TULEB JAHT VÕI EI TULE? Setomaa vald, mis peaks saama reaalsuseks pärast valdade liitmist, on takerdunud ämbrisse, mille asetasid rajale kuus sealset djuudi – ehkki enamik kohalikest tahab ühineda. Meremäe volikogu liige, Seto Panga president ja Seto Infoseltsi juhataja Rein Järvelill kirjeldab situatsiooni ning mõistatab, miks kuus volikogulast valla vastu sudivad. „Seto vald siiski tuleb,“ ütleb Rein kokkuvõttes.
„Vana kalendri jaanipäeval kuulutas sootska välja Seto Kuningriigi ning tööd alustas ajutine valitsus. 20. augustil sõlmiti Eesti-Seto piirileping… Nädalapäevad hiljem lasti sootska maskides kurjategijate poolt Petseri tuletõrjemaja ees maha ja juba samal õhtul valis ajutine valitsus ühehäälselt uueks sootskaks Joroski isa Sergo, kes erinevalt eelkäijast suhtus Eesti Vabariiki ja eestlastesse äärmise vaenulikkuse ja vihkamisega… Järgmiseks hommikuks oli Seto-Eesti piir suletud ning pärastlõunal lõid vanasse sõjaväelinnakusse Jurjevskaja tänaval laagri üles Pihkvast saabunud pataljonide „Vostok“ ja „Zapad“ tšetšeenidest võitlejad. Kuningriigi elanikele serveeriti kaukaaslasi kui Venemaa presidendi poolt kingituseks saadetud sootska ihukaardiväge, kes kuni Seto sõjajõudude formeerimiseni täidavad ka piirivalve ülesandeid…“
Sellisena kujutab Andrei Samoldin oma mõne aasta taguses ulmejutukeses „Joroski öö“ ette aastat 2017, kui tekib Seto Kuningriik ja puhkeb verine sõda Eesti ja Seto vahel.
Setode kodusõda
Aasta on küll 2017, kuid sõda eestlaste ja setode vahel pole ega ole kindlasti ka tulemas. Küll aga on tekkimas Setomaa vald ja „sõda“ setode endi vahel on heleda leegiga põlema lahvatanud. Väljastpoolt vaadates on täiesti arusaamatu, mis siis nüüd toimub. Vabariigi Valitsus ja riigikogu on valdade sundliitmise korras teinud Setomaa valla tekkimiseks erandi, kus isegi 3500 elanikuga saab oma valda moodustada.
Mida teevad aga setod ise oma volikogudes? Ei suudeta omavahel kokku leppida vabatahtlikus liitumises ning ollakse valmis liitumisrahade kaotamise hinnaga rahva enamuse soovide vastaselt tegema kõike endast olenevat, et Setomaa valda ei tuleks.
Mis siis toimub?
*Mikitamäe volikogu pidas läbirääkimisi Värska vallaga; jõuti liitumislepinguni, mille Värska vald ka kinnitas, aga Mikitamäe vald jättis kinnitamata.
*Meremäe vallavolikogu otsustas 6 : 5 häältega, et alustab liitumisläbirääkimisi Vastseliina vallaga, mis on ajalooline Eestimaa vald, ega alusta läbirääkimisi teiste Seto valdadega ühtse Seto valla loomiseks.
*Vastseliina vald loobus liitumisläbirääkimistest Seto vallaga, tajudes ilmselt rahva enamuse soove nii siin kui ka sealpool vallapiiri luua ühtses kultuuriruumis tugeva omanäolise looga Setomaa vald.
*Meremäe volikogu algatas 6 : 5 häältega eelnõu valla lõhkumiseks ja osa külade äraandmiseks Vastseliina vallale, et poleks võimalik luua Setomaa valda; Vastseliina vald loobus ka sellest ettepanekust.
*
Setomaa valdade ettevõtlikule osale ja kultuuriinimestele ning Setomaa sõpradele tunduvad vallavolinike sellised otsused rohkem kui kummalised. Ilmselge, et selline haldusterritoriaalne lahendus, kus kõik ajaloolise Setomaa vallad kuuluvad ühte omavalitsusse, on igati loogiline ning mõistlik otsus. Aga mingil põhjusel mõned setod, kes toimetavad volinikena Meremäe ja Mikitamäe volikogudes, ei pea sellist lahendust sobivaks.
Ühtne kultuuriruum
Eesti jaoks on olnud äärmiselt oluline hoida veel siiani säilinud kultuuriruume. Ka ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon tunnistab ülimat vajadust austada ja edendada põlisrahvaste sünnipäraseid õigusi, mis tulenevad nende poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuuridest ning nende kultuurist, vaimsetest traditsioonidest, ajaloost ja filosoofiast – eriti nende õigusest oma maale, territooriumile ja varale.
Sama deklaratsiooni artikli 4 kohaselt on põlisrahvastel, kasutades oma õigust enesemääramisele, õigus autonoomiale või omavalitsusele nende sise- ja kohalike asjade ning autonoomsete funktsioonide finantseerimise viiside ja vahendite osas.
Kohaliku volikogu kuus inimest on aga mingil põhjusel tahtnud selle kultuuriruumi lõhkuda.
Rahva arvamus
Kes on siis need kuus inimest, kes otsustavad Setomaa saatuse üle ja miks nad selliseid otsuseid teevad?
Loodetavasti usuvad nad, et teevad parima otsuse.
Need ei ole ka siia saabunud eestimaalased, kes tahaksid kuidagi setodele kohta kätte näidata. Need on inimesed, kelle esivanemad on siin elanud aastasadu ning kes nimetavad ennast ka setodeks, seda ehk küll ise vahest häbenedes ja pidades ennast ikka rohkem eestlasteks. Nemad ei toeta „setotamist“ ja „seto poliitikat“ – mida iganes see nende jaoks ei tähendaks –, ning asuvad eestlasi ja õiget eestlust kaitsma setode ahistamise ja „setotamise“ eest, püüdes likvideerida Eesti haldusjaotusest vallad, mida võiks nimetada Seto vallaks.
Eestisse ongi tänaseks jäänud ainult neli valda, mida saame nimetada seto valdadeks, ülejäänud on Venemaa koosseisus.
Oluline on märkida, et ka enamik Setomaa valdade elanikke toetab aktiivselt Setomaa valda. Haldusreformi rahvaküsitlusel näitasid kõigi valdade elanikud väga tugevat poolehoidu Setomaa vallale. Värska vallas andis Setomaa vallale poolthääle 95% vastanutest, Meremäe vallas 61%, Mikitamäe vallas 69% ning Misso valla Luhamaa nulgas 91%.
Identiteedikriis
Miks siis on mõned setod Setomaa valla vastased? Tundub, et põhjuseks on identiteedikriis. Vabadussõja järel sai Setomaast üks Eesti Vabariigi maakondadest ja õigeusklikud setod, kelle ainsaks kirjakeeleks oli toonane riigikeel vene keel, elasid enesesäilimise instinktist ajendatuna rangelt oma keele- ja kultuuriruumis.
Setodest, kes olid vältinud teiste rahvaste, eelkõige venelastega assimileerumist, said järsku eestlased.
Setod ei paistnud aga üldse eestlastena välja. Neil puudus luterlik töömoraal, sakslaste täpsus ja eesti kirjakeele oskus. See kõik tundus barbaarsuse ja harimatusena. Sõna „seto“ muutus sõimusõnaks, mis tähendas lollivõitu, rumalat inimest, kellel on venelase kombed.
Mitu inimpõlve eestistamist on oma töö teinud. Enamikust setodest on saanud korralikud eestlased, kes on püüdlikumad eestlased kui eestlased ise. Valdavalt ei räägita kodudes seto keelt, rääkimata koolist või töökeskkonnast. Väga paljud setod on niiväga püüdnud olla eestlased, et on häbenenud setoks olemist.
Nüüd, seto kultuuri hilisel ärkamisajal, on setodest „õigetel eestlastel“ väga raske tunda ennast jälle setona. On ju lapsest saadik õpetatud, et kui tahad elus läbi lüüa, siis häbene setoks olemist ja setotamist. Nii soovivadki Meremäe volikogus enamuses olevad kuus setot lõpetada setotamise ja kaitsta eestlasi suure seto ohu ja seto natsionalistide eest.
Siiski, rahva soovil ja valitsuse tahtel sundliidetav Setomaa vald tuleb.
Eestisse ongi tänaseks jäänud ainult neli valda, mida saame nimetada seto valdadeks, ülejäänud on Venemaa koosseisus.
Eestlaste probleem oli, et setod ei paistnud üldse eestlastena välja. Setodel puudus luterlik töömoraal, sakslaste täpsus ja eesti kirjakeele oskus.