Õigust oma kodu uksest ilma koputamata sisse astuda ei anta just paljudele. Loomulikult on see pereliikmeil, ehk veel mõnel parimal sõbral, kuid isegi mitte igal sugulasel. Euroopa Liidu uks on viisavabaduse mõttes lahti nii mõnelegi riigile, nüüd üritab seda õigust saada ka Venemaa Föderatsioon.
Venemaa on aastaid taotlenud endale viisavabadust Euroopa Liiduga. Otsese põhjenduse selliseks nõudeks andis EL laienemine 2004|.a., mil osake Venemaa praegusest territooriumist – Kaliningradi oblast – jäi EL “piiramisrõngasse”. See, miks too tükike Preisimaad, mille NLiit vallutas II maailmasõja käigus, siiani Venemaa käsutuses on, vajaks pikemat lahtikirjutamist, kuid viiks meid teemast väga kaugele.
Moskva raius, et ei saa aru, miks peaks osa venemaalasi oma koju e. Kaliningradi sõitmiseks viisat kasutama. Tõsi küll, viisavabalt oleks ka saanud – õhutsi või meretsi – kuid loomulikult poleks see ei mugav ega odav. Kaliningradi transiidi küsimus lahendati vastavate kokkulepetega, kuid teema ei kadunud.
Esialgsed nõuded
Venemaa nõudis endale üleüldist viisarezhiimi lihtsustust (rõhutades alati sulgudes, et kaugemaks sihiks on viisavabadus), EL nõudis readmissioonilepet. Ehk siis sellist lepingut, millega Venemaa kohustuks tagasi võtma need kodanikud, kes Euroopasse seadusvastaselt sattunud.
Esialgsetele läbirääkimistel ei tahtnud Venemaa kuuldagi, et need kaks lepet võiks omavahel kuidagi seotud olla. EL poolset “pakett-käitumist”, kus Brüssel ütles, et neid kahte lepete me käsitleme kas koos või üldse mitte, nimetas Moskva nimetas väljapressimiseks. Unustades, et kasutab ise pakett-nõudeid oma huvide läbisurumisel alatihti.
Eriti ei meeldinud Moskvale see, et see readmissioonilepe kohustaks Venemaad tagasi võtma ka neid inimesi, kes on EL territooriumile jõudnud läbi Venemaa territooriumi. Ehk siis näiteks Kesk-Aasia või koguni nt Hiina kodanikke. Moskva jaoks tähendas see kahte võimalust – kas muuta kogu oma lõunapiir tõeliselt vettpidavaks või sõlmida omakorda kõigi piiriäärsete riikidega vastavad lepped, millega nood kohustuks tagasi võtma oma territooriumitelt tulnud illegaale
Muutunud seisukohad
Võttis aega mis võttis, kuid asja sai. Venemaa muutis meelt ning nõustus kahte lepet koos käsitlema ning ühe paketina alla kirjutama. Muuseas, see on vaid üks näide mitmest, kus on näha, et vajaduse korral on Venemaa valmis muutma oma esialgu raudkindlana näivaid nõudeid.
Nüüdseks on jõustunud EL-Venemaa viisarezhiimi lihtsustus. Tõsi küll, see juhtus mitte eile, vaid juba eelmisel suvel, ning selle kohaselt saab lihtsamalt ja odavamalt viisat taodelda terve pilv erinevaid kategooriaid, alates üliõpilastest ja lõpetades ühisettevõtete omanikega. Muuseas, osaliselt jõustus ka viisavabaduse soov – nimelt saavad ilma viisata piiri ületada diplomaatilise passi omanikud.
Kuid kui jätta kõrvale need erandid ning kogu senine läbirääkimiste käik, siis jääb pinnale üks küsimus. Miks on Venemaale seda kõik üldse vaja?