Naisvõitlejad Kairi Keso ja Kristel Sarnet ärandasid Hella Hundi hüpermänedšer Martin Sepingu ning suundusid vaatama, mida pakub teisenev Kloostri Ait Vene tänaval.
Kloostri Ait oli ennemalt kõigi nende meelispaigaks, kes kasvõi natukene tahtsid ennast seostada sõnaga “kultuur”. 1994. aastal avatud boheemlaste vabameelse salongi slõuganiks oli kümne aasta vältel “Mitte ainult leivast”, õhtu-õhtult täitsid suurt, puulaudade ja kaminaga sisustatud saali kõikvõimalikud karvased ning sulelised, ajasid kurgust alla Karksi õlut, lobisesid eelviimasest raamatust, hammustasid pelmeeni ning passisid laisalt, mis toimub laval. Aga laval toimus see, mida sinna organiseeris Jaak Johanson – see tähendab elavat muusikat iga nädal, kõige naljakamates koosseisudes ning üllatavama saundiga.
Muuseas, kamin on Aidas siiani alles, ent publik vahetus aastakest paar tagasi, kui koht võttis uue kursi, muutus restoraniks ning peletas eemale solvunud märsilohistajad, kes pudenesid tee, õlle ja töö otsinguil linna mööda laiali. Boheemlaskonna äkkreageering ning uue Aida algne tühiolek omasid põhjust – see koht ei osanud ennast kuhugi paigutada. Kaks aastat hiljem aga täheldame täiesti teist pilti, Ait on oma kuvandi üles leidnud ning külastajarohke, nagu muistegi. Osalt kindlasti seetõttu, et jätkatakse elava muusika traditsiooni. Kõik, kes tahavad tarbida kvaliteetset, aga kergestiseeditavat d?ässi, on Kloostri Aidas ka täna kohal. Samuti on kadunud saali esialgne steriilsus ning võtnud hoopis mugavama ja õdusama vormi. Aita tagasi on imbumas sealt kunagi uksi paugutades lahkunud intelligents ning loomekaader. KesKus soovitab igal juhul uuenevat Aita kõigest väest, sest koht püsib igati värskena.
Mitte ainult leivast küll, ent ilma söögita on siiski raske. Võrreldes vana Aidaga on uus Ait tunduvalt rohkem toidule rõhunud, mis annab võimaluse peale õllekaanimise ka teistlaadi ajaviiteks. Meie võitlusgrupp maitses menüüst küllaltki erinevaid asju ning jäi pakutava iga hetkega rahule.
Tehke järgi. Algatuseks peaks hammustama krevetisalatit täidetud ingveriga (85 EEK). Mahlane. Seejärel (eriti kui lähete mitmekesi, sest ega üksikinimese kõht pole toiduladu!) ei pääse kuidagi mööda grillitud antrekoodist rohelise salatiga (90 EEK), praetud forellist tomati ja paprikasalatiga (115 EEK), hanefileest õunakastmes (150 EEK), grillitud köögiviljadest (55 EEK) ning ahjukartulist (35 EEK).
Kogu kompott on veenev, köök ja kokk tunnevad igal juhul asja ning ka hinnaklass jääb täiesti keskmiseks. Magustoidufriigid keeravad lõpuks kinni veel toorjuustukorvikese puuviljakastmega. Vaid üks asi, mille kallal iriseda annab: miks maksab kruus teed kahekümne viiekas ja ei ole sugugi normaalne kannutee? Mõelge ümber, targad inimesed!
Uue Aida ilmselge pluss vanaga võrreldes on kindlasti imehea teenindus. Teenindaja on lihtsalt armas, kiire ja vastutulelik. Ning äsja lapse sünnitanud Martin Seping lisab, et avarate ruumide tõttu on vähe suitsuvingu ja piisavalt palju ruumi titekäruga manööverdamiseks. Kindlasti maksab Aita külastada nädalavahetusel, kus siin plõnksub juba eelmainit hüva ja elus muusika. Viva!