Tõenäoliselt suurima Eesti klassikalise maalikunsti erakogu omanik Enn Kunila ei käitu kui tüüpiline kollektsionäär, vaid peab kunstiteoseid füüsiliselt omades kunstiväärtust neis siiski kogu rahvale kuuluvaks. Seepärast korraldabki ta oma kogus olevatest töödest temaatilisi väljapanekuid ja annab nende juurde välja põhjalikke kunstialbumeid. Põhjalikkus ja sihikindlus iseloomustavad seda tagasihoidlikuks jäävat ja enesekiitust vältivat härrasmeest, kelle toel on viimastel aastatel paljud kunstiprojektid teoks saanud.
Paar sammukest rändamise teed
Kunila teeb nii Hiiumaa kui ka kogu Eesti kunstielus suuri asju täiesti omakasupüüdmatult – metseenina. Enn Kunila korraldusel ja panusel on Hiiumaale jõudnud kaks suurt ja väga olulist Eesti kunstiklassika töödega ülevaatenäitust, mille eest Hiiumaa Muuseum ta ka tänavu muuseumisõbra kandidaadiks esitas. “Sellised näitused, nagu need Enn Kunila erakogu näitused on olnud, jääksid muidu väikesele muuseumile kättesaamatuks ning oleksid meile ülejõukäivalt kallid,” ütleb Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo ehk Hiiumaa kultuuriminister, nagu Kunila teda kutsub.
Kui Ennu viimane, Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud näitus “Paar sammukest rändamise teed” Hiiumaa Muuseumis väljas oli, nägi selle ära pea iga Hiiumaa laps, sest vaatamas käidi seda klasside kaupa ja kohalike kunstiõpetajate juhendamisel. Et kõik soovijad ei jõudnud seda kohe vaatama, siis pikendasid muuseum ja Kunila seda ekspositsiooni kooliaasta lõpuni.
Kollektsiooni õppetunnid
Kunilat ennast on lapsest saati kunsti poole tõmmanud. Suurima tõuke kunstiga tegelemiseks andis kultuurilembene kodu. “Kõik, mis sust saab või ei saa, tuleb kodust. Mul on hästi läinud,” räägib mees, kes meelsasti meenutab Konrad Mägi saabumist tema ellu. “Olin siis kümnene, käisime emaga Kadriorus kunstimuuseumis näitusel, kui Konrad Mägi maalide värvirikas maailm mulle avanes ja korrapealt sügavat muljet avaldas. Mägi on mu lemmik siiani, teda ei väsi nautimast.”
Kodu tarbeks soetas Kunila maale ka ajal, kui tema võimalused veel tagasihoidlikumad olid. Sügavamalt hakkas ta oma kunstikogu avaliku esitlemise peale mõtlema siis, kui hulgast piltidest sai kollektsioon. “Kui sul on viis pilti, siis paned need seinale ja kutsud naabrimehe vaatama. Ühel hetkel, kui oled soetanud juba palju maale, tajud teemas sees olles, et see on kollektsioon, millel on oluline kunstiväärtus. Siis tekib soov ja valmisolek neid näidata,” räägib Kunila. “Kunstiteosed on unikaalsed ja suurte meistrite looming on sedavõrd inspireeriv, et ühel hetkel tahad näha kõike, mida nad teinud on. Sellel hetkel sain aru, et ka teised kunstikollektsionäärid ja kunstisõbrad soovivad samuti näha suurmeistrite kõiki töid. Nii oli mu enda kollektsioon mulle õpetanud, et tööd võivad kuuluda mulle, aga kunstiväärtus neis kuulub kogu rahvale.”
Muuseumiarmastus
Ise Kunila molberti taga ei maali, ütleb, et talle lihtsalt ei ole jätkunud andeid loometegevuseks. Kuid seda suurem on mehe aupaklikkus kunstitalentide suhtes. Kohe, kui selleks võimalused tekkisid, hakkas Kunila kunstiteoseid soetama ja ajapikku neist kollektsiooni looma. “Mida rohkem erinevate autorite ja töödega kokku puutusin, seda suurem huvi minus selle vastu tärkas. Kunstiteoste juurest liikusin juba loogiliselt edasi kunstiteadlastega suhtlema ja restauraatoritega nõu pidama ja siis juba erinevate teiste erudeeritud inimestega kunstist rääkima – see kõik avas mulle kunstimaailma tohutu rikkuse ja sügavuse,” räägib kirglik kollektsionäär Kunila.
Kunila muuseumiarmastus tuleb otseselt kiindumusest kunsti vastu. “Muuseumid tegelevad Eesti kunsti tutvustamise, ja ärgem kartkem seda sõna, propageerimisega. Muuseumides töötavad inimesed rohkem kiindumusest, andumusest ja pühendumusest kui palgapäevale mõeldes. Kunsti armastava inimese kohus on neid tublisid inimesi selle töö tegemisel jõudumööda aidata,” räägib Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade seltsi juhatuse esimees Enn Kunila.
Kolm mahukat albumit
Eesti suurima ja esinduslikema kunstimuuseumi sõprade seltsi juht aitab ise nii nõu kui ka jõuga. Tema eestvõttel ja toetusel said eelmisel aastal tänatud ja tunnustatud Kumu töötajad, kes Eestisse Euroopa Aasta Muuseumi tiitli tõid. Kunila initsiatiivil ja toel nägi eelmisel aastal ilmavalgust erikujundusega postkaardist ja margist koosnev tervikasi, millel on Kumu kollektsiooni kuuluva Konrad Mägi maal “Maastik punase pilvega”, mis on maailma kunstiteadlaste poolt nende 1001 maali hulka valitud, mida elu jooksul nägema peab. Kunila kureerimisel tegi rahvuslik alkoholitööstus AS Liviko Kumule 500 000 krooni suuruse suurannetuse Euroopa Aasta Muuseumi tiitli kojutoomise puhul.
Isiklike kunstiprojektidena on Kunila oma kollektsiooni seni esitlenud kolmel näitusel ja andnud nendega seoses välja kolm mahukat kunstialbumit.
Juuni esimesel päeval Aasta Eesti Muuseumi Sõbraks pärjatud mees kutsub kõiki muuseume üles olema ise aktiivsed, leidma endale toetajaid ja kaasamõtlejaid ning looma muuseumide juurde sõprade ühinguid. “Maailmas väga levinud muuseumi sõprade seltsid on üks võimalus tihendada suhteid oma külastajatega ja vastastikku kasulikust abist head innustust leida.”
Eesti Muuseumiühingu juhataja Piret Õunapuu: “On äärmiselt liigutav, et Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juht Enn Kunila soovib ja jaksab panustada ka väikese Hiiumaa Muuseumi arengusse – tema suurust näitab see, et ta märkab ja aitab ka väiksemaid.”
* * *
Enn Kunila on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juhatuse esimees alates selle loomisest 2007|. aastal. Kunila kunstikollektsioon koosneb peamiselt eesti traditsioonilist maalikunsti esindavatest töödest.
Ettevõtja Enn Kunila on tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupi NG Investeeringud üks juhte ning AS Liviko ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS nõukogu esimees. Kunila on ka Eesti Toiduliidu volikogu esimees.
Ta harrastab ka tennist.