Nikolai Jevreinovi näitemäng. 1920. aastal kirjutatud. Tänased tudengid mängivad.
Palju tegelasi, palju kihte on selles näitemängus. Peategelastel roll rollis, mis omakorda on mingis rollis, mis omakorda mängib neljandat rolli. Sellisena vaieldamatult tähtis osa õppeprotsessist.
Mis siis on tähtis? Tähtis, noorele näitlejale, kui ta juba kolmandat aastat koolis on, on mängida publiku ees. Ühte etendust vähemasti 15 korda. Areneda etendusest etendusse.
Samas on tähtis mängulust. Et tal oleks hea tunne esietendusel lavale astuda. Et kõik oleks valmis ja selge. Et ta teaks, mida ta teeb. Et ta tunneks ennast kindlalt ja hästi. Niipalju, kui näitleja ennast üldse esietendusel kindlalt saaks tunda.
Tähtis on, et koolis saaks noor näitleja võimalikult palju eripalgelist tööd. Ettevalmistusi selleks, et tulevikus eripalgelist tööd teatris teha. Erinevate lavastajatega. Erinevates stiilides. Teatripilt on päris kirju praeguseks.
Ja siis on tähtis, et näitleja saaks enamiku vihu ja ämbrisseastumisi kooliajal ära tehtud. Ka lavastajapoolseid ämbrisseastumisi vast.
Kõige tähtsam on vist, et näitlejal oleks kooli lõpetades enam-vähem kindel tunne. Mõningane sisemine veendumus oma võimetes. Tahtes niikuinii.
Hinne – iisi