Oortist on raske kirjutada neutraalselt. Neist pole küll ajakirjade esi- ja muusikakülgedel palju juttu, ent nende eelmised albumid lähevad varsti uuesti pressi, sest nõudmine on nii suur, et vanad tiraa?id on välja müüdud. Oorti kuulajaskond on Eesti folkroki fännide hulgas kõige prominentsem – nii palju poliitikuid, filmitegijaid ja kunstiinimesi pole ühegi teise folkbändi fännide seas. Seda, kas Oort on suurim eesti moodsa helikeelega folkansambel, näitab ajaproov.
“Suur Härg” on Oorti kolmas ja omaprodutseeritud plaat. Eelmistest eristab seda ennekõike palju suurem rokifaktor. Plaadi nimilugu on enam-vähem metalsete kõladega, sisse on pikitud new wave stiilis klavessiinisoolod. “Suur Härg” on hoogne ja ultimatiivne kontsertsaali album. Sel on muidugi ka kohustuslikud aeglasemad ja filosofeerivamad lood, ent üldmulje on kiire ja energiline. Nagu Oortile tavaks, kombivad tekstid inimeseks olemise põhjuseid, tegeledes pigem igavikuliste kui ajalike teemadega.
*
Kuidas ise uue plaadiga rahul olete?
Aleksander: Ma olen rahul selle arenguga, mis minus eneses selle plaadi valmimise jooksul toimus. Kui ma kuulan seda plaati, siis on tehnilisi aspekte, millega lõpuni rahul pole.
Sulev: Sisemise arengu kõrval on minu jaoks oluline ikkagi terviku areng. Viimane plaat ilmus viis aastat tagasi, selle aja jooksul on ansamblis olnud nii koosseisulisi kui ka sisulisi muudatusi.
*
Millega erineb Oort teistest eesti folkroki ansamblitest?
Sulev: Me oleme kõige staa?ikamad selles vallas praegugi tegutsev ansambel. Mis aga puutub oma nägu, siis peale meie pole vist kedagi, kes on 95% regilaulukesksed.
Aleksander: Diskreetse Mango Trio on ka vist!
Sulev: Igal ansamblil on oma nägu. Regilaulul on oma sisemine rütm, seega peaksid kõik ansamblid sarnased olema, ent pole.
*
Kui palju te ise teisi folkrokkansambleid kuulate?
Aleksander: Ei oska öelda, kas me just folkfuusionist nii palju inspiratsiooni saame? Kunagi olin Metallica ja selliste kollektiivide fänn. Kui aga esimest korda regilaulu kuulsin, siis mõtlesin, et vau, milline pauer ilma pillideta. Mõtlesin, et kas neid asju saab kokku panna. Meil ei ole folkroki vallas ei Eestis ega mujal maailmas eeskujusid. Pigem roki vallas.
Sulev: Mina leian, et tuleb käia, silmad lahti. Vingutakse ju aastakümneid, et kõik on muusikas ära tehtud. Aga ikka saab uusi asju teha. Kellegi tehtud loost jääb mingi nüanss kummitama, sa püüad seda oma muusikasse panna.
*
Oorti tekstid on filosoofilised. Kus on sex, drugs and rock’n’roll? Lood ehalkäimisest, joomisest, tüdrukutest, seksist? Rahvamuusikas on selliseid lugusid ju küllaga!
Sulev: Tegelikult on Oorti esimesel plaadil üks selline lugu olemas. Aga see ongi vist meie ainus uuema rahvalaulu töötlus. Põhjus on selles, et regilaulus on algmaterjal selline. Untsakad ja Zetod viljelevad uuemat rahvalaulu, sel ajal tehti selliseid lugusid.
Aleksander: Sex, drugs and rock’n’roll on inimese loomuliku arengu tee, samas on aga oht sinna kinni jääda. Lõppriimilised laulud on päevakajalisemad ja kehalisemaid naudinguid puudutavad. Regilaulu teemad on aga kestvamad ja sügavamad. Regilaulu puhul huvitab mind pigem see, et mis meil siis endal selles vallas olemas on. Kui räägime sellisest kultuurinähtusest nagu jooga, siis on meie kultuuris joogast arusaamisel keelelised piirangud peal. Aga regilaulu kaudu on need piirangud väiksemad.
*
Kui vaadata eesti folkrokki viljelenud ansambleid – Ruja, Hõim, Pantokraator -, siis on need traditsioonilselt teinud sügavaid ja eksistentsialistlikke tekste. Kas sellise suuna puhul pole ohtu, et folkrokile tekib elitaarne maik manu? See on muusika, millest vaid teatud inimesed aru saavad.
Aleksander: Seda elitaarsust me vähendamegi, kasutades mitte-elitaarset muusikalist keelt. Elitaarseid, väikeses seltskonnas rahvamuusikakontserte on ju ka võimalik teha. Seal on aga muusika mõistmiseks vaja eelteadmisi. Meie teeme muusikat nii, et see oleks laiemale ringkonnale arusaadav. See sõnum, mis seal on, ei pea kohe kohale tulema. See võib võtta aastaid, enne kui inimene laulude olemusse süüvib. Aastatega tekivad mingid seosed, inimene mõtleb – ahhaa! Ma loodan, et meie muusikat on ka nii mõnus kuulata, ilma teadmata regilaulu sügavaid ja müütilisi tagamaid.
*
Suur osa ansambleid armastab rääkida sõnumist. Mis on Oorti sõnum?
Aleksander: Tahaks loota, et meie muusikat oleks huvitav ja mõnus kuulata. Aga võib-olla see suunab inimeste tähelepanu ebaolulistele asjadele, kui ma nüüd ütlen, et SEE on meie sõnum.
*
Aga sa lase inimestel otsustada!
Aleksander: Arvan, et see sõnum tekib igas inimeses. Selles osas võib julgelt lasta kõiksusel juhtida. Mida me iganes sinna paneme, igaüks saab ikka asjast omamoodi aru. Siis näeb, mis plaan kõiksusel meiega on.
*
Oortil on seljas väga ?ikid rahvariided, kes ja kuidas need teile tegi?
Sulev: Konkreetselt need rõivad valmistas Katrin Maasik. Ta on ise sügavuti uurinud eestlaste muinasaegset rõivastust. Teeb vist doktorit sel teemal. Nagu ma aru sain, siis konkreetsete riiete tegemisel lähtuti ajaloolistest eeskujudest.