INTERVJUU SAADIKUGA: Norra suurima kunstniku Edvard Munchi 150 juubeliaasta puhul, käis KesKus’i tegevtoimetaja Tiina Ilsen Norra Kuningriigi suursaadikult Lise Kleven Grevstadilt uurimas, mida Eesti inimesed üldse Norrast teadma peaksid.
Lise Kleven Grevstad (LKG): Ahaa, KesKu’ist – ma olen teie lehte näinud ja lugesin intervjuud Itaalia saadikuga.
Tiina Ilsen (TI): Nii see tõepoolest on, tahame natuke rohkem avada neid riike, kes aktiivselt oma kultuuri Eestisse toovad. Olete olnud Eestis nüüd 3 aastat – kas siiatulek oli teie isiklik eelistus või lihtsalt n.ö. üks lähetustest?
LKG: Eesti oli ikka mu teadlik valik, taotlesin saadiku kohta just siia. Eesti on muide Norra diplomaatide seas väga ihaldatud välislähetus. Norralased tunnevad Eestiga väga suurt lähedust – nii geograafiliselt, kui kultuuri silmas pidades. Meil, norralastel, on siin hea olla.
TI: Mis siis te arvate, mis tuleb inimestele pähe, kui mainitakse Norrat?
LKG: Ma olen sageli kuulnud, et inimestel tuleb Norra mainimisel pähe lõhe, suusatamine, võrdõiguslikkus, kaunis loodus ja loodusressursid. Muide, loodusressursside all mõeldakse muidugi enamat kui vaid naftet ja gaasi, kindlasti peab siin nimetama ka hüdroelektrit ja kala. Ma loodan ka, et Norrat nähakse pühendunud riigina, kellel ei ole ükskõik, mis maailmas toimub, ning kes on usaldusväärne partner oma sõpradele ja liitlastele.
TI: Ei olegi nii üldtuntud fakt, et Norra oli eelmisel aastal suuruselt neljas investor-riik Eestis. Mis valdkonnad siis Eestis Norra raha siia meelitavad?
LKG: Eelmisel aastal tõepoolest, selle aasta numbreid ei ole veel avaldatud. Praegusel hetkel on Eestis 400 Norra kapitalil põhinevat ettevõtet, ja see on ka Norra majanduse kontekstis päris suur number. Norra ettevõtetele huvitavad valdkonnad Eestis on eelkõige energia ja taastuvenergia, kliima ja keskond, mere ja puiduga seotud ärid, teenused sh ka info-ja kommunikatsioonialad. Norra investeeringuid on nii tootmis- kui teenustesektori ettevõtetes ja kinnisvaras. Spekter on päris lai. Norra äriringkondade jaoks on Eesti väga positiivne koht, kuhu investeerida, inimesed on meiega sarnase mõttelaadiga ning riigi poliitiline ja majanduslik stabiilsus on ettevõtluse jaoks oluline. Eestisse investeerimine on meie jaoks oluline, siinsamas saatkonna majas asub eraldi Norra majandusesindus Innovation Norway ja meil on ka Norra-Eesti kaubanduskoda. Nii et võtame Eestiga majandussuhteid ja Eestisse investeerimist ka riiklikul tasandil väga tõsiselt.
TI: Aga on veel ka Norra riiklikud abiprogrammid Eestis, ja need on suhteliselt suuremahulised. Kas see on Norra puhul tavaline, et toetust antakse mitte ainult arengumaadele, vaid ka Euroopa Liidu liikmetele või on Eesti erand?
LKG: EMP ja Norra toetused, mis toetavad sotsiaalset ja majanduslikku sidusust Euroopas, on osa Norra koostööst Euroopa Liiduga. Nagu te teate, ei ole Norra EL-i liikmesriik, kaks korda on meil sellel teemal referendumit peetud (1972 ja 1994) ja mõlemal korral ütles Norra rahvas ühinemisele ei. Küll aga oleme me EMP lepingu kaudu Euroopa siseturul võrdne partner liikmesriikidega, me oleme Schengeni koostöö liikmed ning tihedalt integreeritud paljudes valdkondades haridusest julgeolekuni.. Näiteks osaleme me koos Eestiga ka Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis.
Euroopa Liiduga toimuvast tihedast koostööst ja integreeritusest tingituna on Norra võtnud endale kohustuse toetada Euroopa Liidu liikmesriike, nii esimeses etapis 2004 aastal EL-iga ühinenuid, mille hulgas on ka Eesti, kui ka Bulgaariat, Rumeeniat, Hispaaniat, Portugali ja Kreekat. Ma tahaksin täpsustada, et sotsiaalse ja majandusliku sidususe toetamisel on tegu pigem tugevate partnerlussuhete arendamisega, kui abi osutamisega traditsioonilises mõttes. Seda näeme me väga selgelt ka Eestis, kus EMP ja Norra toetused on andnud tõuke muljetavaldavale koostööle Eesti ja Norra asutuste, inimeste ja ettevõtete vahel.
TI: Mis summadest ja valdkondadest me Eesti puhul siis räägime?
LKG: Norra, Island ja Liechtenstein toetavad Eestit perioodil 2009-2014 koguni 45 miljoni euroga. Eesti avas kõik selle perioodi programmid esimesena ja me oleme partnerlusega väga rahul. Eestlased tegutsevad efektiivselt ja korrektselt, teiega on lihtne üksteisemõistmist saavutada, mõtleme sarnaselt ja jagame samu väärtushinnanguid.
Peamine rõhk on lastel ja noortel, samuti meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamisel ning koduvägivalla vastu suunatud teavitus- ja ennetustgevus, aga ka keskkonnasõbralikul innovatsioonil.
TI: Norral ja Eesti suhete ajalugu on tõepoolest üsna pikk ja mitmekülgne. Juba 1984. aastal loodi Norra-Eesti Ühing .
LKG: Just, ja see ühing on mitmeti põhjuseks, miks nüüd, Eesti taasiseseisvumise ajal on meie riikide vahel nii lähedased sidemed, eriti kuluuri vallas. Ja vaid mõni aasta hiljem loodi ka samasugune Eesti-Norra Selts Eestis ning mul on hea meel öelda, et sel kevadel andis Norra kuningas nende eestvedajale Eha Vainule Norra Kuningliku Teenetemärgi.
TI: Norra riik toetab ka Norra vast ehk suurima kuntsniku Edvard Munchi 150nenda sünniaastaga seotud üritusi. Oktoobris pakute eestlastele tasuta võimalust vaadata tema töödega seotuid filme Artise kinos.
LKG: Tõepoolest, teeme seda suure hea meelega. Muide, Artise kinos teeme ka väikse Munchi kuulsamate tööde plakatinäituse, samal ajal filminädalaga, mis koos viie tema elu ja tööd kajastava filmiga kokku peaks Eesti inimestele andma korraliku sisevaate meie armastatud ja maailma üheks tähtsaimaks kunstnikuks peetava norralase loomingusse. Oslos on üldse sellel aastal nii-öelda Munchi palavik, suurejoonelist ja ainulaadset Munchi näitust on saatnud suur edu; näitus on kõigi aegade suurim ja tõeliselt erakordne
TI: Kui nüüd kirjanduse juurde tagasi tulla – Norra kirjandus on klass omaette: Henrik Ibsen, Knut Hamsun ja Sigrid Undset on kindlasti paljusid inimesi ka Eestis mõjutanud. Eestlaste kohta öeldakse, et meie kirjanik A.H. Tammsaare on oma teostes ehedalt tabanud seda eestlaslikku olemust, teisalt öeldakse, et Tammsaare tilkus igast august Hamsunit, kes oli talle suur eeskuju. Millise Norra kirjaniku loomingust teie arvates tulen n.ö norraklus kõige paremini esile?
LKG: Väga raske on ühte valida. Kõik kolm, keda mainisite on seda norraklust väga oskuslikult edasi andnud. Aga vast endiselt kõige aktuaalsem neist on norralaste jaoks siiski Ibsen. Tema oma “Nukumajaga” on ka Norra ühiskonnas nüüd lahutamatuks osaks oleva meeste ja naiste võrdsete õiguste arusaama aluspanija. Teda lavastatakse Norras endiselt väga palju ja tihti, üle aasta toimuvad Oslos spetsiaalsed Ibseni teatrifestivalid.
TI: Ja muusikast peaksime kõik Edvard Griegi kuulates Norra olemust tabama?
LKG: Just täpselt! Üks asi, mis minu arvates on iseloomulik kogu Norra kultuurile – kunstist ja kirjandusest muusikani – on looduslähedus, karmides elutingimustes hakkama saamine ja uudishimu… Seda on vaja raskuste vallutamiseks. See tähendab, et me oleme leppinud, et sõltume loodusjõududest, mägedest ja merest, tunneme looduse vastu aukartust, armastust ja oleme temaga üks. Kõlab ehk natuke müütiliselt, aga kui tulete Munchi filmi ja tema teoseid vaatamast, panete Griegi plaadi peale, ja loete näiteks Undseti, saate kohe aru, mida ma mõtlesin.
TI: Kas on mõni kaasaegne Norra kirjanik, keda eestlastel soovitaksite kindlasti lugeda? Või muusik, keda peaks kuulama?
LKG: Kirjanikest soovitaksin Jo Nesbø krimiromaane – tõeliselt head ja väga norralikud, armastan neid ise ka väga. Samuti näiteks autorit nimega Merethe Lindstrøm ja tema teos “Vaikuse päevad”. Muusikast eelistan ise jazzi, näiteks Jan Garbarekit. Tore bänd on ka elektroonilist muusikat viljelev Röyksopp, maailmas laialt tuntud ja ka Eestis kontserte andnud. Kuid minu lemmikžanriks on kaasaegne tants, eriti Carte Blanche ja Jo Strømgren. Kevadel oli Tallinnas väga huvitav vaegnägijate tantsuprojekt – Fragile – mille algatajaks oli norra koreograaf Kjersti Engebrigtsen. Ja siis on veel väga võluv eesti-norra tantsuduo Külli Roosna ja Kenneth Flakiga, mis on suurepärane koostööprojekt.
Tahaksin veel mainida, et kõik Norra suured kultuuriklassikud reisisid omal ajal väga palju Euroopas ja praegu meie ühiskonda hästi ilmestav multi-kultuursus on just nende loomingu kaudu meie teadvusesse jõudnud.
TI: Et siis Norras on palju immigrante?
LKG: Meil on multikultuurne ühiskond ja tõepoolest, meie rahvaarvust on 13% immigrante. Oslos on immigrante 25-30%. Immigrandid adapteeruvad Norras väga hästi. Loomulikult on erinevusi, kuid üldjoontes integreeruvad nad hästi.
TI: Kas ja kuidas immigrandid ka Norra riigile kasulikud on?
LKG: Muidugi on. Nende panus Norra majandusse on väga oluline. Muide, immigrantidest rääkides – kõige suurema sisserännanute protsendi moodustavad meil Põhja-Euroopa maadest tulnud nagu rootslased ja poolakad… Aga muidugi ka pakistanlased, somaalid, vietnamlased ja teised, viimsel ajal ka inimed Lõuna-Euroopa riikidest. Ja veel – immigrandid on kaasa toonud plahvatusliku arengu meie toidukultuuri maastikul.
TI: Toidust rääkides – mida siis päris Norra köök endast kujutab? Lõhe kümnel erineval moel?
LKG: No kala ja mereande ikka on meie menüüs palju küll. Oleme leiutanud mitmeid mooduseid kuidas kala säilitada – enne, kui külmkapid tulid. Matsime maa alla ja kuivatasime päikese käes. Üks tuntumaid tänapäevani kasutusel olev moodus on ehk rakfisk- soolatud ja 2-3 kuuks maa sisse kaevatud forell, mida süüakse küpsetamata. Samuti gravlax – 24 tunniks soolatud lõhe, mida süüakse samuti toorelt. Üks traditsioonilisemaid toite on lambapea-mille me sööme täielikult ära, ühtegi tükki ei jää üle. Ja muidugi heeringas – juba keskajal käisime me siin Tallinnas teie juures heeringaid vilja vastu vahetamas.
Tänapäeval iseloomustab Norra kööki ehk kõige paremini nn. Põhjamaade toidu nimeline konseptsioon, mis tähendab, et vanade, traditsiooniliste retseptide loomingulisel tõlgendamisel kasutatakse värskeid, orgaanilisi põllusaaduseid ja söögiks mõeldud kariloomi kasvatatakse eetilise kohtlemise põhimõttel.
TI: Oleks ka üllatav, kui leiduks mõni norralane, kellele ei meeldiks suusatamine…
LKG: Öeldakse ju, et norralased sünnivad suusad jalas! Suustamine on meil veres ja just murdmaasuusatamine annab võimaluse siseneda loodusesse hoopis teisel, rohkem isiklikul ja mõnes mõttes ürgsel moel. Talvel veedan Tallinnas praktiliselt kogu oma vaba aja kas Nõmme või Pirita suusaradadel. Muide, sellel aastal osalesin ka Tartu maratonil, küll pool-maratonil. Kogemus oli super ja nüüd treenin juba tuleva aasta maratoniks, kavatsen seekord täispikkuses raja läbi teha!
TI. Mis siis ikkagi on see, peamine, mis teie arvates eestlasi ja norralasi ühendab?
LKG: Teate, mul on tunne, et me räägime paljuski n.ö. sama keelt. Oleme harjunud raskete tingimustega, oleme otsekohesed. Kui lubame, siis teeme. Ja võtame oma kultuuri väga tõsiselt ja südamega.