Atlas on ansambel, mis tegutseb Eestis, mängib Armeenia muusikat ja kus mängib vaid kaks armeenlast. Muu kollektiiv, ehk neli kuuest, on eestlased. Omaette furoori on tekitanud see, et Atlases laulab eestlane, teeb seda armeenia keeles ja armeenlaste arvates küllaltki autentselt. Atlas pole aga analoog tuhandetele iiri ansamblitele, kus mitte-iirlased üritavad mängida iirlast. Atlas suhtub armeenia muusikasse kui tooresse materjali, mida annab ja peab muljuma, et sealt midagi välja tuleks. Atlase muusika on minoorne nagu mägilaste veinine romanss. Ja Atlase muusika on tormiline nagu mägilaste veinine romanss. Seal on igaühele midagi. Peale selle kasutab Atlas pille, mida Eestis suurt keegi ei tea ega tunne, ja üritab reformida armeenia muusikat: nad toovad armeenia muusikasse iraani trumme ja austraalia aborigeenide didgeridoo.
Atlase armeenia kvoodi on alati täitnud vend-õde Brigitta (kanoon) ja David Davidjants (kontrabass), peale selle on seal Bombillazest tuntud Kill Kaare trummidel (ja riistapuudel, mille nimed on darbuka, bendir, doff), Maria Mölder ja Erle Võsa-Tangsoo laulmas ning Maret Nurlik flöödil. Brigitta võttis aja maha ja läks Türki. Teda asendab Maka, autentne armeenlane autentsest Armeeniast. Peale selle, et Maka on Eestis kultuurivahetuse raames õpetajaks õppimas, mängib ta ka Atlases vilespilli nimega shvi. Debüütplaadi avaldamise puhul võttis Detsibill lõa otsa nii Kill Kaareli kui asendusarmeenlase Maka ja esitas neile hulga plaati puudutavaid küsimusi.
*
Kuidas uus plaat teile tundub?
Kill Kaarel (K): Kindlasti mõtlesime alguses, et tuleb teistsugune. Praegu aga on kuulates päris meeldima hakanud.
Maka (M): Mängime me hästi. Viimase viie aasta jooksul olen Eestis käies jälginud ansambli käekäiku ja nad on järjest paremaks läinud. Kill on oma mänguoskustelt peaaegu täiuslikkuse saavutanud ja Erle püüab laulda armeenia keeles aktsendita. Ta hääldab sõnu õigesti, progress on märgatav. Nad tahavad mängida ja ma teen enda poolt kõik, et Atlas hakkaks paremini mängima.
*
Maka, kui Atlas mängiks Armeenias, kuidas neid seal vastu võetaks?
M: Nad oleks eksootilised, rahvas oleks vaimustuses.
*
Atlase muusikas on mitte-armeenia instrumente ja teisi stiile nagu didgeridoo ja iraani trummimäng. Kas see tähendab, et Atlase muusika liigub etnomuusikalise kompoti poole?
K: Kuna meil pole kunagi põhirõhk olnud olla autentne armeenia bänd, siis kasutame töötlustes teisi instrumente ja kõlasid.
M: Mina suhtun sellesse väga rahulikult. Ma pole purist. Kuigi kasvasin üles puhtal folklooril, vaatan ma folkloori kui materjali, mida saab ja peab ümber tegema, aga maitsekalt.
*
Mis on saanud Brigitta Davidjantsist, tema ju pani ansambli kokku?
K: Brigitta on Ankaras vahetusõpilane. Seega on meil aega tegeleda uute lugude viimistlemisega, kontserte me praegu eriti ei anna. Järgmine suur kontsert tuleb eeldatavalt Viljandi Folgil. Ja selleks ajaks oleme uusi lugusid teinud ning loodetavasti on, mida Brigittale pakkuda.
*
Kas nüüd, kui Brigitta on eemal ja teda asendab Maka, on Atlase saund ka muutunud?
K: Ütleme niimoodi, et me võtsime väikese breigi. Kui plaat oli valmis, läksin mina rändama ja siis tulin ma tagasi ja Brigitta oli läinud Ankarasse.
M: Atlase muusika ei ole minu meelest palju muutunud. Ma ise tean armeenia muusikat ja traditsiooniliselt seda mängida oleks igav. See, et meil on ansamblis nii didgeridoo, kontrabass kui ka flöödid, see kõik annab oma värvingu. Ma toon siia võrdluseks selle, et me elame 21. sajandil. Tuleb ka mängida nii, et publikul oleks ikka huvitav. Kui me peaksime mängima nagu 200 aastat tagasi, siis peaksime sõitma eeslitel ja riietuma nii nagu 200 aastat tagasi. Me teeme moodsat folkmuusikat ja teeme seda ümber nii, et see kõlaks nagu 21. sajandil. Muusika on toores materjal, millele peame tõmbama selga uued riided.
*
Maka, mis asi on shvi?
M: Shvi on aprikoosipuust vile.
*
Ja milles on tema eripära?
M: Võrreldes teiste viledega, on tal teine ja kordumatu kõla. Tal on unikaalne tämber. Tema mängimise viis on ka teine!
*
Kas tal on ka aprikoosi lõhn?
M: Kahjuks mitte!
* * *
Atlase uus plaat “Atlas” sisaldab nii meeletut tantsu kui ka aeglasi hingekriipivaid ballaade. Atlase puhul on iseäralik see, et laulja Erle on eestlane, kes laulab armeenia keeles. Ta on seega teine eestlane, kes seda teeb ja ka lindistanud on, esimene oli Anne Veski, esinedes kunagi festivalil Moskva-Jerevan Ekspress. Atlas on ansambel, kes rikastab Eesti muusikamaastikku ja demonstreerib, et multikultuursus võib olla ka positiivne nähtus. Olgem ausad, tõelist etnofuusionansamblit Eestis peale Svjata Vatra Atlase kõrval ei ole. Mõlemad ansamblid demonstreerivad, et muusika ühendab ja õpetab. Vähemalt mõnele mitte-eestlasele on selgeks õpetatud eesti keel ja nii mõnigi liiter konjakit on integreerinud Atlase eestlasi kohalikku armeenia kogukonda.