KUIDAS SULLE SU ENDA RAHA EEST KOSJA TULLAKSE: Majandushuviline röövlind Kakk Valter võtab ette riigi ja maksud. Makse, arvab tark lind, tuleb maksta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Muidu paisub riik nagu põis. Muidu hakkavad hopsterid vinguma, et ümber tuleb jagada. Sealjuures on nad muidugi ise jagamismasina operaatorid ja jagavad kõigepealt […]

ÜSNA ÕUDNE AEGRUUM: Inimõiguste Instituudi aastakonverents 2023 “Sõda, diktatuur ja inimõigused” toimus 10. veebruaril 2023 Tallinnas. Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk koostas kaleidoskoobi tõsistel teemadel. Konverentsi korraldasid Inimõiguste Instituut koostöös välisministeeriumi, justiitsministeeriumi ja Saksa mõttekojaga Konrad Adenauer Stiftung. ALAR KARIS, Eesti Vabariigi president Kui Nürnbergi rahvusvahelises tribunalis mõisteti kohut Natsi-Saksamaa sõjakurjategijate üle, siis Nõukogude Liidu […]

VEEL ÜKS PÕLISRAHVASTE TRAAGIKA: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel väidab, et riigid ja poliitikud, kes on tegelikult Arktikas huvitatud maavaradest, uutest transpordikoridoridest, aga ka geopoliitilistest mängudest, ei oska tegelikult põlisrahvastega suurt midagi peale hakata. Arktikas susiseb, ja juba kaua aega. Ühel hetkel avastasid mitmed riigid, et nad omavad seal huvisid. Peale Eesti on nüüd otsustanud Arktikaga tegelema […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (97): KesKus’i sari maakera riikidest, mille seast on täiesti mõttekat kooslust võimatu leida. Geograaf Toomas Kümmel vaatleb Kambodžat. Mis kasu on riigist, mis vahetab oma nime sama tihti kui dändi sokke? Kambodža on täiesti mõttetu riik Indohiina poolsaarel Aasias. Riigi ligi 17 miljonist elanikust on 95% khmeerid ja 97% budistid. Kambodža on […]

MAAILM ON TÄIS IGASUGUSEID MÜSTIKUSI: Kes on lugenud Astrid Lindgreni “Karlssonit”, mäletab sealt onu Juliust, kes avastas muinasmaailma. Folklorist Marju Kõivupuu aga väidab, et muinasmaailm on tänaseni mitmekesine ning põnev paralleelkeskkond. Sellest alljärgnevalt juttu tulebki. Marju Kõivupuul ilmus äsja raamat “Eesti mütoloogia algajale”. Tegelikult võiks küsimuse “Kas palunõid elab veel?” esitada ükskõik millise mütoloogilise tegelase […]

VEDEL KULD JA PÄIKESELINE HISPAANIA: Mart Raudsaar kirjeldab, kuidas temast justkui võluväel Hispaanias oliiviistanduse pidaja sai ning mida kõike selle käigus ette tuli. “Mulle meeldib looduse igavese ringkäigu müsteerium, millesse panustamine annab mõningase pingutusega meile mitmesuguseid vilju,” ütleb Mart. “Ja mõned neist võivad olla isegi väga head, ilma igasuguse naljata.” Loodetavasti olete lugenud Karel Čapeki […]

NAINE NAGU LILL: Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Eevi Siibak kirjutab Virve Roostist, tõelisest orhideekuningannast, kes oleks tänavu saanud 90-aastaseks. Virve Roost jõudis elu jooksul teha palju. Ta oli üks Tallinna Botaanikaaia asutajaliikmetest, Baltimaade liigirikkaima kasvuhoonetaimede kollektsiooni alusepanija, troopiliste orhideede kasvatamise asjatundja, botaanikaaia tsümbiidiumide kollektsiooni rajaja, üks Eesti orhideekaitse klubi asutajatest, mitme taimeraamatu autor ja tõlkija, avaldanud […]

LOOD, MIS EI KORDU: Kus olid sina 1987. aasta juulikuus? VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder oli kapsalehe all ja mingit kogemuslikku mälestust tal sellest ajast pole. Tema koduteatris aga esietendub veebruaris “Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud”, mis räägib justnimelt 1987. aastast. Kogu see aegruum tundub Seederile ühtaegu põnev ja ähmane – nagu ka elulugude uurimine ise. […]

OKSJON, KUS MÜÜAKSE TŠEHHOVI KIRSIAEDA: Vanemuise teatris jõuab veebruarikuus lavale Anton Tšehhovi viimane näidend “Kirsiaed”. Tšehhovi maailmast, Vanemuise lavastuse tagamaadest ja laval kõlavast muusikast teeb põgusa ülevaate Sven Karja. Vanemuise “Kirsiaias” hakkab mängima juudi orkester. Anton Tšehhovi ilmakuulsast ja Eestiski viimastel aastatel korduvalt mängitud “Kirsiaiast” on saanud uuema eesti teatri klassikavaramu. Nüüdne Vanemuise lavastus on […]

VÕTKE ISTET – KÜLLALTKI UUS ASI: Tänapäeval oleme harjunud mõtlema toolist kui iseenesestmõistetavast mööbliesemest. Reeglina on see olemas igas kodus. Eesti Rahva Muuseumi näitusel “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” võime kujutada end ajas aga kuni 200 aastat tagasi, aega, kui tool oli kallis asi, mida pakuti istumiseks pigem mõnele tähtsamale ja erilisemale külalisele. Eesti […]