SEE POLE MINGI HIRMUTAMINE: Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu räägib tööõnnetuste suurest arvust.
Neid vanasõnu, mis manitsevad ikka visalt ja kõvasti tööd tegema, meil, eestlastel, jagub. Ehk ongi selline pilk maas rühmamine osa meie geneetilisest koodist?
Oma raha
Ei oska me korralikult siesta’t pidada, töönädal peab ikka olema vähemalt 40 ja kõval mehel 60 tundi ning puhkus pole puhkus, kui selle ajal maal kuuri katust ei saa vahetatud. Nii päevast päeva, aastast aastasse. Kuu aega töötad ja ootad palgapäeva. Aga üks palgapäev on kõigil kindlasti meeles – see kõige esimene. Päris Oma Raha. Meie põlvkonna inimestel oli see enamasti juba üsna varakult kolhoosis heina tehes või peete-kartuleid kõblates teenitud.
Rassisin väikse tirtsuna maal vanaonu juures, meil olid kanad, pardid, lambad, lehm ja sigagi. Tegime heina, kõplasime kartuleid ning sügisel tulid need üles ka veel võtta. Ei osanud isegi väga küsimust niipidi püstitada, et kas see meeldib või ei meeldi. See lihtsalt oli nii. Kõigil olid sellised maavanaemad-vanaisad, kõik rühmasid suvi läbi maatöid teha. Õhtul sai koos naabrilastega ujuma minna ning suve lõpus linna minnes tubli töö eest ka taskuraha kaasa.
Neid maavanaemasid-vanaisasid on nüüd palju vähemaks jäänud. Või kui isegi selline tegelane olemas on, siis heina tegemine ja peetide rohimine on enamasti asendunud murutraktoriga ringipõristamisega. Ja lapsevanemad näevad kurja vaeva, et leida mõni tuttava tuttav, kellel oleks päris lehm või lambakari, mida lapsele näidata.
Nii tulebki esimene palgapäev ja Päris Oma Raha tänastel noortel sageli alles keskkoolisuvedel või pärast kooli lõppu, vahel hiljemgi. On see siis kooli kõrvalt kohvikus ettekandjana töötades või juba erialasele tööle minnes, tunne on ikka eriline.
Üks proovipäev
Karjääri alguses napib noortel kogemusi nii töös kui ka õigustes ja kohustustes, mis töösuhtega kaasas käivad.
Ühelt poolt on küsimus juriidiline ja vormistuslik. Tööle asudes tuleb sõlmida tööleping, kus mõlema poole õigused ja kohustused selgelt ära toodud. Isegi siis, kui see töö on ajutine ja isegi siis, kui tööandja teeb ettepaneku tulla enne lepingu sõlmimist mõneks ajaks n-ö proovipäevadele ametit proovima.
Võib tulla üllatusena, kuid tegelikult ei ole proovipäevasid olemas. Juba esimesest päevast peale on tegemist ametliku töösuhtega ning tööga tutvumiseks on ette nähtud katseaeg. Selle eest tuleb maksta tasu ning töötajale laienevad kõik töösuhtes olemisega tagatud õigused. Tõsi, on siiski ka üks erand – Töötukassas arvel olevatel töötutel on Töötukassa teenusena võimalik teha ÜKS proovipäev.
Muidugi teame inspektsioonis hästi ka neid juhuseid, kus ehitusplatsil silkavad ringi n-ö vabatahtlikud müüriladujad, köögis töötavad kokad on kõik tööl esimest päeva jne. Õnneks selles vallas olukord siiski paraneb.
Eeskätt on see ikkagi töötaja enda huvides, et oleks sõlmitud korralik tööleping. Kirjalikult. Alates esimesest päevast. Ainult see, mitte hägus suusõnaline kokkulepe või umbmäärane lubadus leping kunagi hiljem casino teha aitab tagada noore õigusi juba esimesest tööpäevast.
Neli õnnetust päevas
On ka teine mure, mis just tööelu alguses noori kummitab. Varasemate töökogemuste puudumine, aga ilmselt ka lihtsalt nooruslik kärsitus ja tõtlik samm on põhjused, miks suur osa tööõnnetusi juhtub just noortega. Või ka vanematega, aga suuresti just nende esimesel tööaastal.
Ja see pole mingi asjatu hirmutamine. Veerand kõigist tööõnnetustest juhtub alla 26-aastastega. Möödunud aastal oli selliseid õnnetusi 1314. See on neli õnnetust päevas. Neli noort inimest sai iga päev tööd tehes viga. Kas seda on palju või vähe? Minu meelest on see neli inimest liiga palju. Iga päev.
Kui vaadata nende numbrite taha, et mis siis õigupoolest juhtus, siis suur osa õnnetusi oli selliseid, mille võiks kanda kogemuse puuduse alla – oldi valel ajal vales kohas, ei osatud masinat või materjali õigesti käsitseda jne. Ühesõnaga, need olid olukorrad, mida tegelikult annab vältida. Hea küll, alati ei tähenda õnnetus seda, et jäädakse ilma näpust või kukutakse jalg kuuks ajaks kipsi, kuid ka väiksemate traumade puhul tuleb sageli mõnda aega töölt eemale jääda. Mõistlikum oleks püüda seda ju vältida.
Nii et, noor, tööta targalt. Ja lapsevanem, kes sa oled kogenum – küsi noore käest, kuidas tal tööl läheb. Eriti, kui see on tema esimene töökoht ja eriti, kui need on tema esimesed nädalad tööl. Tööandjal aga tasub meeles pidada, et just sinu suhtumine oma tööelu alustavasse töötajasse määrab ära selle, kuidas seesama noor tulevikus töösse ja järgmistesse tööandjatesse suhtub.
Teeks nii, et see esimene töökoht ja palgapäev ja Päris Oma Raha jääb tänastele noortele positiivse mälestusena kogu eluks meelde! Küll neid tuleb siis edaspidigi veel ja veel.
