ILMA ÜHEGI OTSATA ARUSAAMISED: Peeter Helme üritab lahti muukida, mida tähendab venemaakummardajatest sakslaste ajukapis termin „Putinimõistja“. Ja mida siin üldse mõista on?
Viimases KesKus’is ilmus Aimar Ventseli lugu „Õu, Oudekki, meie oma Bäckman koduse pohlamoosiga“ Venemaa elanike suhtumisest Stalinisse ja Lääne nn Putinversteher’idest ehk Putini-mõistjatest, mida see sõna saksa keeles tähendabki. Lugu oli hea ja järgneva arutluskäigu eesmärk pole autoriga polemiseerida. Pigem tahaks edasi mõelda, ehk isegi Ventseli väljaöeldut avardada.
Versteher – mõistja
Nimelt jäi silma-kõrva kriipima seesama sõna Putinversteher, mis on meie jaoks pärit saksa ajakirjandusruumist, kus see päris palju kasutust leiab. Selle kõrval on käibel ka veidi leebem sõna Russlandversteher. Millal kumbki sõna käibele läks, on natuke keeruline öelda, aga mõlema laiem kasutuselevõtt ulatub 2014.–2015. aastasse ja on otseselt seotud Ukraina sõja puhkemisega.
Mäletatavasti ilmus 2014. aasta 5. detsembri ajalehes Die Zeit apell „Wieder Krieg in Europa? Nicht in unserem Namen!“ elik „Taas sõda Euroopas? Mitte meie nimel!“. Alla on sellele kirjutanud terve plejaad nimekaid Saksa kultuuri- ja poliitikategelasi: näiteks endine liidupresident Roman Herzog või endine liidukantsler Gerhard Schröder, aga ka nimekad näitlejad Mario Adorf või Klaus Maria Brandauer ning näiteks kirjanikud Ingo Schulze ja Eugen Ruge.
Just viimasega avanes allakirjutanul kord ka võimalus ise neist sõnadest – Putinversteher ja Russlandversteher kõnelda ning Ruge lausus toona, et teda ei häiri nende sõnade kriitiline või suisa põlastav toon ja tema on hea meelega Putinversteher. Kõlab kummastavalt, mõtlesin toona, aga olgu peale – hea kirjanik ja huvitav mees, ju siis selline asi käibki huvitavuse juurde. Pealegi – sakslane ju, ja paljudes keskmise ja vanema põlve sakslastes on Venemaa-armastus sügavalt juurdunud.
Kui nüüd seda vestlust või arvukate teiste Putinversteher’ide seisukohti ja hoiakuid meenutada, siis on siin peidus üks suur „aga“, mis paneb selle mõiste pruukimise sügavalt kahtluse alla. Selleks on sõna teine pool – Versteher. Ehk „mõistja“, „arusaaja“. Selle sõna tähendusväli on saksa keeles sama mis eesti keeles: silmas peetakse mõistmist nii formaal-loogilises kui ka emotsionaalses ja empaatilises mõttes.
Mida siis tunda?
Aga kas Putinit on üldse võimalik mõista? Kas me saame temast tegelikult aru? Ei, kindlasti ei püüa ma talle omistada mingeid üliinimlikke omadusi, mis teevad tema motiivid sama ülemeeleliseks nagu Vägede Jehoova omad. Küll aga tuleb tunnistada – Vladimir Vladimirovitši rähklemine rahvusvahelisel areenil on segane, vastuoluline, sageli Venemaale ja tema võimsuse kasvatamisele suisa vastukäiv. Kas siin on üldse midagi, mida mõista?
Hea küll, kui ka loogilises ja ratsionaalses mõttes pole võimalik olla Putinversteher, siis kuidas oleks empaatilise ja emotsionaalse poolega? Äkki ongi nii, nagu juba ülemöödunud aastasajal kirjutas Fjodor Tjuttšev, et „Venemaad mõistusega ei võta ja arssinaga ei mõõda“ ja siis ei jäägi üle muud kui avada oma süda ja tunda.
Aga tunda mida? Et venelastel on mingid eriõigused, mida teistel rahvastel pole? Et neile on lubatud rohkem kui teistele? Selle kohta kirjutas Iltalehti kolumnist seoses Putini visiidiga Soome 28. juulil ajalehe blogis järgmist: „Küsimus on rassismis. Venelaste ja araabia maade inimestevastases rassismis. Mõtleme neist intuitiivselt kui kellestki erilisest ja seetõttu arvame, et nende debiilsete, homofoobsete ja naistevihkajalike juhtide liin kuulub kuidagi nende maade „kultuuri“ hulka. Ei kuulu.“
Ei jõua lähemale
Ehk siis ka nõnda – empaatiliselt – vaadates ei jõua me mõistmisele lähemale. Mistõttu järeldus on labane: end Putinversteher’ideks pidajad polegi mitte midagi muud kui Putini režiimi propagandast lollitatud ning sageli – nagu paljud sakslased – oma kompleksidest ja mugava elu kaotuse võimalusest hirmutatud õnnetukesed või – harvemini – põhimõttelagedast ahnusest kannustatud kaabakad (näiteks Gerhard Schröder).
Kummalgi juhul ei mõista nad mitte kedagi. Kindlasti mitte Putinit ja Venemaad, aga kardetavasti ka mitte iseennast.
