Tiina Ilsen (TI): Nii see tõepoolest on, tahame natuke rohkem avada neid riike, kes aktiivselt oma kultuuri Eestisse toovad. Olete olnud Eestis nüüd kolm aastat – kas siiatulek oli teie isiklik eelistus või lihtsalt üks n-ö lähetustest?

LKG: Eesti oli ikka mu teadlik valik, taotlesin saadiku kohta just siia. Eesti on muide Norra diplomaatide seas väga ihaldatud välislähetus. Norralased tunnevad Eestiga väga suurt lähedust – nii geograafiliselt kui ka kultuuri silmas pidades. Meil, norralastel, on siin hea olla.

TI: Mis te arvate, mis tuleb inimestele pähe, kui mainitakse Norrat?

LKG: Eks vist eestlaste jaoks on Norra märksõnadeks lõhe ja suusatamine, aga meie endi jaoks oleks selleks ennekõike sõnum, et Norra on võrdsete võimaluste maa, seda nii ühiskondlikus kui ka majanduslikus mõttes. Ja et see on maa, mille kandvaks jõuks on looduslähedus – see on koht, mis ammutab oma jõu loodusest. Ja ma ei pea silmas siin mitte ainult naftat. Norrat iseloomustavadki loodusressursid, see, et meil ei ole ükskõik, mis maailmas toimub ning usaldusväärsus suhetes oma partneritega ja riikidevahelises koostöös.

TI: Ei olegi nii üldtuntud fakt, et Norra oli eelmisel aastal suuruselt neljas investorriik Eestis. Mis valdkonnad Eestis Norra raha siia meelitavad?

LKG: Eelmisel aastal tõepoolest, sellel aastal oleme vist ka kas neljandad või viiendad. Praegu on Eestis 400 Norra kapitalil põhinevat ettevõtet, ja see on ka Norra majanduse kontekstis päris suur number. Valdkondadest eelkõige energia, kliima ja keskkond, laevandus, aga ka info- ja kommunikatsioonialad ning erinevad tootmisettevõtted. Spekter on päris lai, Norra äriringkondade jaoks on Eesti väga positiivne koht, kuhu investeerida, inimesed on meiega sarnase mõttelaadiga ning riiklik majanduspoliitika igati stabiilne, mis tagab ettevõtluse jaoks turvalise keskkonna. Eestisse investeerimine on meie jaoks oluline, meil on ka Norra-Eesti kaubanduskoda ning siinsamas saatkonna majas asub ka eraldi majandussuhete üksus Innovation Norway, eelmise nimega Norra Ekspordi Nõukogu. Nii et võtame Eestiga majandussuhteid ja Eestisse investeerimist ka riiklikul tasandil väga tõsiselt.

TI: Aga on veel ka Norra riiklikud abiprogrammid Eestis, ja need on suhteliselt suuremahulised. Kas see on Norra puhul tavaline, et toetust antakse mitte ainult arengumaadele, vaid ka Euroopa Liidu liikmetele või on Eesti erand?

LKG: Sellised sotsiaal- ja ühiskondlikku valdkonda toetavad abiprogrammid on osa Norra koostööst Euroopa Liiduga. Nagu te teate, ei ole Norra EL-i liikmesriik, kaks korda on meil sellel teemal referendumit peetud (1972 ja 1994) ja mõlemal korral ütles Norra rahvas ühinemisele ei. Küll aga oleme me Euroopa siseturul võrdne partner liikmesriikidega ning kõikides valdkondades haridusest ja majandusest julgeolekuni jne on meil samad õigused ja kohustused. Muide, oleme koos Eestiga ka Euroopa Liidu Põhjamaade kaitsejõudude lahingugrupis.

Sellest koostööst tingituna on Norra võtnud endale kohustuse toetada uusi Euroopa Liidu liikmesriike, esimeses etapis 2004. aastal EL-iga ühinenuid, mille hulgas on ka Eesti. Nüüdseks on teadupärast lisandunud ka Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia. Samuti toetab Norra Hispaaniat, Portugali ja Kreekat, kokku viiteteist EL-i liikmesriiki.

TI: Mis summadest ja valdkondadest me Eesti puhul siis räägime?

LKG: Eestit toetab Norra perioodil 2009–2014 koguni 45 miljoni euroga. Eesti oli üldse esimene riik, kus me seda abiprogrammi alustasime ja oleme partnerlusega väga rahul. Eestlased tegutsevad efektiivselt ja korrektselt, teiega on lihtne üksteisemõistmist saavutada, me mõtleme sarnaselt ja jagame samu väärtushinnanguid.

Peamine rõhk on lastel ja noortel, samuti meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamisel töökohtadel ning koduvägivalla vastu suunatud teavitus- ja ennetustegevus. Muide, kogu rahvusvahelisele arengukoostööle (siia kuuluvad ka programmid teistes maailmajagudes nagu Aafrika, Aasia, aga ka Ladina-Ameerika riigid, samuti Afganistan ja Palestiina) kulutab Norra igal aastal 1% meie majanduse SKP-st. (Aastal 2012 oli Norra SKP umbes 500 miljardit dollarit. – TI).

TI: Norra ja Eesti suhete ajalugu on tõepoolest üsna pikk ja mitmekülgne, kasvõi II maailmasõja ajal, kui Norra rügement võitles koos eestlastega Sinimägede lahingus idarinnet tagasi hoides ja isegi Nõukogude ajal, kui 1984 loodi Norra-Eesti sõprusselts.

LKG: Just, ja see sõprusselts on mitmeti põhjuseks, miks nüüd, Eesti taasiseseisvumise ajal, on meie riikide vahel nii lähedased sidemed. Näiteks on paljuski just selle seltsi teene, et Norra kirjandust on küllalt laiaulatuslikult eesti keelde tõlgitud ja eestlastele kätte saadavaks tehtud. Nende Eesti-poolsele eestvedajale annab Norra kuningas järgmisel kevadel spetsiaalse teenetemärgi.

TI: Norra riik toetab ka Norra vast suurima kunstniku Edvard Munchi 150. sünniaastaga seotud üritusi. Oktoobris pakute eestlastele tasuta võimalust vaadata tema töödega seotud filme Artise kinos.

LKG: Tõepoolest, teeme seda suure heameelega. Muide, Artise kinos teeme ka Munchi kuulsamate tööde plakatinäituse – samal ajal filminädalaga, mis koos viie tema elu ja tööd kajastava filmiga kokku peaks Eesti inimestele andma korraliku sisevaate meie armastatud ja maailma üheks tähtsamaks kunstnikuks peetava norralase loomingusse. Oslos on üldse sellel aastal nii-öelda Munchi palavik, on avatud ka spetsiaalne ja suurejooneline Munchi näitus, mis on kõigi aegade suurim ja tõeliselt erakordne ning muljetavaldav, seal on mitmed tema tööd, mida kunagi varem ei ole avalikkusele näidatud, samuti tema fotod.

TI: Kui nüüd kirjanduse juurde tagasi tulla, siis Norra kirjandus on klass omaette: Nobelitega pärjatud Henrik Ibsen, Knut Hamsun ja Sigrid Undset on kindlasti paljusid inimesi ka Eestis mõjutanud. Eestlaste kohta öeldakse, et meie kirjanik A. H. Tammsaare on oma teostes ehedalt tabanud seda eestlaslikku olemust, teisalt öeldakse, et Tammsaarest tilkus igast august Hamsunit, kes oli talle suur eeskuju. Millise Norra kirjaniku loomingust tuleb teie arvates n-ö norralikkus kõige paremini esile?

LKG: Väga raske on ühte valida. Kõik kolm, keda mainisite, on seda norralikkust väga oskuslikult edasi andnud. Aga vast endiselt kõige aktuaalsem neist on norralaste jaoks siiski Ibsen. Tema oma „Nukumajaga“ on ka Norra ühiskonnas nüüd lahutamatuks osaks oleva meeste ja naiste võrdsete õiguste arusaamale alusepanija. Teda lavastatakse Norras endiselt väga palju ja tihti, üle aasta toimuvad Oslos spetsiaalsed Ibseni teatrifestivalid.

TI: Ja muusikast peaksime kõik Edvard Griegi kuulates Norra olemust tabama?

LKG: Just täpselt! Üks asi, mis minu arvates on iseloomulik kogu norra kultuurile – kunstist ja kirjandusest muusikani – on looduslähedus, karmides elutingimustes hakkama saamine ja uudishimu… Seda on vaja raskuste vallutamiseks. See tähendab, et me oleme leppinud, et sõltume loodusjõududest, mägedest ja merest, tunneme looduse vastu aukartust ja armastust ning oleme temaga üks. Kõlab ehk natuke müütiliselt, aga kui tulete Munchi filmi ja tema teoseid vaatamast, panete Griegi plaadi peale, ja loete näiteks Undseti, siis saate kohe aru, mida ma mõtlesin.

TI: Kas on mõni kaasaegne Norra kirjanik, keda eestlastel soovitaksite kindlasti lugeda? Või muusik, keda peaks kuulama?

LKG: Kirjanikest soovitaksin Jo Nesbo krimiromaane – need on tõeliselt head ja väga norralikud, armastan neid ise ka väga. Samuti näiteks autorit nimega Mariet Lindström ja tema teos „Vaikuse päevad“. Muusikast eelistan ise jazz’i. Tore bänd on ka elektroonilist muusikat viljelev Röyksopp, maailmas laialt tuntud ja ka Eestis kontserte andnud.

Tahaksin veel mainida, et kõik Norra suured kultuuriklassikud reisisid omal ajal väga palju Euroopas ja praegu meie ühiskonda hästi ilmestav multikultuursus on just nende loomingu kaudu meie teadvusesse jõudnud.

TI: Et siis Norras on palju immigrante?

LKG: Meil on väga multikultuurne ühiskond ja tõepoolest, meie rahvaarvust on 13% immigrante (eristame esimese, teise ja kolmanda põlvkonna immigrante). Oslos on immigrante 25–30%. Immigrandid adapteeruvad Norras väga hästi.

TI: Kas ja kuidas immigrandid ka Norra riigile kasulikud on?

LKG: Muidugi on. Meil on tööjõudu vaja, vahepeal oli meil väga tõsine tööjõupuudus. Nende panus Norra majandusse on väga oluline. Muide, immigrantidest rääkides – kõige suurema sisserännanute protsendi moodustavad meil rootslased… Aga muidugi ka pakistanlased, somaalid, vietnamlased ja teised. Ja veel: immigrandid on kaasa toonud plahvatusliku arengu meie toidukultuuri maastikul.

TI: Toidust rääkides – mida siis päris Norra köök endast kujutab? Lõhe kümnel erineval moel?

LKG: No kala ja mereande on meie menüüs palju küll. Oleme leiutanud mitmeid mooduseid, kuidas kala säilitada – enne kui külmkapid tulid. Matsime maa alla ja kuivatasime päikese käes. Üks tuntumaid tänapäevani kasutusel olev moodus on ehk rakfisk – soolatud ja 2–3 kuuks maa sisse kaevatud forell, mida süüakse küpsetamata. Samuti gravlax – 24 tunniks soolatud lõhe, mida süüakse samuti toorelt. Lihast on meil eelkõige sealiha. Üks traditsioonilisemaid toite on seapea, mille me sööme täielikult ära, ühtegi tükki ei jää üle. Ja muidugi heeringas – juba keskajal käisime me siin Tallinnas teie juures heeringaid vilja vastu vahetamas.

Tänapäeval iseloomustab Norra kööki ehk kõige paremini nn Põhjamaade toidu nimeline kontseptsioon, mis tähendab, et vanade, traditsiooniliste retseptide loomingulisel tõlgendamisel kasutatakse värskeid, orgaanilisi põllusaadusi ja söögiks mõeldud kariloomi kasvatatakse eetilise kohtlemise põhimõttel.

TI: Oleks ka üllatav, kui leiduks mõni norralane, kellele ei meeldiks suusatamine…

LKG: Sellist juhust vaevalt et kohtate! Suusatamine on meil veres ja just murdmaasuusatamine annab võimaluse siseneda loodusesse hoopis teisel, rohkem isiklikul ja mõnes mõttes ürgsel moel. Talvel veedan Tallinnas praktiliselt kogu oma vaba aja kas Nõmme või Pirita suusaradadel. Muide, sellel aastal osalesin ka Tartu maratonil, küll pool-maratonil. Kogemus oli super ja nüüd treenin juba tuleva aasta maratoniks, kavatsen seekord täispikkuses raja läbi teha!

TI: Mis siis ikkagi on see, peamine, mis teie arvates eestlasi ja norralasi ühendab?

LKG: Teate, mul on tunne, et me räägime paljuski n-ö sama keelt. Oleme harjunud raskete tingimustega, oleme otsekohesed ja vähese jutuga. Kui lubame, siis teeme. Ja võtame oma kultuuri väga tõsiselt ja südamega.