Mõistagi on sellele küsimusele lihtne vastus. Tegemist on mulatist mehega, kes valiti 2008|. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks.
Obama isa vaimumaailm
Oluline on hoopis Barack Hussein Obama usuline päritolu. Euroopalikus kultuuriruumis ei ole see kuigi tähtis, kuna ususallivus on üleüldine ja üsna heal järjel. Sama käib ka idamaade kultuuride kohta, mis paljuski johtuvad budistlikust elukäsitlusest.
Paraku on Obama isa muslim ja muslimite vaimumaailmas kehtivad teised reeglid. Pealegi ei ole islam läbinud valgustusaega ning prohvet Muhammadi usuline pärimus ei näe ette mingisugust ususallivust. Mõistagi on islamis olemas omad liberaalsed suunad, kuid need ei muuda põhijäreldust. Muslim ei saa oma usku valida. Selle maailma jäikusest annab tunnistust islamimaailma üksmeelne reaktsioon prohvet Muhammadi pilapiltide avaldamisele Taanis või senikehtiv surmaotsus Bombeyst pärit kirjanikule Salman Rushdie’le tema “Saatanlike värsside” avaldamise pärast. Mõlemad on usus kahtlemine. See on aga islamis talumatu.
Hussein, muslimite märter
Seetõttu on vaade Obama põlvnemisele harraste muslimite vaatevinklist oluline ja jäänud tänini teenimatult tähelepanuta. Pisipoja Baracki muslimliku tausta olulisus Obama isale ilmneb paljuski lisanimes Hussein (Hussain). Hussain oli teatavasti muslimite usumärter. Ta oli prohvet Muhammadi tütre Fatima poeg. Ta langes muslimite omavahelises ususõjas Kerbela all 10. muharramil 680. aastal ning on tänapäeval muslimi ?iiitide usulistes kujutelmades ühel kesksel kohal. ?iiidid on enamuses ning võimul Iraanis ja Iraagis.
Muslimi kujutelmade järgi võib muslimi mees abielluda peale muslimist naise ka raamaturahvast naisega (muslimist naine võib abielluda vaid muslimist mehega). Raamaturahvaste all mõeldakse siinkohal usundeid, kellel on oma kirjalik püha pärimus. Samas nende lapsed peavad olema igal juhul muslimid. Seega peaks tõsimuslimi vaatevinklist Barack Hussein Obama olema muslim.
Usust taganejale vaid üks karistus – surm
Obama kasvatus on olnud muslimliku maailmaga üsna tihedalt seotud. Tema isa oli muslim ja poiss sündis Hawaiil. Pärast isa ja ema lahutust abiellus ema uuesti ning elas oma uue mehega aastaid maailma suurima elanikkonnaga muslimiriigis Indoneesias (225 mln inimest). Olgu siinkohal märgitud, et USA rahvaarv küünib vaid veidi üle 300 mln inimeseni. Obama lapsepõlv möödus valdavalt muslimlikus ümbruses.
Meie ususallivast vaatevinklist on tegu tühise eluepisoodiga. Paraku mitte tõsimuslimlikust seisukohast. Usuvahetus ei tule üldse kõne alla ehk usuvahetus ei ole võimalik. Õigest usust loobujaid ootab vaid üks karistus – surm. Nii õpetas prohvet Muhammad, kes kohustas õigest usust taganejaid hukkama.
Tänapäevalgi ei ole tegemist pelgalt sõnakõlksuga. 2007|. aastal pöördus Kabuli lühikeseks ajaks tagasi kohalik mees Abdul Rahman, kes 16 aastat oli elanud Itaalias ja pöördunud seal kristlusse. Selle teo eest ta vahistati ja mõisteti kiiresti surma. Hukkamisviisiks pidas süüdistaja mõistlikuks poomist. Oluliseks süüdistuse asitõendiks oli Piibli omamine.
Mõistatuslik vaikus
Sellest vaatevinklist on Obama ususalgaja ja harda muslimi jaoks väärt vaid surma. Paraku valitseb selles küsimuses üleüldine mõistatuslik vaikus. Üldiselt salliv lääne kultuuriruum ei taha sellega tegeleda. Pealegi pole usuvahetus siin probleemiks. Samas on mõistatuslik, miks vaikib miljard muslimit. Selles miljardis on piisaval hulgal kõikvõimalikke fundamentalistlikke usurühmitusi, kelle jaoks peaks Obama olema ususalgaja ja surma väärt. Saatana sigitis, kes valmistub valitsema Ameerikat, kes jäägitult toetab Iisraeli. Ühe küsitluse järgi peab tervelt 12% ameeriklasi Barack Hussain Obamat muslimiks.
Paraku vaikivad peaaegu kõik selles küsimuses, alates redutavast Osama bin Ladinist (või tema parateisikust) ja tema relvavendadest, lõpetades Saudi Araabia usufundamentalistliku teokraatliku riigivõimuga. Võib-olla on vaikimine seotud meile mitteteadaoleva muslimimaailma salalootusega?
Muslimi huvigruppide käsi
Obama valimiskampaanias oli muudki üllatavat. Tema lubadus luua otsekontaktid ?iiitliku Iraaniga ja lahkuda sõjaliselt ning abistada majanduslikult ?iiitlikku Iraaki. Kõigile on ju selge, et võõrväe lahkumisega kordub Lõuna-Vietnami või Afganistani lugu. Võõrvõimust sõltuv valitsus ei pea üle paari aasta vastu. Lõuna-Vietnami ameerikameelne võim langes selle aja järel põhjavietnamlaste sõjalise sissetungi ohvriks. Najibullahi võim ei pidanud samuti kauem vastu, kui N. Liit oli ta sõjaliselt maha jätnud. Mõistagi olid mõlemad suurriikide avantüürid, milles lõpuks kannatasid need, kes kutsusid suurriike appi, jagasid nende aateid ja asusid nendega koostööle.
Omaette tähelepanu äratavad Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel.Vaevalt on mulatist Obamal kogunenud hulgaliselt sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? Paneb mõtlema tõsiasi, et juba eelmistel presidendivalimistel oli märgata Hiina RV tegevust valimiskampaania kaudsel rahastamisel. Kuivõrd on selles tegevuses mängus muslimi huvigruppide käsi? Kes on tänapäevased mängurid sellel mänguväljal? Mõistagi on neid küsimusi rohkemgi. Ilmselt saame nendele vastuseid alles aastate või aastakümnete pärast.
Paratamatult loob Barack Hussein Obama isiksus senitundmatu olukorra. Ta võib muutuda muslimi liberaalide iidoliks, usufanaatikute märklauaks või oma päritolu pantvangiks.