Kanada tähendab indiaani keeles tavalist küla. Tegemist ongi maailma suurima külaga. Oma pindalalt jääb ta alla vaid Venemaale. Kosmosest vaadatuna ongi Kanada peaaegu nagu Venemaa. Tühi, kõle ja külm. Enamik maast on metsatu, tuuline ja inimesteta. Lõputud igikeltsaväljad on parajad elamiseks vaid põhjapõtradele (karibuud), lemmingutele ja jääkarudele. Seal nad elavadki. Inimestel pole seal suurt midagi teha.

Nüüd pole enam kuhugi minna

Meie laiustel (60 kraadi pl.) valitseb Kanadas elutu tühjus. Alles kaugel lõunas, umbes Londoni joonel, võib Kanadas märgata inimtegevuse tärkamist. Pole vaja imestada, et rahvastiku keskmine tihedus on pea sama mis Sahara kõrbes. Selle üle ei maksa ka imestada, sest enamik riigist ongi üks suur arktiline külmakõrb. Kõrbe lõunaserval on mõned viljakandvad oaasid, mille keskel on isegi linnu. Nii nagu kõrbes ikka. Sinna on asunud elama 32 miljonit inimest. Enamasti kõikjalt mujalt ilmast. Mujal maailmas ei teatud ilmselt midagi selle suure küla igapäevasusest. Põliselanikke on vähe. Nemad teadsid, et suuri rahvakogunemisi ei ole sellel kõnnumaal mõistlik korraldada.
Nüüd on aga rahvas koos ja tagasi pole kuhugi minna. Püütakse õppida selgeks midagi, mida võiks kutsuda kohapealseks eluks.
Edasi pole Kanadast samuti kuhugi minna. Võiks minna lõunasse, kuid seal on ees maailma suurimad kinnisvaraspekulandid ja väljapressijad. Seda äriühingut nimetatakse siiani lühidalt USA-ks (Uusmaa Saajate Sihtasutus). Nemad seal lõunas on soodsal ajal maid odavalt kokku ostnud ja praeguseni sellest elatuvadki.

Klaashelmed ja viski

Põliselanikelt osteti maid klaashelmeste ja viski eest. Kui indiaanlasi helmed ja viski ära tüütas ning nad õiget hinda nõudma hakkasid, siis pandi püssid paukuma ja püüti maaomanikud hukka saata või minema kihutada. Üks osa maadest pressiti välja mehhiklastelt. Viisakuse pärast maksti natuke rahagi, kui püssitorude ees oli hind juba piisavalt madalale aetud. Napoleonile tuli Louisiana hiiglasliku maalahmaka eest pärisraha maksta. Tänulikkusest selle eest, et Prantsusmaa aitas SIHTASUTUSE asutamisele kaasa ohtra relvaabi ja sõjaväega. Brittidele tuli samuti raha maksta. Tsaari-Venemaaga aetud segane maaäri Alaskal andis Kanadale läänenaabriks taas SIHTASUTUSE.
Kanadas kaubeldakse SIHTASUTUSEGA, kuid samastuda ei taheta. Veel vähem tahetakse leivad ühte kappi panna.
Elada igapäevast elu koos maade anastajaga on ohtlik elamise viis. Seepärast on kanadalased eelistanud oma maade valitsejana kauget kuningannat, kes kohapeal peaaegu ei käigi. Ilmselt loeb ta uudiseid oma valdustest enamasti kusagilt kollasest ajakirjandusest. Vahest laseb oma lapsed või lapselapsed maad vaatama, et kas ta on ikka alles, või on SIHTASUTUS ka seal sahkerdama hakanud.
Kanadalastele on see ütlemata mugav. Alati on hea, kui ülemus või valitseja on kaugel. Kui sellele lisada aastatepikkune kurtmine vaesuse üle, siis harjub valitseja ära maksutulude puudumisega ning lõpuks unustab need sootuks. Nii on see olnud Kanadas juba üle saja aasta.

Lihtsakoelised maamõõtjad

Kanada on maha märkinud lihtsakoelised maamõõtjad. Riik on maakaardilt lõunast ja läänest välja lõigatud sirgjooneliselt, nagu tavaliselt määratakse krunti vabriku ehituseks, karja-, heina- või põllumaaks. Kõik on käinud nagu SIHTASUTUSE osariigi piiridega või maade jagamisega Sahara kõrbes. Isegi Aafrikas on piiriks mõni leidlikum alus osatud otsida. Näiteks jõgi või mäeahelik. Kanada piirid on enamasti üks puhas paberlik bürokraatia: lõunasse ja läände joonlauaga piir maha; idas teeb seda ookean; põhjas on ükspuha, kus piir asub. Kusagil ta võiks ju olla, kuid peaaegu keegi pole seal piiril käinud ega seda näinud. Üldiselt on see täitsa savi. Jääkarud sellest aru ei saa ja venelased on kaugel.
Kanada ilmselt suurim varandus on ukrainlased. Kui nad sinna kunagi eksisid, siis mustmuldse preeriariba avastamisel meenusid neile kodutanuma põllud. Nii nad jäidki ellujäämiseks vilja kasvatama ja midagi muud ilmselt ära ei õppinud. Nüüd toidavad nad nisuga ülejäänud kanadalasi, nägijaid Aafrikas ja Aasias. Isegi õitsva Nõukogude Liidu toitmiseni jõudsid nad otsaga välja.
Hollandlased on võtnud endale harida Ontario provintsi lõunapoolsed põllumaad, mis meenutavad neile rohkem kunagise kodumaa kliimat. Kreeklased, itaallased, portugallased, hiinlased jt elavad samuti omade naabruses kindlates linnaosades. Kanadasse eksinud eestlased proovisid ka niimoodi teha, kuid see ei tulnud hästi välja. Neid oli liiga vähe terveks linnaosaks. Seepärast kukkusid välja vaid Eesti Majad ja kirik.

Nüüd on aga rahvas koos ja tagasi pole kuhugi minna. Püütakse õppida selgeks midagi, mida võiks kutsuda kohapealseks eluks.

‘
Inglise kuninganna, imelik vanaproua

MÕNED LIHTSAD SELGITUSED: Aasmäe räägib Kanada kummalisest valitsemisvormist, millist teist ei leidu tervel maakeral.

Tuleb tunnistada, et Kanada kannab eneses ühte suurt ilmaimet. Nimelt elavad Quebeci provintsi prantslased juba 250 aastat anglosakside targa valitsuse all. Seda pole pärast saja-aastast sõda peaaegu kusagil enam juhtunud. Tõsi. Kanadas pole see läinud just lepase reega.
Kui 1867. aastal Kanada konföderatsioon kokku saadi, siis oli Quebec koos Ontario, New Brunswicki ja Nova Scotiaga asjaga päri. Prantslaste tänane keskus Montreal (Kuningmägi) oli tollel ajal Kanada tunnustatuim keskus.
Tänaseks on olukord muutunud Toronto esiletõusu tõttu ja prantslased ei ole rahul. Nende Gallia kuke kõrk vaim hakkas teistele provintsidele oma lõputute kiuslike eriarvamustega kohe tüli tekitama nagu praegu Prantsusmaa Euroopa Liidus ja NATO-s.
Kanada pealinn Ottawa tuli asutada anglosakside ja prantsuskeelsete elanike asurala piirile. See ei aidanud kauaks. Tasahilju hakkas miilama keeletüli. 1969. aastal sai prantsuse keelest Kanada teine riigikeel. 1977. aastal sai prantsuse keelest Quebeci provintsi ametlik keel. 1980. ja 1995. aastal toimus rahvahääletus Quebeci iseseisvuse üle. Viimasel korral jäi eraldumiseks puudu vaid 0,6% valijate häältest. Mõistagi ei ole see veel loo lõpp. Kanada tegeleb kogu aeg Quebeci kasutute eriküsimustega ja sellel ei näi lõppu tulevat. Mis siin ikka rääkida, sellel ei tulegi lõppu. Quebec ähvardab aeg-ajalt eralduda, kui keskvalitsus ja teised osariigid ei ole piisavalt helded provintsi vajaduste rahuldamisel.
Kas Inglise kuningannal on tõesti vaja pidada riiki selleks, et pidevalt lahendada “prantsuse küsimust”? No see ei ole ju normaalne. Äkki on kuninganna lihtsalt natuke imelik?

‘
Hardo Aasmäe lugudesarjast “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):

*Turkmeenia (1/2007|)
*Sudaan (10/2007|)
*Somaalimaa (7/2008|)
*Piraatide õdus elu (10/2008|)
*Kes on Barack Hussein Obama? (12/2008|)
*Äraspidine Afganistan (7-8/2009|)
*Mida teha Pakistaniga? (9/2009|)
*Mida teha Kongo Demokraatliku Vabariigiga? (1/2010|)
*Somaalia (2/2010|)
*Nigeeria (6/2010|)
*T?aad (7-8/2010|)
*Burkina Faso (9/2010|)
*Liibüa (3/2011|)
*Jeemen (4/2011|)
*Kuuba (5/2011|)
*India (7/2011|)
*Suurbritannia (9/2011|)
*Niger (10/2011|)
*Prantsusmaa (12/2011|)
*Itaalia (1-2/2012|)
*Mehhiko (3/2012|)
*Kreeka (4/2012|)