Tegelikult pole sa üldse telesse roninud viisoristaar, vaid teed reklaamifirmat. Ütle, miks sa “Teletaipu” ronisid?
Esimesel aastal, kui kutsuti, ei roninudki, kuna ei leidnud mõtet, miks mul seda Taipu võiks vaja minna. Järgmisel aastal ronisin, kuna Hõbemägi ja Kiur rääkisid augu pähe ning selgitasid, et see on omamoodi klubiline tegevus ilma vajaduseta end iga kord täis juua ja jalga keerutada. Kuna ma ühtegi parteisse ja klubisse ei kuulu, siis mõtlesin, et võiks mulgi oma hobi olla. Nii ta nüüd ongi – iga nädal 2 tundi kenade inimeste seltsis.
*
Kui “Teletaip” nüüd tõenäoliselt kinni pannakse, leiad sa endale uue saate?
Ei panda kinni. Vähemasti ETV juht Ruus isiklikult kinnitas seda mulle läinud reedel, et jätkub kevadeni. Aga mis puutub teleelu võimalikkusesse pärast Teletaipu, siis sõltub see arvatavasti pakkumise hetkest ning pakkumisest endast. Kergelt mind ilmsesti end liigutama ei pane ja miskit jama ei viitsi kaasa teha. Asjal peaks ikka mõte olema. Kuid üldiselt juhindun põhimõttest, et iga ettepanek vajab alati kaalumist.
*
Milline on su edevusaste ja kuidas seda kõikse paremini iseloomustada?
Ma olen talutavalt edev, kuid samas tunnetan piiri, mil mu edevus mulle endale tüütavaks muutub. Siis vean end tagasi. Õnneks olen nooremas eas suure hulga oma edevusetarbest juba välja elanud, mistõttu nüüd ei tunne enam vajadust vastu võtta iga ettepanekut, mis mu saba kergitaks. Tihtipeale annan intervjuusid vaid viisakusest – kuna olen ise olnud ajakirjanik, siis ei taha professionaalsele ajakirjanikule tema igapäevast tööd keeruliseks teha ja teda “kottida”. Näitena võin tuua ka käesoleva intervjuu.
*
Mida õieti kujutab endast ühe reklaamikorbi vedamine?
Tavaline töö, ainult selle erinevusega, et teed tööd, mis endale meeldib.
*
Kuidas inimene, näiteks mõni su kopivraiter, ennast mentaalselt tunneb, kui ta on sunnitud sitta müüma?
Kolm Karu ei müü sitta. Aitame müüa reeglina vaid seda, mida ka ise oleme valmis sööma. Esita see küsimus Ideale. Arvatavasti anname endale ise aru, et edu tuleb lihtlabasest tööst. Annet peab nagunii olema.
*
Ma kujutan ette, et kliendi taguotsa peab puhta hoidma, aga ikkagi – äkki räägid mõnest kõige lollimast tellimusest selsinatsel reklaamiturul.
Riho Rõõmus levitab legendi, et ta olla kümmekond aastat tagasi tulnud nõu saama, kuidas kurvas elus edasi elada ja ma olla soovitanud tal Soome TV-st õllereklaame vaadata ning selle eest 100 rubla kasseerinud. Ja siis olla ta Õllesummerini jõudnud ning rikkaks saanud. Oleks ma seda ette teadnud, oleks 200 küsinud.
*
Sind on süüdistatud meeletus tööviõimes. Tunned sa ennast muidu hästi?
Iga aastaga üha paremini, tänan küsimast.
*
Rääkisid, et just praegu on sul 1000 muret. No mis muresid saab olla ühel edukal riigi alamal? Miks sa jalgu lauale ei aseta ja õlut ei nõua?
Tavaline mure kujutab endast kellelegi antud lubadust miski asi teatud kindlaks ajaks ära teha ning sellele järgnevat lakkamatut võitlust iseendaga selle nimel, et see lubadus ka teoks saaks. Aga reeglina mul ületamatuid muresid pole. Ehk nagu ameeriklane ütleb: I do not have problems, I only have opportunities. Mis aga vedelemisse puutub, siis ma ei viitsi ilma mõtteta vedeleda – igav hakkab. Kui vedeleda, siis juba korralikult ja kontsentreeritult, nii et oleks vedelemisest kondid haiged ja pea paks. Kaua ma aga seda ei talu – ehk päeva või kaks.
*
Millised on su lemmikajaviited kui Kuldmunal passimine ja auhindade vastuvõtmine välja jätta?
Kõigega kursis olemine. Loen ja vaatan kõike, mis seisab või liigub. Ja üritan aru saada, missugune on minu enda suhe sellesse protsessi. Kui suhte leian, siis üritan selle teadmisega midagi peale hakata. Üritan ka kunstidel silma peal hoida. Vaatan reeglina ära kõik korralikud teatrietendused, filmid ja rock/jazzkontserdid, väisan kobedamaid näitusi, loen raamatuid, ajakirjandust, vaatan TV-d. Vaimustun silmnähtavalt, kui keegi miskit hästi teeb. Mis aga reklaamis liikuvasse tervesse mõistusesse puutub, siis üritame sellest vähesest võimalikult palju Kolme Karusse koguda. Hetkel otsime oma tiimi taas uusi arukaid tegelasi. Noh, Ahto! Pani kukalt kratsima?
*
Kas sul üldse sõpradega õllejoomiseks aega jätkub?
Aega leiaks, kuid sõpradega on mul alati nadivõitu olnud. Tuttavaid palju, sõpru vähe. Õlut joon suhteliselt harva – enamasti vaid pubis ning vaadist. Alkoholiga on viimasel ajal üldse suhted nigelad.
*
Saab rekki üldse kunstiks pidada? Selle ümber on pidevalt kätsitud.
Reklaam ei ole kunst. Reklaami ainsaks eesmärgiks on müügile kaasa aidata ning ta kasutab selleks tihti ka kunstile omaseid võtteid ja tehnikat. Mõnd reklaami võib ka kunstina võtta, paraku tihtipeale siis, kui reklaam oma tegelikku eesmärki ei täida. Küüniline, kuid eks see nii kipub olema. Reklaam on müüja abimees. Müüa võib kaupa, teenuseid, ideid. Kui sinu kõnepruuki kasutada, siis ka sitta, kuid siis tuleb defineerida, kas tegemist on kauba, teenuse või ideega.
*
On mõni mis sind ka tõsiselt oksele ajab?
Ma olen Eestis elatud aastate jooksul nii palju halba reklaami näinud, et mind ei aja küll enam miski oksele. Kui aga halbu näiteid tuua, siis vast esimesena tuleb meelde valimistega kaasnev mage poliitikute praalimine ja sopaloopimine, mis kasutab reklaamile omast vormi ja mida mõned poliitiliseks reklaamiks nimetavad. Suur osa sellest on tõesti tarbija totaalne lollitamine.
