MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmeli sari kõige mõttetumatest riikidest planeedil. Mali, see on tüütute sündmuste ahel, mida kohtab peaaegu kõigi Aafrika riikide juures.
Mali on Sahara lõunaosas asuv täiesti mõttetu vaene sisemaariik. Mali, see on tüütute sündmuste ahel, mida kohtab peaaegu kõigi Aafrika riikide juures. See on etniline kirevus, suvaliselt tõmmatud piirid, kunagine hiilgus Aafrika mastaabis, koloniaalperiood, iseseisvumine, kodusõjad, riigipöörded, mis kokkuvõttes lõppevad peaaegu alati kaose ja vaesusega ning mõne tsiviliseeritud suurriigi sekkumisega, et mingigi kord majja lüüa. Mali puhul on pisutki huvipakkuv see, mis on selle riigil läinud teisiti kui ülejäänud Aafrika riikidel.
Malist rääkimiseks ongi peamiselt kaks põhjust. Esiteks käsitleb “Mõttetute riikide aabits” kõiki maailma riike. Teiseks on Malis sõjalisel missioonil Eesti sõdurid. Miks nad seal on, jääb küll suhteliselt arusaamatuks. Aga muidu: kohutav geograafiline asend, kohutavad demograafilised ja majandusnäitajad, gängsterid, vaesus, kriis. Sellest mädasoost väljarabelemiseks ei näi Malil lootust olevat.
Geograafia
Mali asub geograafiliselt väga õudses kohas. Senegal ja Guinea lõikavad läänes riigi merest ära. Samas on tegemist pindalalt maailma 23. riigiga. Mali on Eestist (45 339 km²) pindalalt 27 korda suurem (1 240 192 km²). Riigi põhjaosa asub aga pea tervikuna Sahara kõrbes. Kõrb ja poolkõrb hõlmab kuni 65% Mali territooriumist.
Kuival aastaajal novembri lõpust märtsi keskpaigani puhub Saharast Guinea lahte kuiv tugev kirde- või põhjatuul harmattan, mis toob kaasa ulatuslikud liivatormid. Harmattan on regulaarselt korduv pikaajaline nuhtlus, tõeline looduskatastroof. Harmattaniga kaasnev tolm võib varjutada päikese päevadeks. Tuulega kaasnevat tolmu- ja liivapilve nimetatakse harmattani hämuks. See põhjustab aastast aastasse lennufirmadele tühistatud ja ümber suunatud lendudega miljonitesse dollaritesse ulatuvaid kahjusid. Harmattanil on ka suur mõju inimeste tervisele. Harmattani ajal võib temperatuur langeda kuni 3 kraadini Celsiuse järgi ja õhuniiskus 15 protsendini. See põhjustab inimestel meningiiti ja ninaverejooksu. Harmattanil võib olla hävitav mõju viljapõldudele.
Geograafiliselt saab Mali jaotada kolmeks maastikupiirkonnaks: lisaks Sahara kõrbele Mali põhjaosas suhteliselt viljakas piirkond Lääne-Sudaan lõunaosas, Aafrika savanni ja Sahara kõrbe piirialal kujunenud kuiv piirkond Sahel riigi keskosas. Tuleb mainida, et Põhja-Aafrikat Senegalist Sudaanini läbiv Saheli vöönd on ühtlasi ka Aafrika suurim näljapiirkond.
Kogu selle loodusliku õuduse ja ikalduse helgeks geograafiliseks momendiks Mali jaoks on lõunaosa läbiv Nigeri jõgi. Mali territooriumil voolab Nigeri jõgi samanimelise riigi Nigeri piirist Guinea piirini 1693 km pikkuselt. On selge, et Mali jaoks on Nigeri jõel tohutu majanduslik ja transpordikoridori tähendus. Suurem osa Mali territooriumist on tasandik. Vaid maa kirdeosas on madalad mäed ja künkad kõrgusega kuni 1000 m.
Kirev rahvastik
Mali rahvastik kasvab väga kiiresti. 1960. aastal oli Malis 5,3 miljonit, 1980. aastal 7,3 miljonit ja 2000. aastal 11,3 miljonit elanikku. 2019. aasta andmetel oli Malis juba ligi 20 miljonit elanikku. Väga suur on imikute suremus, 1000 sündinu kohta 114. Selle kurva näitaja poolest asub Mali 4. kohal maailmas. 1,5% riigi elanikest on nakatunud HIV-viirusega. Keskmine eluiga on ainult 52 aastat, selle näitajaga asub Mali 209. kohal maailmas.
Mali elanikkond on väga mitmekesine, koosnedes paljudest mustanahalistest Aafrika hõimudest. Lisaks on araablasi, maure, tuareegi hõime ja veidi eurooplasi, kes on sinna sattunud kaubavahetuse, sisserände ja vallutuste poolest rikkaliku ajaloo vältel. Kohalikest keeltest on kõige levinum bambara, mida kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks kaupmehed. Bambara keelt räägib umbes 80% rahvastikust. Bambarad moodustavadki suurima osa rahvastikust (34%). Järgmiseks suureks etniliseks grupiks on karjakasvatajad fulbed (17%) maa idaosas. Riigikeeleks on prantsuse keel.
90% Mali elanikest on moslemid sunniidid, 5% kristlased. Mali elanikud on maarahvas, linnades elab vaid veidi üle 40% elanikest. Kirjaoskuse tase on katastroofiline: meestel 48%, naistel 29%.
Koloniaalvõimude rajatud Mali pealinn Bamako asub maa lõunaosas ja seal elab ligi pool kogu linnarahvastikust, umbes 2 miljonit inimest. Üldse on Malis kuus linna, kus on elanikke üle 100 000.
Nimevahetused ja liitumisplaanid
Malil on piir koguni seitsme riigiga. Need on Senegal, Mauritaania, Alžeeria, Niger, Burkina Faso, Elevandiluurannik ja Guinea. Kõige pikem piir on Malil Mauritaania (2237 km), Alžeeria (1376 km) ja Burkina Fasoga (100 km). Mali puhul on kummaline, et läbi ajaloo on ta teiste riikidega mitmeid kordi otsinud liitu, kuid sellest ei ole kunagi mitte midagi välja tulnud.
Prantslased jõudsid praeguse Mali territooriumile 1880. aasta paiku. Kohalike elanike vastupanu Prantsuse kolonisaatoritele rauges alles 1898. aastaks. Mali alad läksid Prantsuse Lääne-Aafrika koosseisu Prantsuse Sudaani nime all. 1958. aastal andis Prantsusmaa oma kolooniale autonoomia ja see ühines samal aastal moodustatud Prantsuse Ühenduse (Communauté Française) riikidega, kuhu kuulus 11 autonoomiat ja riiki Aafrikas. Autonoomia sai nimeks Sudaani Vabariik. Jaanuaris 1959 ühines Sudaani Vabariik Senegaliga, moodustades Mali Föderatsiooni. 20. juunil 1960 sai Mali Föderatsioon iseseisvaks. Kuid juba kahe kuu pärast, 20. augustil see liit lagunes. Mali sai iseseisvaks riigiks ja astus välja ka Prantsuse Ühendusest. 22. septembril võeti riigi nimeks Mali Vabariik ja seda kuupäeva peetakse Mali sünnipäevaks.
Mali nimetus võeti selles piirkonnas 13.–16. sajandil asunud Mali kuningriigi järgi. Kuningas Mansa Musa valitsemise ajal 14. sajandi alguses sai maa riigiusuks islam ning kuningriigi pealinnast Timbuktust kujunes võimas islami hariduse ja kultuuri keskus. Seda hiilgeperioodi maa ajaloos meenutavad praeguseni uhked templid ja kindlused.
Mali ja selle järel tulnud Songai riigi jõukus põhines suuresti paiknemisel läbi Sahara tulnud karavaniteedel. Keskustest Timbuktust ja Djennést saadeti teele karavanid kullaga põhja poole ja karavanid soolaga lõuna poole. Djenné asub Mali keskosas Mopti piirkonnas. Djenné oli Mali kuningriigi ajal võimsa ringmüüriga kaitstud iseseisev linnriik, mis jäi kauaks vallutamatuks. Alles Songai impeeriumi valitseja Sonni Ali suutis linna 1473. aastal vallutada. Kuna Djennés on säilinud palju ajaloolisi ehitisi, võeti vanalinn 1988. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.
- aastal pärast iseseisvumist jõudsid ühinemises kokkuleppele Mali, Ghana ja Guinea, kuid asja sellest ei saanud. 1982. aastal pidasid ühinemisplaani Mali ja Guinea, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja. Rohkem ei ole Mali enam oma naabritega ühinemisplaane pidanud. Kuid umbes sama rea saaks välja tuua Mali 60-aastase iseseisvuse ajaloo jooksul toimunud separatistlikest sündmustest.
Poliitilised ja kultuurilised vastuolud
Mali roheline-kollane-punane horisontaalne trikoloor on klassika panaafrika lipust, mille eeskujuks on olnud Prantsusmaa trikoloor. Samades värvides trikoloor oli ka Mali iseseisvusele viinud Aafrika Demokraatliku Rahvapartei lipp. Partei juht Mobido Keita valiti riigi esimeseks presidendiks. Ta oli sotsialist, kes ka juhtis riiki sotsialistlikest ideedest ajendatuna. Üleüldist natsionaliseerimist siiski ei toimunud ja ta soovis pidada häid suhteid USA-ga. Samuti oli ta sunnitud andma Prantsusmaale arvestatava kontrolli majanduse üle vastutasuks majandusabile ja kaubavahetusele. Oma poliitiliste vastastega käitus ta resoluutselt. See kuhjas rahulolematust ja 1968. aastal korraldasid sõjaväelased riigipöörde. Presidendiks sai kindral Moussa Traoré. Keita suri vangistuses 1977. aastal seni selgitamata asjaoludel.
Nagu kindralitel ikka juhtub – ja eriti Aafrikas –, ei suuda nad lahendada majandus- ega sotsiaalprobleeme, mis tavaliselt veelgi süvenevad. Muidugi kuulub taoliste kindralite arsenali korruptsioon, tülid naabritega ja ainuvõimu kehtestamine. Kõik see juhtuski Malis Traoré valitsemise ajal. Ta kehtestas Mali Rahva Demokraatliku Liidu (MRDL) ainuvõimu. 1970.–1980. aastatel hävitas suur põud suurema osa karjast, 1973.–1974. aasta näljahädas hukkus 100 000 inimest. Piirivaidlus Alžeeriaga Sahara kõrbet läbiva tee üle lahenes alles 1983. aastal. Piirivaidlus Burkina Fasoga viis aga 1985. aastal lühikese sõjani. Lõpuks lahendati piiritüli Haagi rahvusvahelises kohtus.
Rahulolematus Traoré valitsemisega põhjustas 1991. aastal suuri meeleavaldusi, mis lõppesid märtsis verise vastasseisuga sõjaväe ja protestijate vahel. Hukkus vähemalt 150 inimest. Sõjaväelased moodustasid ajutise päästekomitee ja arreteerisid president Traoré, MRDL saadeti laiali. Traoré mõisteti küll kahel korral (1993. ja 1999. aastal) surma, kuid mõlemal korral asendati karistus eluaegse vangistusega). 1992. aastal toimunud mitmeparteilistel valimistel valiti Mali kolmandaks presidendiks Alpha Oumar Konaré, kes oli ametis kuni 2002. aastani. Järgmiseks presidendiks valiti Amadou Toumani Touré.
Islamiriigi rajajad
Siinkohal tulevad mängu veel kaks jõudu lisaks ametlikule valitsusele ja presidendile. Need on tuareegid ja islamistid. Tuareegid järgivad küll sunniidi islami õpetust, kuid säilitavad ka palju islamieelseid traditsioone. Tuareegide elukorralduses on matriarhaadi elemente. Naisi austatakse ja neil on perekonnas samasugune otsustamisõigus kui meestelgi. Tüdrukutele püütakse juba varajases eas anda haridust, samal ajal kui poistele lubatakse kirjaoskamatust. Malis nõuavad tuareegid Azawadi iseseisvust. See on peamiselt tuareegidega asustatud ala põhjaosas, mis mooodustab üle poole Mali territooriumist. Sellel alal Nigeri jõe keskjooksust põhja kuni Sahara kõrbeni, mis on näiteks Saksamaast kaks ja pool korda suurem, elab ainult 1,2 miljonit inimest. Tuareegide võitlust juhib Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine (MNLA). Oma võitluses Mali armee vastu ei põrka nad tagasi pantvangide võtmise ja diversiooniaktide ees. 2012. aasta jaanuaris puhkes Azawadis tuareegide ülestõus uue hooga. See viis märtsis 2012 Malis järjekordse sõjaväelise riigipöördeni.
Selle peale ilmus Mali poliitilisele lavale uus poliitiline jõud, islamistlik grupeering Ansar Dine (Usukaitsjad). Ansar Dine tuareegidest islamistid erinevad MNLA tuareegidest iseseisvuslastest selle poolest, et nende eesmärgiks ei ole Azawadi eraldumine Malist, vaid islamiriigi kehtestamine kogu Mali territooriumil. Nad vallutasid separatistidelt ulatuslikke alasid Mali põhjaosas. 2015. aasta sügisel vallutas Ansar Dine terroristide rünnakrühm hotelli Radisson Blue pealinnas Bamakos. Surma sai 19 inimest, sealhulgas 6 Venemaa kodanikku.
Poliitilisse kaosesse ja kodusõtta paisatud Mali palus 2013. aastal Prantsusmaalt sõjalist abi islamistide vastu. Prantsusmaa juhitud iseseisvas sõjalises operatsioonis Barkhane Saheli piirkonnas osalevad alates 2018. aastast ka Eesti sõdurid. See on suurim Prantsusmaa sõjaline välisoperatsioon, mis toetab lisaks ÜRO rahuvalvemissiooni ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni. Prantslased püüavad oma sõjalist vastutust tasapisi üle anda ÜRO-le ja Aafrika riikidele. Poliitilisest stabiilsusest on asi Malis aga veel kaugel. Sama kaugel kui sõjaväelaste rahunemine. Ka pole teada, kuna lõpeb haiglane kihk korraldada aina uusi riigipöördeid. Mida sihukesest lollist moodustisest üldse tahta, jääb täiesti arusaamatuks.
