Mitu puud sirgub meie metsades iga eestimaalase kohta, kui kiiresti kasvab juurde majaehituseks vajaminev puidukogus ning mitu KesKus’i saab ühest kasest? Need ja veel mõned numbrid meie ainsa taastuva loodusvara kohta.
Jätkub igaühele
Iga eestimaalase kohta kasvab meie metsades umbes 4000 vähemalt 1,3-meetrist puud. Metsamaas teeb see inimese kohta 1,7 hektarit ehk peaaegu kolme jalgpalliväljaku suuruse ala. Puidu koguses on see 356 m³ ehk meeter korda meeter mõõdus tornina veidi kõrgem kui Tallinna teletorn. Sellise puidukoguse eest saab ehitada näiteks 12 suurt ühepereelamut.
Metsikud hiidlased
Metsaga on kaetud 51% Eestimaast – pool sellest kuulub riigile (peamiselt RMK hoole all), pool erametsaomanikele. Pool erametsast on suurte ettevõtete käes, teine pool umbes 97 000 väikemetsaomaniku käes.
Kõige metsasem kant Eestis on Hiiumaa, mets katab saarest 70,9%. Mandril on metsa kõige rohkem Ida-Virumaal ja kõige vähem Tartumaal.
Kuldne keskiga
52-aastane on keskmine puu Eesti metsas. Männid, mida kasvab kõige rohkem, on vanakesed, keskmiselt 72-aastased. Kuused ja kased on kuldses keskeas – kuused keskmiselt 57- ja kased 47-aastased.
Aina rohelisem
1,5 korda on suurenenud Eesti kaetus metsaga viimase 70 aasta jooksul. Oluliseks põhjuseks on endiste talude heina- ja põllumaade metsastumine. Metsa kasvab iga aasta juurde rohkem, kui seda raiutakse – 2013. aastal raiuti era- ja riigimetsas kokku 10 mln m³, metsa kasvas juurde 11 mln m³.
600 asemel 2000
1 hektaril lageraielangil kasvab keskmiselt 600 puud. Kui need maha võetakse – harvesteril kulub selleks umbes poolteist päeva –, istutatakse sellele alale asemele keskmiselt 2000 puud. Riigimetsast raiutakse lageraiet igal aastal ligikaudu 1% pindalast. Lagedaks raiutakse mets, mis on saanud raieküpseks. Pärast raiet ala uuendatakse, et ka tulevased põlvkonnad saaksid puitu kasutada ja väheneks süsinik õhus.
Raieküps A4
Seadusega lubatud raievanus sõltub puuliigist ja mulla viljakusest, jäädes 30 ja 130 aasta vahele. Haavikutel on see 30–50 aastat, kaasikutel, sanglepikutel 60–80 aastat, kuusikutel 80–120 aastat, männikutel 90–160 aastat. Näiteks mänd on raieküps siis, kui tema tüve läbimõõt on umbes nii suur kui on A4 paberilehe pikem külg (28 cm). Väga palju jämedamat, üle 40 cm läbimõõduga palki tänapäeval ehituses ja mööbli valmistamisel eriti ei soovitagi.
Pool miljonit päevas
Aasta peale ära jaotatuna varutakse RMK hoole all olevast riigimetsast iga päev 10 000 m³ puitu – see on umbes 300 rekkakoormatäit puunotte. Raha saab selle eest umbes pool miljonit eurot. Eesti ainsa taastuva loodusvara müügist saadav tulu täidab riigikassat, läheb metsakasvatamisse, loob metsas puhkamise võimalusi, aitab jagada loodusharidust ja teha looduskaitsetöid.
Puit jääb Eestisse
Suurem osa Eesti metsade puidust jääb Eestisse ning seda hakkab väärindama puidu-, vineeri-, plaadi-, mööbli- ja tselluloositööstus. Vähemväärtuslik puit läheb tooraineks pelletitööstusele ning koostootmisjaamadesse sooja ja elektri tootmiseks. Kohapeal töötlemata viiakse välja 25% puidust, valdavalt on see paberipuit, kuna Eestis ei ole piisavalt tselluloositehaseid.
Viiendik kütteks
Eesti metsast saadud puit jaguneb laias plaanis nii: palk 40%, paberipuit 40%, küttepuit 20%. Traditsiooniliste halgude kõrval kasutatakse küttepuiduna ka puude oksi, latvu, võsa. Puiduküte on võimalus vähendada sõltumist ammenduvatest fossiilkütustest ning vähendada süsinikku õhus.
Pelleteid toodetakse Eestis aastas miljon tonni. Nendega saab katta 200 000 neljaliikmelise perekonna keskmise aastase energiakulu.
Minut ja maja
Keskmise ühepereelamu ehituseks vajalik kogus puitu kasvab Eesti metsades juurde 1 minutiga. Linnumaju saab rohkem – umbes 2500 minutis. Ühest tihumeetrist – meeter korda meeter tihedat puitu – saab teha näiteks kümme voodit.
Puust saab KesKus
15 000 KesKus’i trükkimiseks kulub 36 puud, põhiline paberipuu on kask. Kui see paber suunata hiljem taaskasutusse, võimaldab see mõned puud kasvama jätta ning hoida kokku kütust, elektrienergiat ja vett.
14 puud igaühe eest
RMK hoole all olevasse metsa pannakse sel aastal kasvama 14 puud iga Eestimaa inimese kohta, kokku üle 19 miljoni. Istutatakse põhiliselt kevadel, aga ka sügisel. Kevadel on tempo selline: iga päev pool miljonit taime ehk minut ja jalgpalliväljaku suurune ala on noori puid täis.
Korralik seemnevaru
Eesti seemnevarus on 7600 kg metsapuude seemneid – peamiselt kuuse ja männi, aga ka kase seemneid. See kogus katab olenevalt puuliigist ära Eesti 3–15 aasta taimevajaduse.
1 kilogrammis on kõige enam seemneid kasel – lausa 5 miljonit. Kuusel ja männil jagub kilogrammi seemneid 150 000. Kui keegi loeks ükshaaval ära meie seemnevaru, saaks ta umbes 970 miljonit kase-, ligi 8 miljonit kuuse- ja veidi üle 3 miljoni pisikese männiseemne.
30 000 töökohta
Metsa- ja puidusektor pakub Eestis otseseid ja kaudseid töökohti umbes 30 000 inimesele. Igas 20. leibkonnas on mõni inimene seotud just selle valdkonnaga, eriti oluline on mets tööandjana maapiirkondades.
