Akadeemik Raimund Hagelberg (s 1927) pole mitte ainult Eesti ühiskonda suure panuse andnud inimene, vaid ka isikuomadustelt sümpaatne ja äärmiselt suure empaatiavõimega, laialdaste teadmistega mees. Hagelberg on terve elu pidanud oluliseks mõista teist inimest ja mitte ennast üle tähtsustada. Ka kontaktid loodusega – paadimatkad, viibimine metsavaikuses, kevadine sekeldamine aiamaal ja sügisene saagikoristus on märksõnad, mis läbivad Raimundi elu pidevalt. Armastust maa ja looduse vastu on ta üritanud edasi anda ka oma tütrele je tütretütrele.
Raimund: “Ühiskondlikus elus ei ole ma oma iseloomu tõttu püüdnud kunagi eraldi silma paista. Võibolla oli see ka alateadlik kaitsereaktsioon, mis omal ajal välistas sattumast positsioonidele, kus oleks tulnud teha südametunnistusele vastuvõetamatuid otsuseid.”
RAHASÜSTEEMI LOOJAD
Ühes oma tutvustuses räägib Hagelberg: “Teel kahekümnendate aastate Eesti Vabariigist tänasesse Eesti Vabariiki olen üle elanud neli võimuvahetust, kaks korda on Eestimaast üle käinud sõjamöll, pool sajandit on tulnud olla võõra võimu all. Ehkki need aastad pole elatud päris kasutult, on nad siiski loomeea parimad aastad ning käidud teele analüüsivalt tagasi vaadates on kurb tunne – tegusat tulemust on olnud liiga vähe, tühjust ja teesklemist liiga palju.”
Tegusa panuse ja tulemuse puuduse osas jääks küll eriarvamusele. Kui paljud nimetavad piltlikult öeldes Siim Kallast Eesti krooni ja Rein Otsassoni Eesti Panga “isaks”, siis akadeemik Hagelbergi võib julgelt nimetada Eesti rahandussüsteemi vanaisaks. Olles ise 1954. aastal TÜ rahanduse ja krediidi kateedri taasasutaja (Nõukogude võimu algaastatel anti erialalist õpet Tallinna Tehnikaülikooli juures), saab ta lugeda enda õpilasteks kolme Eesti Panga presidenti – need on Siim Kallas, Vahur Kraft, Andres Lipstok, samuti Eesti rahandusteadusele ja -õppele suure panuse andnud Vambola Raudsepp ja Mart Sõrg (praegune EP nõukogu esimees), kellede kandidaadija doktoritöid ta juhendas. Ilma Hagelbergi otsese mõju ja toeta ei oleks tänane Eesti kroon ja tänane Eesti rahasüsteem kindlasti selline nagu ta on.
SÜNNILT TALLINLANE, OMA KOOL TARTUS
Raimund Hagelberg valiti TA liikmeks 1981. aastal majandusteaduse teadusala all humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda. Tema uurimissuundadeks on olnud ettevõtete majandusliku analüüsi metodoloogia, rahanduse teooria, ettevõtete rahandus, hariduse, teaduse ja kõrgkooli ökonoomika, majanduse üldteooria, pangandus, krediit. Aasta hiljem, peale TA liikmeks valimist tõusis ta ametiredelil TA peasekretäriks ja oli sellel kohal kuni aastani 1989, kust liikus edasi Arnold Rüütli nõunikuks, et osaleda Eesti rahandussüsteemi jaoks murranguliste sündmuste ajal nii Eesti Panga taasloomises kui rahareformi läbiviimises.
Sünnilt on Raimund põline tallinlane. Naerdes kommenteerib akadeemik ise: “Minuga on selline keeruline lugu, et kuigi sünnilt olen tallinlane ja ka praegu elan Tallinnas, ei saa ma ennast siiski põliseks lugeda, sest enam kui veerand sajandit elasin Tartus ja sama on kooliga, kuigi hariduse sain ma Tallinna Tehnikaülikoolis, loen n-ö “oma” kooliks ikka Tartu Ülikooli.”
Lapsepõlve ajad möödusid Raimundile raskelt. Ainelised olud olid kehvad. Seda süvendas veel vanemate lahutus ja seetõttu on Raimundit kasvatanud ema ja emapoolsed sugulased, eelkõige emapoolne vanaema ning tema mees Mihkel Köhler, kes omakorda oli meie maalikunsti rajaja Johann Köhleriga ühest sugupuust.
Suhetest vanaisaga meenutab Raimund: “Ta õpetas mind mõistma armastusega tehtud töö tähtsust ja vajalikkust ning õigete töövõtete olulisust.”
ESIMENE ÜHEKROONINE
Veel enne kui lugema-kirjutama, õppis Raimund tundma raha olulisust ja tähendust. Esimene kokkupuude rahaga oli tal 5-aastaselt, kui ema ulatas talle pidulikult sajamargase rahatähe, millel seisis rasvase ületrükiga “ÜKS KROON” ning pärast sõnade pealelugemist saatis üle tänava poodi. Poisile, kelle senise rahakäibe moodustasid ühe-, kahe- ja haruharva ka viie-, kümne- ja kahekümne viie sendised, oli see tähtis sündmus. Sendise mündi eest sai näiteks tollasest poest osta imemekkivaid komme, mille ümbrispaberile oli trükitud “kriisikompvek”.
Kuna tollal oli kombeks kooli minna 8-aastaselt, alustas väikene Raimund oma õppetööd 1935 Tallinna V Algkoolis ja jätkas 1941 Tallinna Reaalkoolis.
Raimund meenutab: “Õpetajad asetasid tolleagse kasinate võimaluste juures pearõhu iseseisvalt mõtlema õpetamisele. Sealt pärineb ka lugupidamine teadmiste ja teaduse vastu.” Kui koos sõjamölluga sai Reaalkool läbitud ja lõpetatud, jätkusid aastast 1946. kuni 1950. õpingud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas ja hilisemalt kuni aastani 1953. sealsamas aspirantuuris.
Kuna Raimundi uskus, et väärtust majanduses luuakse läbi põllumajanduse – tööstuse osakaal kogumajanduses hakas tõusma alles pärast sõda -, keskendus ta majandus- ja rahandusprobleemide lahendusele eelkõige läbi põllumajandusliku konteksti. Rahanduse ja panganduse suunale kallutas Hagelbergi aga tema suur eeskuju ja patroon, akadeemik Juhan Vaabel. 1954 kaitses Hagelberg Tallinna Tehnikaülikooli juures oma kandidaaditöö teemal “Krediidi osa kolhoositootmise arendamisel Eesti NSVs”.
VANEMÕPETAJAST PROFESSORINI
1940. aastal oli majandusdistsipliinide õpetamine toodud Tartu Ülikooli juurest Tallinna, võimule ja kontrollile lähemale. Tallinna Tehnikaülikoolis arvati suisa nii, et sotsialismi tingimustes on igasugune rahaasjade õpetamine võõrkehaks ning rahanduse ja krediidi alal lõpetati tudengite vastuvõtmine ära. Mõne aja pärast arusaamine muutus. Mingil hetkel tekkis arusaamine, et ka Tartu Ülikoolis võiks uuesti hakata majandusteadust õpetama.
Raimund läks Tartusse 1954. aastal. Raimond: “Minul tuli alustada selle eriala (rahandus ja krediit) taasrajamist, mis jättis mind 25 aastaks Tartusse. Ma väidan, et me andsime neis loengutes üliõpilasele mitte Nõukogude ideoloogiat, vaid ikka haridust, mis vastaks oma põhiseisukohtades ka tollal maailmas välja kujunenud nõuetele.”
Alguses oli Raimund vanemõpetaja, 1958-1968 aastast dotsent, 1958-1982 kateedri juhataja ja aastatast 1968 kuni 1982 professor. Kateedri käivitamisel loeb Hagelberg endale kõige suuremaks toeks olnud Elvi Ulsti ja Heinu Siigurit, pärast tema lahkumist Mart Sõrga.
Raimund ütleb, et tema tee teaduses on kulgenud paralleelselt õpetamisega Tartu Ülikoolis. Akadeemik: “TÜ rahanduse ja krediidi kateedri juhataja ülesannete täitmine veerand sajandi vältel võimaldas meie haaret laiemalt kasutada ka õpetamisel ning teadustöös.”
Aastal 1968 kaitses Hagelberg Eesti Teaduste Akadeemia juures doktori väitekirja teemal “Põllumajandusettevõtete töö majandusliku analüüsi alused”. Muide, neid akadeemikuid kes on kaitsnud oma doktoritööd Eesti Teaduste Akadeemia juures, on mõni üksik.
TAGASI RAHAREFORMI JUURDE
Kuid lähme tagasi rahareformi juurde. Kuna aastal 1989. valitsesid TA-s Raimundile vastuvõtmatud poliitilised meeleolud ja nii tema naine kui ema olid raskesti haiged, lahkus ta peasekretäri kohalt ja hakkas pensionäriks.
Pool aastat hiljem aga võttis vastu tollase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe seltsimees A. Rüütli ettepaneku asuda tema majandusnõunikuks. Akadeemik meenutab: “Meil moodustus seal väga tegus triumviraat – mina, Tiit Nuudi ja Raul Mälk. Meil toimis omavaheline keemia ja me tõesti otsustasime ja koordineerisime sealt paljusi murrangulisi protsesse. Minu koordineerida oli rahandusküsimustega tegelemine”.
Kuid kuidas hindab tollane majandusnõunik täna Rüütli rolli ajaloos? “Olin Lennart Meri akadeemilises nõukogus ja hiljem, kui Rüütel sai presidendiks, keeldusin teadlikult jätkamast. Mulle ei meeldinud seal paljud lähenemised, näiteks sotsiaalsete probleemide lahendamisel olid minu arusaamised teistsugused. Kuid see mees ei ole sellist suhtumist väärt, mis viimasel ajal ühiskonnas levib, kinnitan, et ta oli aus ja eestimeelne mees ning tema roll oli üleminekuaja sündmustes märkimisväärne”.
RAHANDUSLIKUD KÄSITLUSED
Vaatamata kõrgele eale on akadeemik jätkuvalt produktiivne, 7. veebruaril tähistas Raimund oma 80 aasta juubelit ja seoses juubeliga, lasi välja raamatu “Rahaasjadest ja riigi rollist nende korraldamisel”. Sellele raamatule võib ennustada pikka iga. Ei kujuta hästi ette, et keegi, kes tahab Eestis midagi Eesti monetaarsüsteemist teada, saaks sellest raamatust ümber. Raamatus võetakse väga huvitavalt ja üksikasjalikult kokku esimese Eesti Vabariigi tähtsamad rahandussündmused, samuti nõukogude okupatsiooni ajal toimunu.
Kokkuvõtvalt on “A History of Money from Ancient Times to the Present Day by Glyn Davies” vaba tõlke ning refereeringu alusel loetletud kogu maailma rahanduskronoloogia alates perioodist 9000-6000 aastat eKr. kuni aastani 2002, mil Euroopa läks sularahas üle eurodele.
Akadeemik: “Ei ole tõenäoliselt kellelegi üllatus, et mina kui rahandusprobleemide uurija tunnen suuremat sümpaatiat majandusteadlaste ja -koolkondade vastu, mis lähtuvad konkreetsetest majandusprobleemide lahendamisel rahanduslikest käsitlustest. Näiteks Milton Friedman, Robert Mundell või Oxfordi Ülikooli professor Nial Fergusson. Kuid rahandusajaloo käsitlustest pean ma kõige autoriteetsemaks Glyn Davies´t ja tema poega Ron Davies´t.”
Oma varasematest teaduslikest töödest ja monograafiatest peab Raimund olulisemateks 1968. aastal avaldatud majandusanalüüsi metoodikat ja rakendusi käsitlevat uurimistsüklit, kus kesksem on monograafia põllumajandusettevõtete töö majanduslikust analüüsist. Lisaks 1973-1986 ilmunud neljast lühimonograafiast koosnevat seeriat, mille üksikosad käsitlevad spetsialisti, kõrgkooli, majandust ja teadust. Samuti peab ta oluliseks üheksakümnendatel aastatel üllitatud artikleid, analüüse ja seadusloomega seotud käsitlusi pangandusest ja Eesti rahast, millest põhiosa ilmus inglise keeles.
EESTI JA ÜLEMINEK EUROLE
Mida aga arvab rahandusteadlane Eesti potentsiaalist eurole üleminekul? “Tähtis on mõista, et euro on tänaseks oma koha rahvusvaheliste valuutade seas tugevalt kindlustanud, skeptikud on langenud tagaplaanile, dollar on tegemas vähikäiku. Tema tugevus rajaneb ameerika senise võimsuse ja majanduse reputatsioonile. Minu skeptilisus tuleneb maailmas ringlevate dollarite reaalsest tagatusest? Meil Eestis on eurole üleminek olulise tähtsusega. Euroliidu eelised saavad sel juhul täieliku rakenduse.”
Akadeemik jätkab: “Põhimõtteliselt on üleminekukiirusel oma eelised, kuid kõik kavandatavad meetmed, olgu need seotud maksusüsteemi ümberkorraldamisega või midagi muud, vajavad mitmevariandilist analüüsi.”
Mis aga akadeemikut Eesti ja eestlaste puhul kõige rohkem häirib? Pärast pikka mõtlemist sõnab ta: “Teate, meile on algselt sisse programmeeritud tugev annus egoismi, selline egoismist tulenev ühiskondlik mõra, ka kildkondlikud huvid. Leian, et liiga paljudel juhtudel on selle mõra ületamine siin Eestis võimatu ja see teeb meele kurvaks. Meie ühiskond nagu sipleks mingis arusaamatus vastuolude võrgus, eriti kui vaadata poliitilist maastikku.”
Ent samas võtab Raimund teised toonid: “Olles tulnud esimesest Eesti Vabariigist ja üle elanud okupatsiooni, on mul ikka üle kõige hea meel, et meie riik siin olemas on, ma ei pruugi küll paljuski nõustuda, kuidas me oma asju ajame ja ennast viimasel ajal rahvusvahelisel areenil näitame, kuid see, et me ikka ise siin olemas oleme, on kõige tähtsam.”
VÄHEM LIHA, ROHKEM ROHTU
Reisimise asemel on Raimundile alati meeldinud puhata – oma suvekohas, lihtsaid tegevusi toimetades. Nüüd ei ole ta enam sinna küll mõnda aega sattunud, veedab pärast kaks insulti üleelanuna rahulikke pensionäripäevi oma Tallinna kesklinna korteris. Raimund: “Enam ei sõida kah, isegi auto müüsin maha.”
Teatris ja kontsertidel pärast abikaasa surma enam ei käi, napsi aga võtab vahel ikka. Ilukirjandust enam ei loe, küll aga ikka erinevaid majanduskäsitlusi. Söökidest armastab lihtsaid eesti toite, viimasel ajal rohkem tervislikke – vähem liha, rohkem taimi.
* * *
Eestis majandusuurimist jätkuks
Mõte tänase Eesti majandusdoktorite või -doktorantuuri taseme kohta võtab akadeemiku ohkama: “Siin ei saagi ju suurt midagi arvata, neid kaasaja Eesti majandusdoktoreid on ainult paar-kolm. Mina igatahes selle seisuga kuidagi rahul olla ei tahaks. Kahjuks on paljud, ka minu otsesed õpilased ja mantlipärijad, süüvinud rohkem administratiivsesse või lihtsalt õpetamistegevusse. Kahju, et nii vähesed teadust teevad.”
Üldistavalt oma õpilaste kohta jätkab akadeemik juba optimistlikuma tooniga: “Ma ei patusta teaduse vastu, kui ütlen, et nendel pooleteisttuhandel rahanduse ja panaganduse eriala lõpetanud õpilasel, kellest paljud täidavad vastutusrikkaid ülesandeid Eesti tänapäeva elus, on minu jaoks mitte väiksem kaal kui teaduses tehtul.”
Viimasel ajal on Eesti kõrgharidusmaastik sotsiaalteaduste poole kaldu, noored jooksevad ikka ja jälle kas majandus- või õigusteaduserialadele tormi, hüljates täppis- ja loodusteadused. Miks ja kas soovitaks akadeemik Hagelberg minna õppima ehk rahandust- ja krediiti.
Hagelberg: “Teate, ma soovitan küll, aga sellest ei tohi teha mingit konjunktuurset ettevõtmist ja üldse ei soovita minna majanduserialasid õppima nendesse libaülikoolidesse, mis kuni viimase ajani on vohanud ja kamaluga diplomeid jagavad. Kuid neile, kes tahavad tõeliselt õppida ja ennast nendes teemades harida, neile ma soovitan küll.”
Akadeemik jätkab: “Ma ei usus väga perspektiivi, et Eestis saaks kunagi keegi hakata tegema tõsist süva-majandusteadust, millega tegelevad näiteks Nobeli preemia saanud majandusteadlased, küll aga peaks olema Eesti majandusteadusel ja -doktoritel sügav rakenduslik lokaalne suunitlus. Majanduses on ju nii, et ega automaatselt ei saa midagi kuhugi mehhaaniliselt üle kanda, alati on suur hulk konkreetseid eripärasusi. Seetõttu oleks Eestis majandusteaduse kontekstis uurimist ja rakendust päris palju”.
* * *
NIMI: Raimund Hagelberg
TEADUSALA: Majandusteadus
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD: Ettevõtete majandusliku analüüsi metodoloogia, rahanduse teooria, ettevõtete rahandus, hariduse, teaduse ja kõrgkooli ökonoomika, majanduse üldteooria, pangandus, krediit
VALITUD AKADEEMIASSE: 3. aprill 1981
AKADEEMIA OSAKOND: Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond
SÜNNIAEG JA KOHT: 7. veebruar 1927 Tallinnas
TÖÖKOHT: Tartu Ülikooli emeriitprofessor (alates 1995)
HARIDUS:
1946 Tallinna II Keskkool
1950 Tallinna Tehnikaülikool
TEADUSKRAAD:
1954 majanduskandidaat, Tallinna Polütehnilise Instituudi juures
1968 majandusdoktor, Eesti TA juures
1969 professori kutse
TEENISTUSKÄIK:
1950-1953 TTÜ aspirant
1953-1954 Eesti TA Majanduse Instituudi nooremteadur
1954-1958 TÜ rahanduse ja krediidi kateedri vanemõpetaja
1958-1968 dotsent
1958-1982 kateedri juhataja
1968-1982 professor
1982-1989 Eesti TA teaduslik peasekretär
1989-1992 EV Ülemnõukogu esimehe nõunik
1990-1998 Eesti Panga nõukogu liige
1995-? TÜ emeriitprofessor
1998-2002 Eesti Panga nõunik
2002-? Eesti Panga koosseisuväline nõunik
TUNNUSTUSED:
1973 Tartu Ülikooli medal
1979 Eesti NSV teeneline teadlane
1986 Eesti Teaduste Akadeemia medal
2000 Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk
PUBLIKATSIOONID TEADUSARTIKLID (üldarv ja eraldi kuni viis viimase kümne aasta olulisimat): 136
MONOGRAAFIAD (kõik pealkirjad ja ilmumisandmed: koht, aasta, kirjastus):
Hagelberg, H., Pollisinski, K. Eesti Pank 1939-1999. Eesti Pank, Tallinn, 1999, 151 lk.
Hagelberg, R. Raha meie elus. Eesti Pank, Tallinn, 2002, 71 lk.
Hagelberg, R. Rahaasjadest ja riigi rollist nende korraldamisel. Tallinn, 2007|, 299 lk
