“Sa räägid hästi eesti keelt, aga sul on aktsent,” on lause, mida peaaegu iga eesti keelt oskav soomlane on kuulnud. Eestlastel tundub olevat vajadus eraldada häälduse põhjal “tõelised” eestlased välismaalastest.
Igaüks, kes on vanemas eas võõrkeelt õppinud, teab, kui raske on seda veatult rääkida, perfektsest hääldamisest rääkimata. Lastel õnnestub see aga hästi. Välismaalase passiivne võõrkeeleoskus võib olla täiuslik, kuid veatu kõne edastamine tekitab raskusi. Kõige olulisem on siiski, et jutu idee jõuab pärale ja vestlejad mõistavad teineteist. Keel on ju kõigest kommunikatsioonivahend.
Aktsent või asi
Soomlased hüppavad rõõmust õhku, kui keegi välismaalane on võtnud vaevaks õppida selgeks keeruline soome keel. Võõramaalase aktsenti küll ei kritiseerita. Võib-olla just seetõttu peavad paljud eestlased oma soome keele oskust laitmatuks, kuigi iga soomlane saab pärast esimest lauset aru, kust kõneleja pärit on.
Kõikjal mujal kannustatakse võõrast rääkima kohalikku keelt. Näiteks Saksamaal ja Austrias ollakse õnnelikud ja uhked, kui välismaalane räägib kõigest algtasemel saksa keelt.
Suurtel keeltel on palju kohalikke murdeid ja isegi oma sõnu. Inglise keelt räägitakse põhikeelena kümnetes riikides ja igas paigas on oma murre. Kas näiteks kanadalane võiks öelda jamaikalasele, et ta räägib hästi inglise keelt, kuid ta kõnes on aktsent?
Eesti keel on väike keel ja murdeid on vähe. Riik on mitmel korral sattunud võõrvallutajate meelevalda. Võib-olla on oma ühine ja puhas keel olnud väikesele rahvale tähtsaim päästerõngas ja tugevaim ühine nimetaja. Keele kaitsmine on olnud viisiks kaitsta ka oma rahva olemasolu.
Korrektuur ja tasuta lõuna
Paljud eestlased usaldavad oma keelevaistu ega palu abi isegi siis, kui on vaja võõras keeles avaldada näiteks restoranimenüü või mõni bro?üür. Nii juhtub aga kindlasti vigu. Isegi mõnede muuseumide kallilt trükitud tutvustused on võõrkeelte osas puudulikud.
Parim näide pärineb ühe restorani soomekeelsest menüüst, kus pakuti syöpäsoppa ehk eesti keeles vähisuppi. Probleem seisneb selles, et syöpä tähendab soome keeles vähkkasvajat ning soppa tähendab kõnekeeles suppi. Korrektne oleks olnud sõna rapukeitto, aga kuna eesti keeles on sõna “vähk” mitmetähenduslik, sai antud juhul vähisupist hoopis vähkkasvajasupp.
Teksti ülevaatamine mõne tavapärase koolihariduse omandanud soomlase poolt oleks päästnud nii mõnegi restorani ebamugavatest olukordadest. Korrektuuri eest oleks võinud pakkuda tasuta lõunasöögi.