Kiili vald
Saarte talu
Põline Saarte talukoht asus Saarte raba põhjaosas väikesel Saarte mäel. Mägi iseenesest on lame, paar meetrit rabast kõrgem soosaar, mis kuulus Nabala mõisa Metsanurga küla alla. See oli peamine väljapääs ja ühendustee Metsanurga küla kaudu Nabalasse ja Kautjala poole.
Soosaarest kagusse jäi teinegi talule kuulunud saareke ning peale selle oli talul ka soometsa ja -heinamaid. Äraelamise võimalused olid keskmised, maad ei olnud siin viletsamad kui Metsanurga külas. Saarte talu tabas mujal soosaartel asunud talude saatus – muust maailmast eraldatus ei võimaldanud ellu jääda. Metsanurga külassegi ei ehitatud korralikku teed enne kui 1960. aastatel ja elekter toodi külasse alles 1980. aastate lõpus. Selleks ajaks oli Saarte talu juba tühi – inimesed lahkusid linna. Näha on veel lauda müürid, kaev, keldriküngas ja elumaja madal vundamendinurk. Kevadeti õitseb kadunud elumaja ligidal rohkesti kollaseid nartsisse. Soosaarele olevat venelased 1941. aastal lennukilt sakslaste tagalasse partisanid alla visanud. Pärast sõda korraldasid pioneerid siia mälestusmatkasid. Nii mäletab siitkandi lugu P. Lillepruul.
Maire Raid
* * *
Raasiku vald
Potitööstus
Koha võimaliku tähtsuse Rätla (varemalt ka Metsanurga) külas näitab kaardil kätte kohanimi Telliskivi/Telliskivitööstuse. Vanematel kaartidel on talu nimeks Vodina, aga selle juures on lühend Tlk. Talu juures on kaks savipõletusahju. Üks on suurem koos keldriga, teine eemal värava kõrval. Metsas võib veel leida vanu savivõtmise auke.
Kivimeister olla tööd teinud just niipalju kui kohapeal tarvis, ja ikka oma savist. Kaugemal tööd tegemas ei käinud – ju siis elatus niisamagi ära. Kohapeal tehti ahjupotte, katusekive ning telliskive.
Raul Aalde
* * *
Rae vald
Iidne jalakas
Vana jalakas asub Suursoo külas Veski talu lähedal. Peeter Böckleri andmeil on puu ümbermõõt u 5 m ja kõrgus 42 m. Võimsa puu juurde käivad ka mitmed legendid. Vanarahvas teab rääkida, et Põhjasõja ajal peatus ning võttis lõunat ja puhkas selle puu all Karl XII. Vanarahvas teab, et kui puult oksa murda, tuleb haigus kallale või läheb ihu kärna. Veski talu peremees olla ükskord karjaaia tegemisel kinnitanud traadid puusse. Mõne aja pärast kaks lehma haigestusid ja surid.
Raul Aalde
Kurna park
Kurna mõisaansambel oli hooneterikas. Omanäoline puidust härrastemaja on püstitatud 19. sajandi viimasel veerandil. Kõrvalhooned – karjahoov, tall, sepikoda ja õlleköök paiknevad pargi põhja- ja lääneküljel. Vabakujunduslikus pargis on tiikide süsteem. Adolf Richteri aadressraamatu (1913. a) järgi on Kurna rüütlimõisa omanikuks Nikolai Koch. Rahva mälestustes on Kurna mõisnikke peetud uhketeks ja kõrkideks, mistõttu neid kutsutud lõvideks. Küllap on siin põhjuseks Kurna Fersenite suguvõsa vapil olev lõvi kujutis.
Park koos mõisahoonetega on kasutusest väljas. Kõrvalhoonetest on järel varemed. Betoonpõhjaga tiigid ja park on hooldamata. Pargis on kuus tahutud kivi. Mõisatee ääres on omapärane, seest põlenud saar.
Raul Aalde
Jälgimäe koolihoone
Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehn on tuntud kui Nõmme linna asutaja, samas oli ta ka Jälgimäe kooli üks asutajaid (kohtuprotokoll 1867. aastast kooli asutamisotsusega, kool avas uksed 1873. a) ja hilisem kooli “katsuja” ehk riiklik järelevaataja. Teine koolihoone ehitati 1911. aastal Jälgimäele tema poja Manfredi valitsusajal ja on säilinud tänaseni. Manfred von Glehni ajal oli mõisavalitsejaks tubli eestlasest majandusmees Johann-Woldemar Tähe, hilisem Keila linnapea.
Kool suleti 1976. aastal, seega tegutses kool Jälgimäel enam kui 100 aastat. Maja asub Tallinna ringteest põhjas ja on praegu AS Balteco valduses.
Aat Sarv
Kaunissepa talu rehielamu ja Rummaed
Eesti Ajalooarhiivis Tartus Liivi tänaval säilitatakse hulgaliselt vanu kaarte. Ühel sellisel, meeter korda poolteist tekstiilpõhjal paberkaardil, on kaunilt koloreeritud ja kalligraafilise käekirjaga täiskirjatud Sookaera küla kaart 1862. aastast koos Kaunissepa ja Kärde hajatalude ning Järve ja Kulli metsavahikohtadega. Nende vahele jäänud mõisa metsa- ja karjamaavaldusi ei ole välja joonistatud. Kellele ja mille eest suured hajatalud on eraldatud, kaardilt ei selgu, küll on aga maad korralikult piiristatud ja kõik maatükkide nurgad nummerdatud.
Kaunissepa ja sellest hiljem eraldatud Uus-Kaunissepa talu on ka tänasel maakaardil ning looduseski alles. Kaunissepa tänaseni säilinud rehielamu, Põhja-Eestile iseloomuliku ulualusega rehetoa ees, paikneb õuel eelkäijaga ristisuunas, kuid ka vana hoone vundamendikivid on õuelt leitavad. Praeguse hoone rehealuse seinakivilt loeme ehitusaastaks 1905.
Kaunissepa talu põllud, nagu tollal tavaks, on kaardil jaotatud kolmeks erivärviliseks väljaks, lisaks muidugi heina- ja karjamaad. Kaunissepa vanaperemees Edgar, kes nüüd juba Toonela teedele läinud, rääkis ka metsapõldudest Rummaias. 1862. aasta kaardilt ongi leida lahusmaatükk kirjega Rummaed. Kohanimed on sellistel kaartidel ka teistel paigakestel – heinamaatükkidel, küünidel, ojadel ja rabadel – kirja pandud kõik selges eesti keeles.
Koos praeguse taluomaniku Taneliga leiame Rummaia kenasti kätte. See on sopiline, muust maast pisut kõrgem viljaka mullaga välu keset soist kuusemetsa, kohati piiratud kiviaedadega, niisama sopilisena on teda kujutatud ka kaardil ligemale 150 aasta eest. Oma suureks imestuseks leidis Tanel ka maatüki nurgakivi, millesse raiutud number, 618, vastab täpselt kaardile. On üsna tõenäoline, et samasuguste nummerdatud kividega olid tähistatud ka mitmed sajad teised maatükkide piirinurgad – maaomand tähendas tolle aja inimestele palju enamat kui praegu.
Aat Sarv
