Juku-Kalle Raid: aga kes lubas kartulikoori süüa?
Ma saan väga hästi aru – tegelikult pole sellise ülesehitusega küsimust kellelegi esitatud. Ent siiski – praeguste neljakümneste ja pisut vanemate hulgas oli antud suhtumine 80ndate lõpul niivõrd levinud, et katsu või käega. See oli nagu mingi toonane “ühiskondlik kokkulepe”: pardon, tulgu või sitem, aga Nõukogude Liidust tahaks lahti saada.
Kui ma neid noorte tehtud intervjuusid lugesin, tabas mind hetkeline ehmatus: säärast nõukanostalgiat ei oodanud. Aga mis siin ikka, ju see on siis graafik praeguste üheksandike vanemate tänastest eelistustest ning vaatest minevikule kui heleroosadele mägedele.
*
Idee intervjuud KesKus´is avaldada tuli kevadel KuKu klubis. Arte Gümnaasiumi õpetaja Liis Reier (28) oli enne seda andnud säärase ülesande oma 90 õpilasele (kõik üheksandad klassid), et suunata nende huvi oma lähimineviku paremale tundmaõppimisele. Varasemast paistis, et kodus räägitakse sellest kas vähe või peaaegu üldse mitte.
Intervjuu koosnes paarikümnest kohustuslikust küsimusest ning mõningatest märksõnadest. Samas võis iga õpilane küsimusi ohjeldamatult juurde mõelda. Enamasti nad seda ei teinud, mõned aga küll. Ka tulemid ise erinesid üksteisest – kohati oli piirdutud lihtlauseliste vastustega, kohati läks tõeliseks jutuajamiseks. Kõik sõltus.
Intervjuu kokkuvõte on vormistatud nii, et alles jääksid ühelt poolt kõige tüüpilisemad suhtumised, teisalt aga ka täiesti teistmoodi vastamised. Poolt/vastu hinnangute kokkupanemisel lähtusin enamuse kaldumisest kummalegi poole.
*
Peale intervjuude valmimist on asi selge. Liis väidab, et tegemist on absoluutselt teisel tasemel noortega, kes tunnetavad minevikku palju adekvaatsemalt. Millest järeldub veelkord igiammune kirvetõde, et kõiki asju õpitakse parimini läbi isikute ning lihtsate stooride.
Tuleb lihtsalt kuulata, mida räägitakse. Või – kas oligi üldse kedagi, kes lubas kartulikoori süüa? Mine võta kinni.
*
Vastavalt KesKus’i ja õpilaste kokkuleppele ei avaldata intervjueeritavate nimesid, vaid tähistatakse need vastavalt soole märkidega (mees) ja (naine) ning lisatakse vanus.
Mis seostub esimesena mõistega Nõukogude Liit?
45: Punalipud, punased nelgid ja Punane väljak.
62: Stalini surm. Olin siis haiglas ja kõik lapsed pidid voodi kõrval püsti seisma. Samal ajal kui kõik õed ja arstid nutsid.
46: Bre?nev.
42: Palju ilusaid sõnu rahvaste sõprusest, rahust ja parteist, mis tegelikult ei tähendanud suurt midagi. Ja muidugi lõputu jutt sellest, kui paha on Ameerika.
66: Kõik käsud tulid Moskvast. Isegi majoneesi retsept tuli Moskvaga kooskõlastada!Kui poest ostma läksid, käratati peale: “Govori po russki!”
32: Maiparaad kindlasti, mis oli minu jaoks väga ebainimlik. Väiklase suhtumisega tädikesed vantsisid mööda tänavaid. Ma mäletan ka seda, et kui vaatasin ükskord aknast välja ja nägin AINULT valgete barettidega tädikesi, ületamas Viru väljaku ristmikku.
64: Mulle meenub sõda. Saksa sõjavangid. Praeguse Kristiine kaubamaja ja taksopargi kohal oli sakslaste vangilaager, milline puhtus ja kord seal valitses! Ja kui ilusasti need veel suupilli mängisid! Ma kartsin hirmsasti vene sõdureid, kui veel püssiga, siis oli surmahirm.
38: Kollektiivsus ja rahvaste suur sõprus. Elu oli palju lõbusam ja rõõmsam kui praegu.
57: Hea aeg oli. Ei olnud rikkaid ega vaeseid, oli kindlus homses päevas.
Mida tehti laste kasvatamisel teistmoodi?
42: Minu kodus rõhutati alati, et ma väljaspool kodu kindlasti ei räägiks kusagil sellest, et kodus kuulati “Ameerika häält” ja et meil on sugulased välismaal.
48: Lapsed pidid palju rohkem tööd tegema!
45: Vanemad vedasid lapsi erinevatesse ringidesse, mitte nagu praegu, kus neil pole aega lastega tegelemiseks. Arvan, et raha on muutunud lastest tähtsamaks.
66: Sel ajal oli vanematel palju lihtsam, lastel oli see kalts seljas, mis oli. Viriseda ei tohtinud!
57: No eks ikka õpetati nõukogude vaimus elama. Aga päris nii ka ei olnud, et nüüd ei tohtinud midagi rääkida otseselt.
38: Tänapäeval valgustatakse palju rohkem kurjuse ees. NSVL-i ajal ei teatud halbadest asjadest midagi, kõik hoiti saladuses.
40: Praegu räägitakse lastele aina nende õigustest, aga millised on nende kohustused oma vanemate, kooli ja tulevase elu ees, sellest räägitakse väga vähestele. Tolle aja Kuke Aabitsas kajastati ikka selliseid väärtusi nagu töö tegemist, austust vanemate vastu, vanemate abistamist, kuulekust jne. Mäletan aabitsas pilte, kus kõik pereliikmed tegid tööd, ka vanaema kudus sukka ja hoolitses laste eest. Kodu oli kujutatud klassikalise maakoduna? Tänapäeva aabitsates on mingid imelikud tegelased nagu hiired, Palli
ja Mulli ja?
Mille poolest on tänane koolisüsteem nõukogude omast teistsugune?
32: Ma arvan, et tänapäeval koolis ehk vastu käsi ei peksta. Õpetajad olid veidi kibestunud ja halliks tõmbunud.
65: Koolides polnud turvamehi. Koolivormid olid ka, võimlemistunnis oli kõikidel tüdrukutel rohelised kummita püksid. Jube hea oli nii – aga vaata nüüd lapsi: püksid maani, värvilised. Vanasti olid ülikonnad. Poisid nägid ka nii mesimagusad välja siis. Järeltöid polnud.
45: Mind häiris see, et õpilastesse suhtuti kui käsutäitjatesse. Kuna VIII klassis olid minu juuksed lubatust pikemad, võttis klassijuhataja mind käevangu ja viis taksopargi juurde – kus on praegu lemmikloomade kauplus – juuksurisse.
48: Väga palju tuubiti pähe väärakaid käsitlusi Eesti ajaloost, ülistati venelasi.
45: Kooli direktor ja erumajorist sõjalise õpetaja seisid hommikul kooliuksel ja kontrollisid, kas kõigil on koolivorm seljas, vahetusjalatsid kaasas ja vormimüts peas. Neid kes hästi õppisid, sõimati pugejateks. Keskkooli ajal õpiti juba hoolega.
57: Ikka õpetati rohkem Nõukogude Liitu. Suurim rõhk oli vene kultuuril.
66: Nõukogude ajal pidasid inimesed rohkem eesti keelest lugu.
44: Vladimir Iljit? oli suur jumal, minu ajal ka Bre?nev. Algklassides tuli mul selline mõte: eraldada üks osa raamaturiiulist ainult Lenini teoste jaoks. Siis ma läksin raamatupoodi ja ostsin oma raha eest pehmekaanelise raamatu sinna riiulisse juurde. Sõjalise õpetuse tunnid olid. Vihikusse joonistati tuumapommi ehitust. Õpetaja oli umbvenelane, kes sõnagi eesti keelt ei osanud – kaustikusse kirjutasin teksti, millest ise midagi aru ei saanud.
Millega tagati distsipliini?
66: Öeldi, et nõukogude õpilane peab olema “Smirna”! Ähvardati enamasti koolist välja viskamisega ja see mõjus.
34: Kutsuti komsomoli ette. No ja seal loeti üles kõik su patud ja valati välja viha sinu vastu. Ühesõnaga, sõimati nägu täis ja pandi hoiatus komsomoli kaardile. Selle tõttu aga ei võetud kõrgkoolidesse sisse.
62: Alati kui mingi jama oli, kutsuti kohe vanemad kooli.
44: Õpetajale vastu ei haugutud. Õpetaja peale ei läinud keegi kaebama, et nagu oleks ta ahistanud. Need, kes halvasti käitusid, saadeti Kaagverre või Sinti.
57: Pandi nurka seisma. Nurgas seistes mul lõhkes pimesool, kõigil oli lõbu laialt, kuna nad ei teadnud, mis päriselt juhtus.
57: Mind viskas direktor kriiditükiga otse otsaette! Pärast läks näost punaseks.
64: Õpetajad olid rangemad. Juukseid ei tohtinud lokkida. Viidi kohe kraani alla.
46: Kodus sain kere peale. Algul vitsa, vanemaks saades rihma. Siis kui vanamehe pikali väänasin, enam kere peale ei saanud. Mu ema oli vana piinaja. Kõrvetas näppe pliidil.
60: Ükskord peksime sõbrannaga ühe teise tüdruku läbi. Terveks päevaks pandi nurka seisma.
48: No mina seisin peaaegu iga vahetund nurgas. Kui luuletust ei tahtnud õppida, võisid seista iga päev ühe tunni nurgas.
40: Ühe korra sain püksirihmaga peksa, kui julgesin salaja peole minna. Ja pärast pidin iga päev hakkama nõusid pesema. Mul oli selles suhtes range kodune kasvatus.
32: Üks poiss lõikas endale viisnurga pähe. See tekitas suure ?oki ja pahanduse. Pärast tegi ta enesetapu.
Pioneerindus ja kaelarätt
57: No meil maal ei tahetud kaelarätti kanda. Algul kästi, aga kui keegi ei kuulanud, mis sellest siis kasu oli!
57:Ma olin küll väga uhke, kui ma ta sain! 40: Pioneerid olid teistele eeskujuks! Kaelarätti oli au asi kanda.
42: Kui ma olin 5-aastane, siis ema tegi mulle pearätiku. Kaubamajas aeti pakid sassi ja kogemata sai pioneeri kaelaräti. Sellest tegigi, õmbles valge pitsi ääre külge.
66: Mind pandi koos sõbrannaga pioneerituppa istuma, et ma kirjutaksin pioneeriksastumise avalduse. Enne ära ei tohtinud minna. Kell oli juba väga palju, mina ei olnud ikka kirjutanud. Ema siis tuli kooli ja rääkis õpetajatega, et ma ei kirjutagi seda. Siis lubati koju minna.
45: Alles VII klassis andsin ma klassijuhatajale järele ja astusin pioneeriks. Kuna mu vanaisa võitles Vabadussõjas ja isa II maailmasõjas SS-vägede koosseisus, leidsin ma, et ülejooksikuks ma ei hakka.
46: Meil pioneerilaagris käidi õunaraksus, käisid vene piirivalvurid, kes näitasid koeri ja automaate.
Mida tehti vahetundidel?
65: Oli üks kindel ja konkreetne pinginaaber, kellel võeti käest kinni ja mindi koridori jalutama.
40: Jalutasime koridoris paarikaupa ringiratast ja mängisime saalis ringmängu kogu kooliperega. Mäletan, et oli üks selline mäng “Peremees võtab naise”.
46: Igal vahetunnil käisime nurga taga suitsetamas.
42: Sikutasime plikasid juustest. Peitsime end vahetunnil kapi taha, siis ei pidanud ringiratast jalutama. Tegime tossu- ja veepomme. Need visati aknast välja, vanainimesed olid hirmunud. Küll see oli naljakas. Mis meenub seoses kooli sööklaga?
65: Võrratu toit! Egas söök pole naljaasi! Mina ei tea, et oleks olnud.
40: Väga head mälestused, saime väga hästi süüa, kuna meie söökla oli sovhoosi majandamisel. Me alati ootasime lõunat.
44: Paksud kokatädid, kes õhtuti ei jaksanud oma söögikotte koju kanda.
41: Esmalt meenuvad laes rippuvad kilud, nimelt oli tihtipeale piimasupp kiluleibadega, üks halvem kui teine. Poisid viskasid siis kilud lakke. Toolid olid katkised ja neid ei jätkunud. Kõiki toite söödi alumiiniumist lusikatega, mis olid alati vastikult rasvased.
46: Plekknõud, nugade puudumine, kätepesu kontroll enne sööki. Maitsetu ja vastik toit. Kui söögivahetunni kell helises, algas tormijooks, sest kõigil oli kõht tühi. Porgandeid või kaalikaviilusid anti vahel.
42: Meenub see, kuidas täis keefiri klaas pandi tagurpidi laua peale.
32: Räpane ja rõve. See oli väga tavaline, et olid sinised kartulid, juuksekarvad, sitikad? Igasugu nõmedusi. Aga kõik pidi ära sööma! Sulle pandi ette üks kindel portsjon ja see pidi söödud olema.
39: Ulpivad pekitükid ja veniv herkulapuder. Õpetaja sundis neid ära sööma, vihkan neid siiamaani.
38: Kooli sööklat kutsuti sigalaks. Söök oli nii halb, et seda ei saadud isegi suure näljaga söödud.
Millised olid koolipeod?
44: Koolipeod olid alati eeskavaga ja väga huvitavad. Pärast eeskava alati tantsiti.
57: Ei oska, kurat, öelda. Kõik toimus koolis. Tantsud. Mitte nagu praegu käiakse pepusid diskodel hõõrumas. Koolivorm pidi olema isegi koolipidudel. Viina, nagu praegu, ei võetud üldse.
51: Klassiõhtutel mängiti igasuguseid mänge: “Laptuud”, “2 sammu sissepoole”, “Laurentsius”. Linnapeod toimusid tolleagses Sossi klubis ning lõppesid alati kaklusega.
42: Oleg Sõlg ja Polyfon.
57: Maal olid küll kõvad jaanipäe vad. Kakeldi meremeestega ja tõrvatünnid põlesid lõkkes.
62: Suitsetamine ja alkohol olid rangelt keelatud ja riietuti alati väga korrektselt.
46: Klassiõhtud olid sellised, et tehti kena laud ja toodi makk. Salaja jõime ja suitsetasime.
45: Koolipeod olid toredad, seal mängis alati koolibänd. Enne pidu sai natuke veini juua, peol sai tüdrukutega tantsida ja poistega kakelda. Laiad teksad ja pikad juuksed.
38: Peod olid palju pingevabamad kui praegu. Keegi ei pannud triipu ega joonud ennast koomasse.
Millised olid populaarsed ametid? Kes olid eeskujud?
46: Kosmonaudid olid kindlasti populaarsed, eeskujuks toodi kindlasti kosmonaudid. Ja siis taheti saada lenduriteks. Mina tahtsin saada stjuuardessiks.
57: Meie majas olid kõik lapsed kas müüjad või arstid. Muud võimalust polnud.
48: Eeskujudeks olid kangelased “Noorest kaardiväest”.
62: Eestlastest meenuvad Peips ja Otsman, kellel mõlemal oli vaid 7 klassi haridust.
57: Ikka Leniniks taheti saada, ta oli alati eeskujuks.
44: Populaarsed ametid olid kaubandustöötaja, baarmen, taksojuht. Taheti sellist töökohta, et oleks tutvusi, siis liikus ka raha ja kaupa külluses.
38: Taksojuht, müüja, baarmen, sest see oli kasulik ja tulus.
66: Ikka kaubandustöötaja, siis võis alati uuemat kaupa saada. Aga eeskujuks toodi Isamaasõja ja töökangelasi.
42: Eeskujuks toodi kosmonaute, miilitsaid, traktoriste, partisane, luurajaid ja lüpsjaid – tööinimesi.
45: Kõige suurem kangelane, kellest kogu aeg räägiti, oli Jevgeni Nikonov. Koolis räägiti, et Nikonov andis oma elu Nõukogude Venemaa eest. Aga vanemad inimesed, kes mäletasid, rääkisid, et ta oli ühe kohaliku neiu kallal Harku järve taga vägivalda tarvitanud ja suguiha rahuldanud ja neiu tapnud, mistõttu kohalikud noormehed talle kättemaksuks peksa andsid, puu külge sidusid ja põlema pistsid. Neid põlenud puid ja Nikonovi ausambaid oli tol ajal kokku korraga kolmes kohas Tallinnas: Harku järve ääres, Kadriorus ja Maarjamäel. See kangelane Nikonov oli maetud kõigisse neisse kolme kohta. Ma ei saanud sellest kooliajal päris hästi aru.
Vaba aeg ja malevad
40: Põhiline töö oli rohimine ja heinategu. Ma ise malevas ei käinud, kuna olin kuulnud ka selle pahupooltest – joomine ja suitsetamine, kuigi selle kõrval, mis praegu toimub, oli see süütu suitsu ja alkoholi proovimine.
49: Väga populaarsed kohad, seal oli väga hea. Ühe kuuga võisin saada kolmsada rutsi peo peale, mis juba oli midagi. Malevates käidi kolhoosides.
42: Rohiti kolhoosides ja suurmajandites. Kõige vahvamad asjad olid kokkutulekud.
Elamistingimused
39: Eks nad olid ikka tunduvalt kasinamad kui praegu.
46: Elamispind oli tõeline probleem, me elasime kolmekesi 10 ruutmeetril. Akent polnud, ainult rõdu. Vannituppa oli alati järjekord ning kööki ka.
40: Korterid, mida oli väga raske saada. Suvilad olid ainult suurtel sakstel!
41: Mina elasin majas, kus oli palju üürilisi. Viiekesi elasime kahes toas.
41: Väga palju oli ühiskortereid, me elasime neljakesi 15-ruutmeetrisel pinnal.
42: Täitsa seinast seina, keldrikorterist luksusmajadeni mõnedel t?inovnikutel või padupunastel.
42: Normaalne! Kõik said hästi kergelt korteri!
Mida tähendas defitsiit?
32: Defitsiiti kutsuti defkaks. Banaan! Banaani mainivad kõik vastanud kõige sagedamini.
46: Mitte sittagi polnud saada. See tõi kaasa äritsemise.
57: Defitsiit oli kõik!
66: Teenisin suvel raha, et käekell osta. Aga käekella lihtsalt polnud. Lõpuks hangiti see vanaema tuttava kaudu.
41: Sellist valikut nagu praegu poes nägime ainult Soome TV-st. Kusjuures üsna palju oli selliseid inimesi, kes ei uskunud, et Soomes seda kõike vabalt poodides müügil on.
45: Ega mingeid valikuvõimalusi küll ei olnud. Ema pidi tegema sitast sepiku. Sööki oli ikka raske saada.
42: Pidi olema lihtsalt tutvusi, et midagi üldse saada. Mul oli parem, mul olid sugulased välismaal. Pärast õppisin kaubanduse organiseerimist ja töötasin kaubatundjana majatarvete kaupluses. Tähendab, mina olin ise paljude inimeste jaoks tutvus. Kui mul oli midagi kusagilt poest vaja, pakkusin defitsiitset kaupa vastu ja nii see käis.
45: Minu isa oli kommunistlikus parteis. Sealt sai kõike. Nii et kelle jaoks oli defitsiit, kelle jaoks mitte. Välismaa asjad 62: Tähtsad, aga kättesaamatud.
38: Oi, neid oli raske saada! Näiteks välismaa kilekotte või teksaseid.
41: Välismaalt toodud kilekotid olid väga moodsad, neid kanti niikaua, kuni pilt täitsa ära kulus. Iga komm, mis välismaalt toodud oli, oli kulda väärt.
45: Ma olin oma klassi õpilaste hulgas liider ja jutuvestja, sest mul oli alati nätsu, mis tol ajal oli haruldus, ning seetõttu olin tehtud mees.
44: Minu ema töötas Viru hotellis administraatorina ja mina sain omale riideid, mida teistel ei olnud. Viru oli hinnatud koht, kuna seal ringles valuutat.
42: Sugulased saatsid mulle teksapüksid, mis ülelinnalistel jooksuvõistlustel kohe ära varastati.
Taskuraha
45: Minu taskuraha kuus oli 10 rubla. Selle eest sai osta kaks pudelit viina ja kaks pudelit veini.
42: Taskuraha sai ainult siis, kui ütlesid, mida täpselt osta tahad.
32: Minu vanemad olid joodikud ja jõid raha maha, memm siis hoolitses. Iga päev kui ujumas käisin, sain 24 kopikat, mille eest sai 2 lihapirukat. Kuus sain umbes 3 rubla, kui paremini läks, siis 5.
42: Natuke ikka anti. Jäätist sai ostetud, Eskimo jäätist glasuuriga, 26 kopikat maksis.
Auto
65: Esimese lapse sünd tuleb meelde, 63. aasta. Mu mees oli ametiühingu esimees Vasaras. Siis neile tuli mingi pakkumine, et tehase poolt auto.
42: Käisime kogu aeg ühe tuttava juures täitsa uut autot parandamas. See on imelik, et ise pidi autot parandama ja veel tuttuut!
44: Ost käis tutvuse kaudu. Meie pere esimene auto oli Moskvit?, pärast saadi ?iguli “Super Lux”, mis oli suur asi. Välismaa autosid ei olnud üldse.
41: Ühe klassiõe isal oli auto, punane ?iguli superluks, neil ööbis koer selles autos, et autot ära ei varastataks.
41: Autot lihtne, tavaline inimene ei saanud.
66: Isal oli auto, aga sakslased võtsid ära. Sel ajal oli autosid vähe, hobused kartsid neid. Pärast hakkas ka vanaema autosid kartma.
Reklaam
46: Püüdlik ja naljakas.
62: Mul oli sõbranna, Saima Hansen, kes rändas koos Peeter Volkonskiga ringi ja tegeles sel alal. Muidu oli reklaam naljakas asi, sest reklaamiti ju defitsiiti.
48: Mulle meenub ainult poliitiline reklaam.
60: Ei olnud sellist okseleajavat asja nagu praegu. Ainult poodide vaateakendel oli reklaam, sundreklaam televiisoris ja ajakirjanduses puudus.
38: Tuli, vesi ja pelmeenid – sellised reklaamid jooksid televiisoris.
Hambapasta
41: Pasteerimine! Pioneerilaagris oli selline komme, et hiiliti magava kaaslase juurde ja määriti ta nägu hambapastaga kokku.
65: Pastat polnud, oli hambapulber. Selline, et võtsid harjale ja siis nühkisid. See ei läinud vahtu… Kahjuks… Lastel oleks huvitavam olnud (naeratus).
57: Hambapulbriga valgendati tenniseid.
42: “Pomoriin”, soolase piparmündimaitsega imalik ollus.
34: Öäkk!!! Pomoriin. See oli ikka tohutult vastik? Aa, lastehamba- pasta oli ka. See oli hästi magus. Tean isegi inimesi, kes seda lihtsalt sõid.
46: Hambapasta oli magus ja vastik. Oli jah. Mingi vene apelsinimaitseline. Nimi oli “Buratino”.
46: Süüria sitt, kuigi kui sedagi sai, oli kõva sõna.
Noorsoopolikliinik
41: Uskumatult jube koht Tartu mnt alguses, terve klassiga seisime seal järjekorras.
44: Süütuse kontroll.
Hirm
40: Mina kartsin lennukeid, arvasin et sõda hakkab. Kartsime sõda. See oli õudus, milleks pidime valmis olema. Kõik pidid peast teadma evakuatsiooni kohta, kuhu sõja korral minna.
42: Hirmutati kapitalistlike maadega ja tuumapommiga. Ameerikast pidi tulema kõik paha.
39: Tuumasõda kardeti paaniliselt. Mäletan ise ka, kui pidime marlimaskidega kuhugi keldrisse jooksma. Väga kõhe tunne oli.
42: Et sind ei lasta kunagi välismaale. Äkki teised saavad teada, mida sa tegelikult mõtled. Riik sundis oma kodanikke alluma KGB-ga. Kunagi ei saanud olla kindel, kes on koputaja.
41: Sel ajal kui Ameerika kosmonaudid astusid esimest korda Kuule, keelati üks lastesaade ära. Selles juhtus nii, et hunt ronis puu otsa kuud vaatama ja põrsakesed jäid puu alla. See pidi olema, nagu hunt kujutaks Ameerikat ja põrsad oleks venelaste võrdkujud.
45: Hirmutati miilitsaga, KGB ja hiinlastega. Ei tea, miks hiinlastega, kardeti ehk, et tuleb sõda hiinlastega ja neid on nii palju.
49: Naised hirmutasid mehi, et kui lööd üle aisa, kaeban parteikomiteesse ära.
Miilits
46: Loll ja venelane, aga kardeti.
41: Väga halvas kirjas, anekdootide loll põhikangelane.
57: No keegi pidi ju see ka olema.
57: Miilitsalt sai ikka kohe abi. Sellist ei olnud, et sulle öeldakse, et mine ära või midagi.
46: Miilits oli minu sõber. Kaotasin koolikoti ning pöördusin miilitsa poole. Ütlesin, et ilma temata koju ei julge minna. Miilits saatiski mind koju. Ei noh, see miilits oli väga tore!
44: Ta oli alati silmapiiril. Ja alati oli neid kaks.
60: Ilusad poisid ilusates mundrites.
Kas ENSV või Eesti Vabariik?
65: Ütlen niimoodi, et ENSV oli parem.
41: Praegusele ajale annan ma kõrgema hinnangu. Ei ole enam mingit defitsiiti ega kilomeetriseid järjekordi, samuti ei sunnita lugema Lenini teoseid ega marksistlikku filosoofiat.
38: Ei mingit küsimust. Tänane riik – igal juhul!
57: Ei saa öelda ühte ega teist. Eks igal ajal ole omad mured.
44: Taga ei igatse, aga kurta ka ei saa. Praegusel ajal on väga suur vahe inimesel ja inimesel.
42: Kui keegi teeks praegu niimoodi tööd nagu siis, ei kestaks tema karjäär üle paari päeva.
45: Nad on erinevad nagu öö ja päev, aga seeditavad on mõlemad!
42: Arvan, et ikka ENSV ajal oli parem.
66: Oleks ikka võind säilitada suure pensioni!
44: Nõukogude ajal oli hea see, et ei olnud tööpuudust – kõik käisid tööl ja said normaalselt raha, isegi kui nad seal midagi ei teinud. Praegu on igal pool konkurents ning klassivahe.
62: Kui oleksin sündinud varem või hiljem, oleksin rahul, aga praegu ei meeldi, sest olen pensionär ja minuvanusel pole midagi teha.
40: Kuigi elasime ENSV-s ilma selle kõige meeletu ja mõttetu külluseta, mida poelettidelt leida võib, ei olnud me õnnetud. Pigem oleme seda nüüd.
57: Praegune Eesti Vabariik on hale.
49: Kui mõelda, et kas tahaks ENSV-d tagasi? Mõnes mõttes jah. Mitte just täpselt, aga enam-vähem küll.
*
Intervjuu oma vanematega (osalt ka vanavanemate või sugulastega) tegid:
Allvee, Kaur; Ebral, Reili; Erm, E; Hansen, Martin; Huntsaar, Merly; Hütt, Petri; Kaljuvee, Deivi; Kazakov, Viktor; Kilvits, Jane; Koger, Aivo; Kolotujev, Andrei; Kreegi, Marek; Kreek, Roger; Kurnikov, Meelis; Kübarsepp Sten; Künnapuu, Indrek; Laev, Mirjam; Leetma, Silver; Lipp, Krista; Lutterus, Sandra; Maalmeister, Viktoria; Maidre, Helen; Makarova, Marina; Maran, Triinu; Norak, Robert; Nõmm, Raimond; Palumets, Siim; Pihu, Liina; Pilden, Berit; Pärt, Siim; Põldis, Eva; Põldsaar, Janeli; Randoja,Karin; Rebane, Anne-Mari; Rebane, Anneli; Reede, Marta; Riska, Henri; Rosenberg, Marek; Rättel, Liis; Rüütel, Victoria; Smirnova, Leena; Sööt, Ilja; Tajur, Lauri; Tarand, Erik; Vainu, Timo; Valk, Triin; Velt, Kairit; Vink, Birgit; Virma, Raido; Õunapuu, Kairit
