punkbändi!
Lisa vaata-kuula kylalised.ee ning myspace.com/kylalised ning stereotunnel.ee