Kaubamajad saavad iga päeva juurde uusi funktsioone. Ostukeskuses saab näljane süüa, kodutu sooja ja varas igapäevast peatoidust. Vähe sellest, nüüdsest saab kaubamajas ka abielluda. Vähemalt nii ütleb ühe müügikoha reklaam.
Igati tänuväärne algatus, inimesed käivad pühapäeviti kiriku asemel ?oppams. Miks nad ei või siis ennast kaubamajas laulatada või seal oma lapsi ristida ehk surnuid matta. Kusagil peab ju neid tüütuid toiminguid korraldama. Tehnika taha asi pidama ei jää.
Kõige lihtsam on laste ristimisega. Milleks siis kaubamajas peldikud on? Krooniga teed ukse lahti, kraanist lased törtsu sitast vett imikule kuklasse ja tehtud see õudne asi ongi. Veemonopoli, kontrollitud veehinna ja sunnismaiste klintide nimel ristin sind Ago Endrik Kergeks. Või vähemalt Allan Alakülaks.
Ka matuseid on kaubamajas lihtne korraldada. Külmkambrid on, sülti ja viina on, kõike on. Infoletid on sellised vaiksed ja kurvad kohad, kus keegi kunagi ei käi. Seal on hea rahulikult lähedasi inimesi jäätmetöötluskeskusesse saata. Milleks head põllumaad kalmistute peale raisata?
Kaubamajas abiellumisega on aga siiani veel palju probleeme. Esiteks keegi meie ühiskonnas enam naljalt ei abiellu, teiseks kui abiellub, siis kohe ka lahutab. Kaubamaja peaks mingi garantii andma, sest teada on: perekonnad ei seisa kuidagi koos. Perekond kujutab endast kord juba sellist junni toodet ja teha pole siin midagi. Inimesed ei suuda perekonnas lihtsalt omavahel midagi kokku leppida.
Jama ei taha keegi, pole vaja vihaseid kliente, kes tulevad kaubamajja sõimama, et mis te mind selle joodikurämpsuga paari panite. Või et võtke tagasi oma frigiidne lehm. Pere, kool ja riik ei taga ju mitte mingit inimkvaliteeti. Mõelge ise, kui keegi määrib teile Pärnoja või Veidemanni kaela ehk siis sokutatakse allahinnatud pasa letist Evelyn Sepp.
Samas ei saa jätta abielude sõlmimist ka riigi või kiriku kätte. See oleks ebaõiglane ja tekitaks kahtlusi kaubamajade kõikvõimsuse küsimuses. Nii et inimesed peavad igal juhul kaubamajades abielluma. Olgu või säästumarketi juurvilja osakonnas.
Tegelikult polegi muud arutada kui seda, kus on kaubamajas kõige parem abielusse astuda. Kassa juures saab küll allkirja anda, aga kõik vaatavad imelikult, kui sa midagi ei osta. Parim koht abiellumiseks on see nurk, kus müüakse parim enne möödas asju. Või siis konteinerid halvaksläinud banaanidega ostukeskuse räpases tagahoovis