Ma usun, et igaüks meist on sattunud stressirohkesse olukorda, kus on tekkinud vinduv tüli mõne sugulase, kolleegi või sõbraga. Konflikti, mille oleks võinud algstaadiumis ära hoida lihtne neljasilmajutt. Teadmatus, mis tööd tehakse Riigikogus ning samas riigikogulaste pidev nurin, et neid ei hinnata, kipub samuti aegamööda selliseks vastasseisuks kujunema.
Vastasseisuks, millest kaotab nii parlament kui ka Eesti demokraatia ning seeläbi kõik inimesed.
Miks meil seda suurt Riigikogu vaja on?
Eesti Vabariigis on Riigikogu roll olnud väga erinev. Vabariigi algusaastatel oli Riigikogul väga suur võimutäius, kuid selle nullis poliitiliste erakondade killustatus ning sellest tulenev pidev valitsuste vahetus. See viis kiiresti Riigikogu maine languseni, mida võib näha ühe eeldusena, et 1934. aastal toimus pööre, mil Konstantin Päts parlamendivalimised sisuliselt ära jättis ning saabus “vaikiv ajastu”.
Ka taasiseseisvumise ajal on ikka ja jälle kostnud hüüatusi, et milleks meile seda suurt Riigikogu vaja on. Vähendame liikmete arvu või veel parem, laseme peaministril valitsuses oma parema äranägemise järgi toimetada, pole seda Riigikogu segama vajagi.
Inimesed, kes mäletavad aega, mil Eesti taas iseseisvaks sai, mäletavad ka kindlasti Ülemnõukogu suurt ja olulist rolli selles. Aegamööda ehitati omaenda seadustest trepp, mis sillutas meie veretu tee Nõukogude Liidu rüpest välja. Toonased rahvaesindajad Heinz Valk, Marju Lauristin, Enn Põldroos ja teised nautisid rahva täielikku toetust ning sügavat huvi iga tehtava sammu vastu. Laulva revolutsiooni aegne aura on siiani meie parlamendi töö etaloniks.
Foorumid ja ilmavaade
Kaheksateist aastat tagasi oli ühendavaks eesmärgiks üles ehitada oma riik. Ka täna on Riigikogu eesmärk püüelda pikaajaliste lahenduste poole, mis tagaks meie riigi jätkumise. Kuid paraku näeme me teed selleni väga erinevalt: kes soovib riiki õhemaks lihvida, kes vastupidi iga inimest ka kaugemas metsakülas siiski meeles pidada. President Toomas Hendrik Ilves on pakkunud omapoolse retsepti: “Ma ei usu sinisilmselt, et võimuliidu ja vastasleeri omavaheliste vestluste käigus sünniks ilmtingimata sõprus või kaoksid maailmavaatelised erinevused. Aga see oleks tõsine katse pürgida pikaajaliste lahenduste poole.”
Teemaarutelud on Riigikogus aina enam hoogu võtmas. Alles toimus suur foorum majanduskeskkonna edendamise teemal, ees ootavad haridusprobleemid. Aga nendes foorumites tuleb ikka ja jälle välja väga erinev ilmavaade. Eesti inimesed ei pea lugu kraaklejatest ja kaklejatest. Seega on ka kaklus poliitikutele halvem kui koostöö.
“Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!”
Riigikogus toimuvaid debatte, mis mõni harv kord venivad sügavasse öössegi, tuleb vaadata just nimelt oma seisukohtade eest seismisena. Me ei taha ju Riigikogu, kus kõik mõtleksid ja hääletaksid ühtemoodi. Selline esinduskogu ei esindaks kedagi, sest meie inimesed ei mõtle ühtemoodi. Ja kui valimispäeval leiab suur osa valijaid endale meelepärase kandidaadi, siis tavaliselt täidab see poliitik talle pandud lootusi ka edaspidi.
Kust siis tekib arvamus, et kogu poliitika on räpane ja poliitikud muutuvad üleöö hoolimatuteks laisklejateks. Ilmselt on kõige lihtsam selgitus see, et ühe lolli teo või ülbe suhtleja süü laotatakse ühtlaselt kõigile tema sajale kolleegile. Eesti Maksumaksjate Liit saatis kõigile Riigikogu liikmetele avaliku kirja, milles ütles, et mõne poliitiku mõtlematud sõnavõtud on Riigikogu mainet rohkem kahjustanud kui majoneesit?ekid. Ka mina leian, et matslust ei peagi andeks andma.
Ja kui on päevi…
Siiski püüan igal elualal märgata eeskätt neid, kes oma tööd tõesti südamega teevad. Uskuge, ka poliitikute hulgas on selliseid inimesi palju. Inimesi, kes mõistavad, et iga seaduseelnõu puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole vaid tindiga täidetud paber, vaid iga sõna võib pärast seaduseks saamist mõjutada tuhandete inimeste igapäevast elu.
Ja kui on päevi, mil meie töö erutab vaid väheseid, siis on ka need päevad head, sest järelikult on elu tasakaalus ning kriisiajad, kus iga inimene oli omamoodi poliitik, on jäänud meie kaunisse taasiseseisvumise ajajärku.