ÖÖS ON ASJU: Tallinn on selline linn, et elu käib siin ka öösel. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel väidab, et on sellise nähtusega kohtunud. Aga misasi on Tallinna öölinnapea? Sihukene ametikoht eksisteerib. Ja olla loodud, et öösel toimuvat valitseda. Et teada, mis Tallinnas ja öölinnapea kabinetis öösel toimub, tegi Ventsel öölinnapea Natalie Metsaga intervjuu.
Aimar Ventsel (A.V): Kõigepealt tahaks teada, kuidas üldse saadakse öölinnapeaks.
Natalie Mets (N.M): (Naerab) Ma olen öölinnapea vajadusest rääkinud juba seitse või kaheksa aastat. Olen kultuuri- ja muusikavaldkonnaga tegelenud kaua aega. Olen tegelenud tugistruktuuridega ja töötanud nii artistide managerina kui ka erinevates rollides muusikafestivalide juures. Ühel hetkel tajusin, et Tallinn on piisavalt suur linn ja potentsiaalikas samuti, nii et meil võiks linnasüsteemis olla inimene, kes tegeleb sellega, mis toimub nii-öelda öises vahetuses.
Ma arvan, et see ei peaks olema poliitiline töökoht, aga hetkel ei kujuta ette, kuidas selline positsioon oleks saanud poliitilise tahteta sündida, sest öölinnapea amet tundub võõras või müstiline. Juba enne, kui ma sotside erakonnaga liitusin, olin palju mõelnud ööelust, selle kohta uurinud ja kirjutanud. Ja siis liitusin Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ning piirkonnajuhi Raimond Kaljulaidiga rääkides tõin ööelu teema välja. Nii otsustasingi mingil hetkel kandideerida ning sotsiaaldemokraatidest sai ainus öölinnapea kandidaadi ja ööelu strateegia ettepanekuga erakond.
A.V: Misasi on ööelu strateegia?
N.M: Nii nagu on olemas Tallinna linna arengustrateegia ja vanalinna arengustrateegia, nii saavad ka ööelu strateegiasse kirja eesmärgid ja nendeks vajalikud tegevused. Ööelu alla kuulub kõik, mis toimub kella seitsmest õhtul kuni kella seitsmeni hommikul. Minu töökoht asub kultuuriabilinnapea büroos ja minu tegevus on seotud kultuuri ja meelelahutusega, aga hõlmab ka palju muud.
(Mõtleb) Võib välja tuua heakorra ja turvalisuse teemad. Hiljuti kaardistasime Kristiine linnaosavalitsusega probleemseid kohti. Näiteks on probleemiks see, et inimesed mängivad öösel korvpalli. Iseenesest on see väga hea, et inimesed mängivad korvpalli, aga osa platse tuleb siiski ööseks sulgeda, sest pallimäng segab lähedal elavaid inimesi.
Mina jälle mõtlen, et igas linnaosas võiks olla elumajadest eemal asuv helisummutava pinnasekattega plats, kus saab öösel kossu mängida. Väljakuid lukku panna pole mõtet, sest see lukk lõhutakse ära ja sellest tuleb uus kulu, pigem tuleb pakkuda alternatiivseid lahendusi. Strateegias on veel oluline osa öine transport ja loodetavasti tulevad sel suvel ka esimesed pilootliinid.
A.V: Öine linnatransport, õigemini see, et seda ei leidu, on jah katastroof – need pole ju ainult pidutsejad, kes sellega sõidaksid.
N.M: Jah, on ka ette heidetud, et miks linn raiskab maksumaksja raha pidutsejate peale, aga vahemikus südaööst varahommikuni on palju inimesi, kes tulevad töölt või lähevad tööle ja vajavad transporti. Takso või Boltiga sõitmine on läinud jäjest kallimaks ja see käib paljudele inimestele üle jõu. Skandinaavias on ühistranspordi kasutamine loomulik ja pigem ei kasutata taksosid. Eestis jälle tundub vahel, et ühistranspordi kasutamine on alaväärne.
A.V: Vastus on reeglina see, et trammid on miskid haisvad kastid.
N.M: Tuleb ausalt öelda, et teatud liinidel ja teatud kellaajal võibki nii olla. See aga ei tähenda, et tuleb ainult taksoga sõita, sest olukord ühistranspordis sellest ei parane. Sama asi on linnas avalike tualettidega. Need on avatud kuni 23-ni õhtul.
A.V: Kus on Tallinnas avalikud tualetid?
N.M: (Loetleb umbes kolm Tallinna ühistualetti) Need pannakse ööseks kinni, sest kardetakse, et asotsiaalid lähevad sinna ööbima. Küsimus peaks olema: miks meil on asotsiaalid? Probleemide ignoreerimine ei tee neid olematuks. Tegelema peaks sellega, miks inimene tarbib alkoholi päevasel ajal? Kas keegi on tema käest küsinud, et miks ta joob? Kuidas sellist inimest saab üldse aidata? Me lükkame probleemid kellegi teise kaela endast eemale ja ei lahenda neid.
A.V: Nojah, aga kes joob, joob niikuinii.
N.M: Siin sa tegelikult küsisid ju, kas ma tegelen sotsiaalteemadega. Ma tahaksin tegeleda selle teemaga veelgi laiemalt, sealjuures vaimse tervise abi kättesaadavusega. Sotsiaalteemadega saan ma praegu näiteks tegeleda niipalju, et sotsiaalametiga koostöös hakkame välja töötama plaani ja tegevuskava, kuidas vähendada korduvalt kainestusmajja jõudvate inimeste arvu ning kuidas abivajajad saaksid vajalikke teenuseid.
Meil on ka regulaarsed kokkusaamised ööelu valdkonna esindajatega, klubide ja baaride pidajate, politsei ja mupoga.
A.V: Alkoholimüügi piiramine ei ole ju ka lahendus.
N.M: Üks teema, mis linna öist valdkonda kõige rohkem takistab, ongi septembrist kehtima hakanud alkoholi jaemüügimäärus.
Mis selle määruse juures kõige enam vihastab, on see, et need reeglid on kahjulikud meie kultuurielule. Just sellele osale, mis erineb peavoolust. On sellised kohad nagu Sveta Baar, HALL, Von Krahl jne, kes kõik kaotavad vähemalt halduskulude jagu tulusid kuus. Niimoodi ei ole mõistlik, et piiratakse tulude teenimist, aga alternatiivset viisi tulu teenimiseks ei pakuta.
Üks variant on luua elava muusika toetusmeede. Ega see polegi normaalne, et kultuuri korraldamiseks tuleb kärakat müüa. Nende teemadega ma praegu ka muu hulgas tegelen. Need protsessid on kõik palju pikemad ja keerulisemad.
A.V: Kindlasti on probleemiks ka öisel ajal hulkuvad agressiivsed jõmmid.
N.M: Novot. Veel üks suur teema, millega ma tegelen, on linnakeskkonna turvalisuse tagamine. Ma ei tea, kui palju sa ise tähele panid, aga möödunud suvel oli Telliskivis kolm kuud kestev festival, kus inimesed tuhandete kaupa Balti Jaama ümbruses ja Telliskivis jõid ja politseijõud ei käinud asjast lihtsalt üle. Inimesed tulid näiteks Raplast viimase rongiga ja läksid hommikul esimese rongiga tagasi.
Aga mida muud oligi oodata pärast koroonapiirangute lõppu ja kuumalaine tulles? Muusika mängis valjusti autopagasnikutest, tühjade pudelitega visati muuseumide aknaid sisse. Enamik olid kusjuures alaealised. Praegu töötame koostöös linnaosade ametnike, valdkonna esindajate, politsei ja turvafirmadega välja tegevuskava, et selline jama enam ei korduks. Ma usun, et seda kõike on võimalik hallata.
A.V: Vaba keskkond on ikkagi siis võimalik.
N.M: Ma arvan, et vabas keskkonnas on inimesed hoolivamad ja loovamad. See, kuidas sõjapõgenikke alguses vastu võeti, oli kohati ebainimlik. Ma ei tea, kas sa lugesid seda Eesti Päevalehe ülevaadet? Naistel oli vaja hügieenitarbeid ja neile vastati, et paari päeva pärast saab. Lastel oli vaja koolivihikuid, aga neid ei saanud samuti kohe anda, sest vaja oli teha ametlik tellimus. Need asjad olid väidetavalt teises ruumis olemas, aga neid ei saanud või ei tohtinud anda.
Ja mul tekkis mõte, et äkki need inimesed, kes seal töötavad, ei julge midagi teha reeglistiku vastu, isegi mitte head, sest kardetakse oma tööst ilma jääda.
A.V: See võib täiesti nii olla, aga mulle on räägitud, et nüüd on paremaks läinud.
N.M: Ega täiesti ei saagi sellisteks kriisideks ette valmistatud olla.