Kes meist ei oleks oma elus Musta mere ääres tolgendanud? Kui praegused koolijõmmid välja arvata, mäletame me kõik Bulgaaria Kuldseid liivasid, Krimmi ja päikeselist Kaukaasiat, mõni vahest sekka ka Rumeeniat. Ja eks ole Venemaagi otsapidi Musta mere ääres. Uuemal ajal kooserdatakse muidugi küll juba rohkem Türgis. Igal juhul tähendab Must meri Eesti jälkidele ilmadele ohverdatu jaoks puhast pääsemist.

Viru tänaval pesitsevasse normaalsesse restorani on esmapilgul raske uskuda, joomased turistid on tänava maine nii ära solkinud, et vähe pole. Aga oaase leidub. Black Sea on põhitänava oaas igal juhul. Valik mustamereliste riikide roogadest on eklektiline (siinkohal pigem põnevalt, mitte lohakalt); ent hõlmab siiski iga maa toidukultuurist midagi tollele omast. Võtame siis Black Sea restos söömaskäiku kui üht omapärast lühiekskursiooni.

Hakatuseks soovitan minna neljakesi: jõuab rohkem erinevaid asju maitsta, üksinda läheks lihtsalt lõhki. Seejärel soovitan teha kohe lahti mõned gruusia veinid – valikut on – ja mõelda asja üle rahulikult järele. ?ampa võib vabalt proovimata jätta (vähemalt siinkirjutaja arvates), millal enne sellest midagi head tulnud on (ehkki siinne on puhas Odessa kihisev). Maitse asi.

Niimoodi. Üritan kirjeldada seda, mida saadaval on. Kõigepealt tuleb alustada Bulgaaria salatist, võta või jäta (salatid enamasti alla 50 krooni) ja jätkata kohe kas tomatisupiga, mis on täis mereande või mekkida kalaseljankat (supid samuti 50 krooni ringis). Kes tõsiselt rikkalikku (ka hinnalt, 420 krooni) kalavalikut ei viitsi osta, piirdugu valges veinis hautatud lõhega (115), see rokib mis hirmus. Liharoogadest hääletan esimesele kohale lamba ploomis (125), see on samuti üle prahi. Lihavalik on igatpidi hea, Türgist Veneni. Napsi kõrvale – mis Mus meri see ilma viinata on – haukame paneeritud sulguni juustu, grusiinide maiuspala. Kõigele otsa punane vein.

Miks mul Black Sea üle hea meel on? Ilmselt just seetõttu, et piirdutud pole ühe maa köögi ja stiiliga, see teeb laisemale inimesel olemise tõenäoliselt palju lihtsamaks ning lobedamaks. Valikut jätkub mitmetele maitsetele, põhiline pluss. Ja teiseks see, et millalgi tuleb nõmedused ümber lükata ka Viron katulla, kaua seda ikka kannatab. Enamus soomlasi pole õnneks Mustast merest kas midagi kuulnud, või arvavad, et seal käib permanentne sõda ning et T?et?eenia on 5-kilomeetri kaugusel.

Ka hindade koha pealt pole (Virut silmas pidades) midagi vääksuda. On teised enamasti üsna taskutmööda.