KUI RAHA SÕIDAB KOLINAL MÖÖDA: Tallinn Film Wonderlandi tegevjuht Liina Maria Lepik räägib uuest megaprojektist ehitada Koplisse Balti manufaktuuri kompleksi nüüdisaegne filmistuudio.
Ligi 20 aastat on kvaliteetsete stuudiote puudus filmisektorile valusalt tunda andnud – stuudiote nullist peale ladudesse ehitamise vaev, heli salvestamise puudused, ilmaoludest sõltumine, välisallhangetes osavõtmise raskendatud tingimused ja lootusetus, et suurprojektid Eestisse tuleks.
Puhtad võimalused
Tuletame meelde, et hiljuti ETV-s näidatud BBC sarja „Sõda ja rahu“ – 11-miljonilise eurose eelarvega 6-osaline teleseriaal – stuudiovõtted filmiti Leedus, kuna seal on üks heal tasemel stuudio. See on vaid üks näide, millised summad lähevad Eesti filmitööstusest ja majandusest mööda.
Selle murekoha lahendamiseks on Eesti filmitootjad ühendanud jõud ja loonud ettevõtte Tallinn Film Wonderland, mille taga on produktsioonifirmad nagu Allfilm, Filmivabrik, Kinosaurus, Nafta, Stellar ja Taska ning seitsmenda osanikuna Eesti Filmitööstuse Klaster, mis koondab ka ülejäänud produktsiooniettevõtted selle ettevõtmise taha. Teeme tihedat koostööd Eesti Filmi Instituudiga, et koos tutvustada Eesti filmimaastikku ja võimalusi.
Meie projekti eesmärk on ehitada maksimaalselt funktsionaalne stuudiokompleks kolme eri suurusega stuudioga ja vajalike abiruumidega, mis tagaks paindlikkuse erinevateks võteteks ja erinevatele sihtrühmadele nagu film, reklaam, tele ja ka üritusturundus. Linnak ühendaks endas audiovisuaalse sektori erinevad teenusepakkujad (tehnika rentijatest järeltootmiseni välja), mis tagaks kõikide vajalike teenuste pakkumise linnakus endas ja tekitaks sünergia ning ristmüügi kaudu annaks võimaluse kasvatada jõulisemalt eksporti.
Välisvete kalad
Asukohaks planeerime Balti Manufaktuuri alale (Kopli 35) rajada uue täisfunktsionaalse stuudiokompleksi koos võteteks vajalike teenuste rendipindadega ning koostöös Manufaktuurihoone omanikuga renoveerida vanas majaosas audiovisuaalse valdkonna ettevõtetele bürooruumid. Need kaks hoonet jääksid kandma filmilinnaku kontseptsiooni, kus kõik teenused oleksid kättesaadavad.
Vabanedes stuudio puudumise piirangutest, kasvab audiovisuaalse sektori käive, kogemuse kaudu tõuseb kvaliteet, väheneb tootmise tsüklilisus, lisandub töökohti ja väljakutseid ka BFM järelkasvule. Võidavad ka toetavad majandusharud nagu teenindus ja turism, kasvab maksutulu. Meie sihtrühmaks on Skandinaavia ja Kesk-Euroopa, aga ka kaugemad riigid on uute sihtriikide otsingul. Näiteks on produtsendid meiega juba ühendust võtnud, sealhulgas USA-st. Ise usume, et suudame selle missiooniga aidata Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud filmimaade hulka ning kasvatada Eesti majandust. Ning anda riigist niivõrd sõltuval sektorile võimalus saada iseseisvalt jalad alla. Meie anname õnge, et audiovisuaalne sektor saaks püüda välisvetest rohkelt kalu.
Võrrandist on puudu stuudio
Koduloouurija Ingomar Tuul kangutas, lisaks Maria Lepikule, stuudioehituselt välja Allfilmitegelinski Ivo Felti, et tutvuda Kopli filmistuudio mõtetega suts lähemalt.
On kuulda olnud, et Koplisse tuleb vägev filmistuudio. Mille poolest see stuudio eriline tuleb?
Jah, kuuldus on õige. Planeerime stuudiokompleksi ja üldisemat filmilinnakut Kopli 35 asuva Balti Manufaktuuri alale. Koostöös Manufaktuurihoone omanikuga renoveeritakse kõrvalmajas filmivaldkonnale bürooruumid, mis kokku moodustakski sünergilise filmilinnaku. Eesti kontekstis on kvaliteetse stuudio olemasolu juba piisavalt eriline, aga kindlasti ei piirdu me vaid kohaliku turu vajaduste rahuldamisega, vaid vaatame üheskoos kogu audiovisuaalse sektori teenusepakkujatega välisturgude poole, kuna stuudiote puudus on olnud seni suureks takistuseks meie teenuste eksportimisel. See tuleb eriline kolme stuudio tõttu, mis on erinevas suuruses (1200, 800 ja 500 ruutmeetrit) ning kõrged (kuni 14 meetrit), mis katab erinevad vajadused ja annab paindliku stuudioopereerimise võimaluse. Sellist stuudiokompleksi Põhja-Euroopas seni pole ning kindlasti tuleb see kõige moodsam. Kogu valdkonna kaasamine on samuti väärt argument meie stuudio osas.
Kas selle stuudioga kaasneb ka see, et väljamaa stuudiod hakkavad siin filme tootma? Ja mis (ja kas üldse) kohalikud filmitegijad sellest kasu saavad?
Jah, stuudiote olemasolu annab suurepärase võimaluse pakkuda oma häid teenuseid ka välismaa tootjatele. Seda nii filmi, tele kui ka reklaamide produktsiooni osas. Võttemaade valikul on palju kriteeriumeid, aga peamised on riikliku toetusmeetme olemasolu, kvaliteetne hea hinnatasemega tööjõud ning stuudiote olemasolu.
Eestil on võrrandist puudu vaid stuudiod ja selle tõttu jääb jutt lühikeseks Eestis filmimise osas. Eks välisturge teenindatakse ka praegu, aga juhul, kui võtted toimuvad väljas või on mõni muu sobiv lokatsioon. Näiteks Allfilm tegi koostööd Norra filmi juures „Kuradisaare kuningas”, mis filmiti selleks sobivas Kalvi mõisas. Kogu filmi eelarve oli 6 miljonit eurot, millest 1,3 miljonit kulutati Eestis. Sellest omakorda ligi pool läks muudele majandusharudele nagu majutus, transport, toitlustus. Selliseid projekte me koostöös kogu filmivaldkonnaga sooviksimegi Eestisse meelitada. Nii saavad ka Balti Filmi ja Meediakooli tudengid väljavaateid teha karjääri just Eestis. Stuudiote olemasolu annab Eestile potentsiaali olla tunnustatud filmimaa.
Kui kaugel on Eesti Oscar?
Meie teatav edu teisel pool ookeani on kombinatsioonis riikliku toetuse ja eduka filmifestivaliga aluseks, et võiksime lähiajal näha Eesti filmitööstuse märgatavat elavnemist. Selles mõttes on Oscarite ja Kuldgloobuste ralli tõepoolest oluline – see lihtsalt tõstab meid paremini kaardile. Eraldi teema on see, et igasugune „kultuurisport“ on subjektiivne, kunstis on võimatu välja selgitada „parimat“. Ehk siis oleme mõistagi õnnelikud, et oleme oma filmidega nii kaugele jõudnud, aga kõik see on pisut suhteline.
Praegu tundub, et Oscari-võiduga vähemalt võrdselt oluline on meie filmivaldkonna suuremaks kasvamine nii Eesti filmide kui ka väljaspoole Eestit osutatavate teenuste arvelt. Meie enda filmide riiklik finantseerimine peaks märgatavalt kasvama, sellele tasakaaluks loodame sisse tuua senisest märksa rohkem välisraha.
Kui palju raha (ja mida kõike veel) oleks tarvis, et järgmise Bondi-filmi tegevus toimuks Eestis?
Kas nüüd just järgmise, aga no näiteks ülejärgmise Bondi võiksime püüda siia tuua. Paremat promo on Eestile raske välja mõelda – kui mõni Bondi-filmi episood leiab aset Eestis, hakatakse meist maailmas oluliselt rohkem teadma – selles ei ole mingit kahtlust. Rahast – räägitakse, et Istanbul olevat „Skyfalli“ avastseeni eest maksnud 10 miljonit dollarit. Sellised need suurusjärgud on ja niimoodi seda filmi finantseeritakse. Ja uskumatul kombel ei olegi see nii suur raha, kui mõelda, millist tulu see juba ainuüksi turismi kaudu tulevikus riigile toob. Siia võiks investeerida küll.
