1.
Meil on põhisedus, milles pole enam ühtegi rikkumata paragrahvi. Meil on Vana Testament ja Uus Testament, mille varjus papid riigi raha tuuri panevad. On koalitsioonilepe peldikus naela otsas, aga sellest kõigest pole veel küllalt.

2.
Midagi on ikka puudu, midagi mille jalge alla tallamine pakuks täiuslikku naudingut. See ei saa olla midagi vähemat kui ühiskondlik kokkulepe. See saadi kahjuks lõpuks, küll nüüd hakkab sõnamurdjatel ja seaduseväänajatel kuldne põli.

3.
Ent ühiskondlik lepe kipub vägisi äparduma. Sellele kirjutasid alla küll sandid ja sportlased, aga mitte ükski tõsiseltvõetav kuritegelik organisatsioon. Tühine on paber, millel puuduvad nii ühispanga kui ühiskassa esindajate allkirjad.

4.
Leppe eest oleme maksnud juba pool milli ja veel 600 tuhhi nurutakse juurde. Mille eest, tekib põhjendatud küsimus? Lepingus seisab, et lõukoer ja veis söövad õlgi nagu sead. Aga alla on kirjutanud millegi pärast viisk, põis ja õlekõrs.

5.
Rahvuslikud lepped ei teki mustusest, neid sigitatakse presidendi kantseleis. Nagu ikka, kureerib kõige jaburamaid projekte Arnold Rüütel isiklikult. Sa Arnold võta pasunakoor sappa ja mine laula natuke ÜROle, see aitab rahuneda.

6.
Jubedaid varisere kogunes surnultsündinud leppe ümber. Kaur Kender, kes on aastaid oma arvetest rääkinud, valutab üleöö südant ühiskonna pärast. Kaur, mine pese sünnitusmajas põrandaid, või veel parem, jää oma hilpude ja hinnasiltide juurde.

7.
Iga Aadu Luukasest miljonär võib alla kirjutada kama mis suvalisele jurale. Vaieldamatu tõsiasi on aga see, et oma vara ta vaestele ei jaga, enne kõngeb. Nii et kandku papp lastehaiga arvele või olgu üldse vait. Aadu, sinu allkiri ei sünni süia.

8.
Tundub ohutu idiootsus, aga sellegi poolest ei soovita ma seda puudutada. Paned lolli peaga käe alla ja järsku hakatakse lepingu täitmist nõudma. Pärast pead elu lõpuni edendama, kaasama ja parendama – ega see nali ole. Ühesõnaga, üks uus mõttetu värdjaslaps on sündinud ning otsib lollide juurest varjupaika..