Kuulates HU? plaati “Film” (Mindnote), on tunne, et ollakse teises filmis. Plaat lööb ajurakkudesse ja lõhkeb kui pomm! Kollektiiv nimega HU? on kõige vingem muusikaline success story Eestis alates Georg Otsast. See juhtus, kui kokku tulid jazz-souli laulja, hiphop-produtsent ja industriaalmuusik. Asi sai alguse paarist loost, mis lükkasid lumepalli veerema ja edasist teame me kõik. Vähemalt paljud. Mispeale Radar kutsus asjaosalised parki pingile. Kohal olid Hannaliisa Uusma (H), DJ Critical (C) ehk Bert Prikenfeld ja Leslie da Bass (L) ehk Leslie Laasner.
*
Mis on HU?? On see bänd või ühekordne projekt?
C: Jumala lihtne on sellele vastata. See on ühekordne projekt, millest on välja kasvanud bänd. Alguses oli see Hannaliisa sooloplaat ja sellest kasvas välja bändi idee.
L: Mis aga produktsiooni puutub, siis järgmise plaadi puhul on näha, kui bänd see on. Praegu oli katse-eksituse meetodil? Mina ei ole enne eestikeelset muusikat teinud. Ka sellist stiili ei ole teinud. Ma proovisin lihtsalt Hannaliisale kirjutada ja see tuli niimoodi välja. Absoluutselt sellist juttu ei olnud, et nüüd läheks teeks sellise plaadi.
H: Jah, sellist juttu absoluutselt polnud. Kõik on ju kunagi muusikat teinud, aga sellises vormis oli kõik uus. Sellist kellegi kuuldud valemit taga küll ei osanud ajada.
L: Sellist taotlust, et kas mainstream või alternatiivne, seda ka ei olnud. Selge see, et kui teed eesti keeles, siis ta ületab automaatselt mingi joone. Et nüüd teeme popalbumi? Endal võttis ka näost valgeks, kui kõiki neid arvustusi lugesime. Ma tunnetan nüüd suisa mingit kuradi sotsiaalset vastutust. Et eesti popp on uuesti tulnud või elektropopp on uuesti tulnud. Mõtlesin, et d?iisas, mis nüüd lahti on. Me nokitsesime vaikselt lugusid teha ja nüüd on asjale antud meeletud mastaabid.
C: Kui nüüd vaadata kogu lindistamiste protsessi läbi aastate, siis kui esimene singel “Kosmos” välja tuli, siis ei olnud meil ettekujutust, mis saab edasi. Aga kui “Absoluutselt” välja tuli, oli meil juba niipalju materjali lindistatud, et me ei saanud enam mõtelda, et teeme nüüd ühekordse popprojekti. Lihtsalt tegime muusikat nii, nagu tegime.
*
Samas paistab teie intervjuudest läbi, et teil on HU?-st oma nägemus küll. Te olete loonud endale oma imid?i, paistab, et teil on ka oma marketingistrateegia.
L: Me oleme püüdnud asja oma kontrolli alla hoida. Meil on inimesed, kes abistavad, stilistiliselt ja nii, aga meil on oma ettekujutus, kuidas asjad võiks olla. Esiteks, salvestuskvaliteeti me püüdsime hoida nii heana kui võimalik. Ma olen eluaeg lindistanud läbi kilekottide ja kirjaklambrite, mulle oli ka huvitav üks asi teha nii korralikult kui võimalik.
C: Igaüks jääb oma liistu juurde ja teeb seda, milles ta hea on.
L: Me tegime ja üritasime seda teha hästi ja nüüd antakse sellele mingeid tähendusi nagu popi uus tulemine. See käib ka selliste pisikeste vigurite kohta nagu Myspace. Me püüame kõike oma kontrolli all hoida ja sealt siis tulebki, et ärme pane erinevaid T-särke, paneme ennast ühtemoodi riidesse. Ja nüüd lõpuks seda võibki pidada marketingistrateegiaks.
H: Täpselt, ega meil alguses polnud mingit konkreetset strateegiat. See tekkis nagu mingi tähelepanu kasvuga. See või too tundus õigem. Võib-olla kasutada mõnda sõpra, kes on teatud valdkonnas pädevam. See lihtsalt kujunes nii.
*
Haarates kinni sellest, mida Leslie praegu ütles. Mis asi HU? siis võiks olla?
L: Kõige keerulisem ongi tagantjärele valemite koostamine. Ma võin sulle öelda, et ma tahan alati teha musa hästi, et see oleks omanäoline, tuleks teiste asjade hulgast esile. Berdi puhul tuleb see, et asi oleks kvaliteetne, ega asjata ta nimi ei ole Critical. Ta tuleb mingist sisetundest, kirjutad mingit teksti ja on tunne, et see on õige. Eks ta ole mingisuguste kogemuste summa ka.
C: Seal on nii palju erinevad leveleid. Üks lugu on drum’n’bass ja teises loos pead sa ümber kehastuma mingisse 80ndate elektropoppi. See lihtsalt tuli nii, ilma konkreetse skeemita.
*
Te kõik tulete erinevatest ?anridest. Kas teil nende scenedega pärast usutavuse probleemi polnud?
L: Ma ütlen ausalt, et minul on suurte tähtedega jumala savi. Kui tänapäeval on kellelgi probleemi mingite stiilidega ja ta tuleb ütleb mulle, et sa tulid industriaali scenest poppi, et sa oled loll… Siis ma ütlen talle, et sa oled ise fucking loll! See ei saa olla probleem.
C: Ma olen jumala veendunud, et paljud hiphopparid arvavad nii, et mis sa nüüd teed. Samas, hiphop oma algusaegadel just sämplis elektrot, võib-olla mitte sellist elektrot. Me ei saa terveks eluks jääda nendesse piiridesse, kus oleme olnud, ja teha sama muusikat.
H: Minu meelest on ka olnud üllatavalt hea vastukaja, salliv. Mul on selles mõttes hea, et tänapäeval ongi kõik jazz, stiilid on ju nii hägustunud ja igalt poolt laenatakse.
L: Ma arvan, et kui negatiivne ja positiivne kaja on tasakaalus, siis on kõik õige. Seda on ka olnud, et mis fucking tekstid ja mis riimid. Seda peab ka olema.
H: Et kui pole vihkajaid, siis pole ka armastajaid. Minus tekitab negatiivne kriitika teatud määral trotsi, see näitab, et asi ongi õige. On inimesi, kes on sõna võtnud lüürika ja stilistika poole pealt. HU? on tohutult diskussiooni tekitanud.
*
Välismaale ei püüa minna?
L: Ma ükskord panin “Absoluutselt” teksti vene keelde ja mõtlesin, et läheks ja paneks Piiteris jala maha. See naiivne tekst peaks hästi peale minema?
C: Eesti keeles on omad puändid ja kui tõlkida see mingisse teise keelde, siis see pole enam see. Ei tule sama fiilinguga lugu.
H: Siin on see Eesti-teema, seda ei saa tõlkida. Ma mõtlesin, et Soome on see, kust võiks alustada.
*
Viimane küsimus läheb Hannaliisale. Sa lõid laineid, väites, et Eestis pole muusikatööstust. Mina väidaks, et on küll. Äkki sa paned hoopis klassikaliste cultural industry teooriaid kasutades ise mööda?
H: See tekst ei olnud päris õigesti ümber kirjutatud. Ka mina teen oma bakalaureusetöös seda, et võrdlen Eesti olukorda klassikaliste teooriatega ja väidan, et klassikaliste poptööstuse mudelite järgi – nii nagu see on USA-s – meil äri ei käi. Eestis on ebatraditsiooniline muusikatööstus, hierarhiad on täiesti pahupidi pööratud. Mis on ka loomulik.